← Eesti

3-15-317/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-317 Haldusasi Applaford ES AS kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.11.2014 kirja „Maksuarvestuse ülevaatamine“ osaliseks tühistamiseks või Maksu- ja Tolliameti toimingu (millega kanti 25 000 eurot intressivõla katteks ning jäeti kaebaja taotluse alusel maksuarvestus muutmata) õigusvastasuse tuvastamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tegema kaebaja maksuarvestuses muutmise kanne 25 000 euro osas. Menetlusosalised Kaebaja – Applaford ES AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta kaebus rahuldamata.
  2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Kohtuotsuse peale on õigus hiljemalt 22.02.2016 esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. 08.08.2014 esitas Applaford ES AS Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) taotluse 15.03.2013 kinnitatud maksuvõla tasumise graafiku muutmiseks, kuna parandas maksudeklaratsioone tagasiulatuvalt ja sellega seoses olid tekkinud kohustused, mida ei suudetud koheselt täita.
  4. 18.09.2014 kandis kaebaja 25 000 eurot viitenumbriga 000330073228 ettemaksukontole. 29.09.2014 kandis kaebaja 30 000 eurot ettemaksukontole viitenumbriga
  5. 30.09.2014 kinnitas MTA uue maksegraafiku, kuna leidis, et selle kinnitamise eeldusena esitatud intressinõue on täidetud.
  6. Kaebaja esitas 19.10.2014 kuupäeva kandva taotluse MTA-le maksusumma arvestuse ülevaatamiseks vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg-s 6 sätestatud järjekorrale. MTA 10.11.2014 kirjaga taotlus osaliselt rahuldati, va 25 000 euro osas. MTA 10.11.2014 kirjas nr 13-4 keelduti kande muutmisest, kuna kaebaja kandis ise summa intressi viitenumbriga ja summa oli kantud kõige vanema nõude katteks, so alates 20.07.2012 tasumisele kuuluv käibemaks.
  7. 09.12.2014 esitas kaebaja vaide 10.11.2014 kirja peale. 07.01.2015 vaideotsusega jättis MTA vaide rahuldamata.
  8. 06.02.2015 esitas Applaford ES AS kaebuse halduskohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  9. Kaebaja taotleb MTA 10.11.2014 kirja nr 13-4 tühistamist osas, millega jäeti 25 000 euro suurune maksuarvestus muutmata või tunnistada õigusvastaseks MTA toiming, millega kanti 25 000 eurot intressivõla katteks; kohustada vastustajat tegema kaebaja maksuarvestuses muutmise kanne vaidlusaluse 25 000 euro kohta lähtudes MKS § 105 lg-st
  10. 6.1 Kaebaja leiab, et maksuarvestuse muutmata jätmine tasutud summa 25 000 euro osas on õigusvastane. Applaford ES AS tasus 18.09.2014 käibemaksu summas 25 000 eurot, mis on laekunud ettemaksukontole 18.09.2014 ning kantud samal päeval kolmes osas märts 2013 intressivõla katteks. Summa tasumisel järgis kaebaja MTA ametniku e-kirja teel saadud korraldust ja selles toodud viitenumbrit. Kaebaja ei kasutanud teadlikult ega tahtlikult intresside viitenumbrit. Kaebaja on seisukohal, et MTA oleks pidanud järgima MKS § 105 lg-s 6 toodud tasumise järjekorda, kus käibemaks on enne intresse. Viidatud sätte alusel peaks intress olema tasumise järjekorras üks viimaseid ning MTA ei saa seadusest tulenevat järjekorda muuta. Kaebaja soovis tasuda 25 000 eurot maksuvõla katteks ning rõhutas seda oma avalduses. Maksuhaldur ajatas 15.03.2013 otsusega maksuvõla summas 420 889,26 eurot. 15.03.2013 väljastas maksuhaldur intressinõude nr 13-3/34294, milles intress arvestati alates 21.07.
  11. Intressinõudest tulenevalt kuulus tasumisele 54 489,36 eurot. 15.03.2013 ajatamise otsuses on märgitud, et 15.03.2013 intressinõue ei kuulu tasumisele 10 päeva jooksul, vaid see on võetud arvesse otsuses ja sisaldub maksegraafikus. Samas on otsuses ja intressinõudes märgitud erinevad viitenumbrid. Kaebaja järeldas, et kuna ajatamise otsus on tehtud, ei kehti enam intressinõudes märgitud viitenumber. 6.2 Kaebaja ei nõustu vaideotsuses toodud väitega, et ajatamise otsusega muudeti vaid intressinõudes sisalduvat tähtaega (vaideotsuse p 7). Intressinõue oli tehtud ajaliselt varem. Kuna intressisummad sisaldusid juba ajatamisgraafikus, oleks ebaloogiline eeldada, et maksumaksja huvi oli intresse varem maksta, kui põhivõlalt oleks sellisel juhul intressi ikka edasi arvestatud. Maksusummad, mille tasumise tähtpäev oli enne 2013.a märtsi, olid 18.09.2014 veel tasumata (viimane ajatamisotsus 30.09.2014). Maksukohustuslasel ei saa olla mingit huvi tasuda intresse enne põhivõlga ning seadusandja on ette näinud kindla tasumise järjekorra. 2 6.3 Kui kohus leiab, et maksuhalduri 10.11.2014 kiri nr 13-4 ei ole haldusakt ning seda ei saa sellest tulenevalt tühistada, palub kaebaja tuvastada toimingu õigusvastasuse. Kaebaja põhjendatud huvi on preventiivne (välistada õigusvastaste toimingute tegemine tulevikus) ja väiksema maksuvõla saavutamine (summa põhivõla katteks arvestamisel ei oleks sellelt enam intresse arvestatud ja maksuvõlg oleks selle võrra väiksem).
  12. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 7.1 Applaford ES AS poolt 18.09.2014 tasutud 25 000 eurot oli seotud maksuhalduri poolt 15.03.2013 koostatud intressinõudel oleva viitenumbriga, mistõttu läks see summa intressivõla katteks. 15.03.2013 ajatamisotsuses sisaldus lause intressinõude summas 54 489,36 eurot sisaldumise kohta maksegraafikus. Kuna kaebaja aga tasus intressinõude sellel oleva viitenumbriga, ei arvestanud MTA seda graafikujärgse maksena, vaid selle võrra vähenes maksuvõlg. Intressinõue oli kehtiv haldusakt ning maksuvõla tasumise ajatamise otsusega muudeti vaid intressinõudes sisalduvat tasumise tähtaega. 7.2 MTA ja kaebaja kirjavahetusest nähtub, et kaebuse esitaja nõustus tasuma enne maksuvõla tasumise ajatamist intressinõude summas 54 489,36 eurot. Kaebaja 15.09.2014 e-kirjast nähtub selgelt, et kaebaja nõustub maksuhalduri ettepanekuga intressinõude iseseisvaks tasumiseks. 7.3 Maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumist igal juhul ajatama, vaid arvestab selle kaalumisel saabuvaid tagajärgi. Maksuhaldur tuli maksukohustuslasele vastu ja nõustus ajatamisotsuse tegema ilma tagatist nõudmata, kuid nõudes selle asemel intressinõude tasumist. Pärast intressinõude osalist tasumist ja sellega saavutatud maksuvõla tasumise ajatamist, ei saa maksukohustuslane ümber mõelda ja nõuda maksuhaldurilt 25 000 euro osas ümberarvestust. 7.4 MKS § 105 lg-s 6 sätestatud rahaliste kohustuste tekkimise järjekorda rakendatakse ettemaksukontol olevate rahaliste vahendite suhtes, mitte aga konkreetse viitenumbriga tehtud maksele. Viitenumbri eesmärgiks ongi välistada MKS § 105 lg-s 6 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda. Rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ (edaspidi Kord nr 51) § 11 lg 1 sätestab, et arvestusse kantud kohustused täidetakse ettemaksukontolt kohustuse täitmise tähtpäeva lõpu seisuga arvestades MKS §-s 105 sätestatut. Kuivõrd käesoleval juhul olid maksuhaldur ja kaebaja maksuvõla ajatamise graafiku sõlmimise eeldusena kokku leppinud intressivõla eelnevas tasumises, siis vastava kokkuleppe alusel tegi kaebaja ülekande, märkides viitenumbriks intressinõudel oleva viitenumbri - selliselt käitudes kohaldus tema suhtes Korra § 11 lg
  13. Sellest tulenevalt loeti intressivõlg makse suuruses tasutuks enne ajatamisgraafikus märgitud tähtpäeva. Kaebaja tagantjärele tekkinud soov taganeda maksuhalduriga sõlmitud kokkuleppest ja saavutada seeläbi intressikohustusest vabanemine, ei muuda kaebaja eelnevat käitumist olematuks ning maksuhalduri poolt viitenumbriga märgistatud summa intressivõla katteks kandmist õigusvastaseks. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maksuhalduril alust lugeda intressivõla katteks makstud summat ajatamisgraafikus sisalduva nn põhivõla tasumiseks tehtud makseks. 7.5 10.11.2014 kiri ei ole haldusakt, vaid maksuhalduri selgitus taotlusele. KOHTU PÕHJENDUSED 3
  14. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas kaevatav 10.11.2014 kiri on haldusakt. Kohus leiab, et 10.11.2014 kiri nr 13-4 ei ole käsitletav haldusaktina HMS § 51 lg 1 mõttes, mistõttu ei saa kohus seda tühistada. Tegemist on MTA toimingu (nii faktilise toimingu kui maksuarvestuse muutmata jätmise) põhjenduste esitamisega taotluse esitajale. Kohtu arvates on faktiline toiming, millega kanti 25 000 eurot ettemaksukontolt intressivõla katteks toiminguna vaidlustatav ning 10.11.2014 keeldumine maksuarvestuse muutmisest on samuti toiminguna vaidlustatav. Kõnealuste toimingute õigusvastasuse tuvastamine on esitatud kohustamistaotluse rahuldamise eelduseks, mingit eraldi tuvastamise vajadust kaebajal ei esine.
  15. Puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - - - - 08.08.2014 esitas kaebaja MTA-le taotluse talle 15.03.2013 kinnitatud maksuvõla tasumise graafiku nr 13-1/1085 muutmiseks, seoses maksudeklaratsiooni tagasiulatuvalt parandamisega ja sellest kohustuste tekkimisega; maksuhaldur esitas maksuvõla tasumise graafiku muutmise taotlusega seoses tagatise nõude, mida kaebaja 09.09.2014 vastuses ei aktsepteerinud; maksuhaldur tegi seejärel ettepaneku, et kaebaja vähendab maksuvõlga ning tasub septembrikuu jooksul 54 489,36 eurot (intressinõue, mis koostati 15.03.2013 graafiku kinnitamisel, mille sissenõudmise aegumistähtaeg oli 01.01.2015); 15.09.2014 teavitas kaebaja, et on nõus tasuma septembrikuu jooksul 54 489,36 eurot (intressinõude) tingimusel, et ülejäänud maksuvõlg ajatatakse taotluses toodud tingimustel, so 36 kuuks ja tagatiseta; 17.09.2014 muutis kaebaja meelt ja pakkus ajatamise tagamiseks kolmandale isikule kuuluvaid sõidukeid, millega maksuhaldur ei nõustunud; 18.09.2014 teatas kaebaja, et on nõus kohe tasuma 25 000 eurot ja lisaks andma tagatiseks kolmanda isiku veokid; 25 000 eurot laekus viitenumbriga 000330073228 (intressinõude viitenumber) 18.09.2014; 23.09.2014 saatis MTA kaebajale transpordivahendite pandilepingu projekti; 29.09.2014 teavitas kaebaja, et tasub 30 000 eurot, kui graafik kinnitatakse ja tagatise nõudest loobutakse. Samal päeval laekus nimetatud summa ettemaksukontole nr 0127921; MTA tegi 30.09.2014 ümberkande intressinõude nr 13-3/34294 katteks ning kinnitas uue maksegraafiku. 18.09.2014 tasutud 25 000 euro osas jättis MTA maksuarvestuse muutmata, millest teavitas 10.11.2014 kirjas.
  16. HKMS § 165 lg 2 kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kaebaja poolt 09.12.2014 esitatud vaie (tlk 70-71) on samasisuline kohtule esitatud kaebusega. Kohus nõustub vaideotsuse põhjendustega (tlk 8 pöördel ja tlk 9) ega korda neid kõiki. Kohus märgib, et kaebaja on põhjendamatult jätnud tähelepanuta, et intressinõue oli kehtiv haldusakt, mida maksuvõla ajatamise otsus muutis üksnes tasumise tähtaja osas. Samuti on kaebaja kaebuse koostamisel põhjendamatult jätnud kõrvale MTA ja kaebaja vahel kokkulepitu, mille kohaselt tuli tasuda intressinõue summas 54 489,36 eurot, mille seadis MTA 4 ajatamisotsuse tegemise eeltingimuseks. Enne 25 000 euro ülekandmist on Applaford ES AS juhatuse liige maksuhaldurile kinnitanud, et on nõus septembrikuu jooksul tasuma 54 489,36 eurot (intressinõue) tingimusel, et ülejäänud maksuvõlg ajatatakse ning tagatist ei nõuta. Selle kinnituse järgselt edastaski MTA intressinõudes esitatud viitenumbri (tlk 44, 18.09.2014 e-kiri), millise viitenumbriga kandis kaebaja ettemaksukontole 25 000 eurot. Toimiku leheküljel 42 olevat Raivo Nirgi 15.09.2014 e-kirja ei ole võimalik tagantjärele teisiti sisustada. Kaebaja ei saa tagantjärele asjaolusid moonutada. Kaebuses esitatud väited ja selgitused ei ole usutavad ning neid ei kinnita asjas esitatud tõendid. Kohus viitab vastustaja vastuses toodule, et maksuhaldur tuli kaebajale vastu ning nõustus uue ajatamisotsuse tegemisega ilma tagatist nõudmata, nõudes selle asemel intressinõude täitmist, mis asjas esitatud tõendite kohaselt kaebaja poolt aktsepteeriti. Kui see valik tundub kaebajale täna ebamõistlik, ei muuda see varasemaid asjaolusid. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu ei oleks MTA järginud MKS § 105 lg-s 6 sätestatut ning nõustub selles osas MTA seisukohaga, mis on toodud vaideotsuse punktis 8 ja kaebusele esitatud vastuse punktis 2.3 ega korda üle seal toodud põhjendusi. Kaebaja soov tagantjärele asjaolusid moonutades saavutada intressinõudest vabanemine ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele.
  17. Kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata.
  18. Kuna kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust, siis jäävad menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.