lg 2 p 2 alusel, kuna vastustaja ei ole kaebaja väidetud haldusmenetlust läbi viinud, mistõttu ei ole kaebusega võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Kaebaja on valesti järeldanud, et R.S.e 27.04.2016 kiri nr 3-2/1709-9 on haldusakt. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil ei ole pädevust Tallinna Linnavalitsuse algatamise korraldust kehtetuks tunnistada. Seega ei saa R.S.e kiri olla haldusakt, sest vastustajal puudub pädevus korralduste kehtetuks tunnistamiseks. Vastav korraldus on ettevalmistamisel detailplaneeringu XXXXXXXX menetlemise raames, mille kohta on algatamise ettepanek (tl 84-85) esitatud 21.06.
) § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.
lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta
lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 2 5. Kohus leiab vastustajalt saadud selgituste põhjal, et vastustaja on õigesti välja toonud, et käesoleval juhul ei saa vaidlustatud kirja (kuigi vastustaja viitab ekslikult R. S.e 27.04.2016 kirjale, mitte vaidlustatud 04.03.2016 TLPA detailplaneeringute teenistuse direktori kirjale) käsitleda haldusaktina. Esiteks seda juba seetõttu, et TLPA ametnikul puudub pädevus detailplaneeringu algatamise korralduse (antud juhul siis Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korralduse nr 1077-k „xxxxxx, xxxxx ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“) kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja selgitas oma vastuses kohtule, et vastav korraldus, millega tunnistatakse Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korraldus nr 1077-k kehtetuks, on ettevalmistamisel detailplaneeringu XXXXXXXX menetlemise raames, mille kohta on 21.06.2013 esitatud algatamise ettepanek (tl 84-85). Ka Tallinna linna planeeringute registrist nähtub, et xxxxxx , xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx kinnistute ja lähiala detailplaneeringu algatamise eelnõu on koostamisel (https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/XXXXXXXX). Seega tuleb asuda seisukohale, et vastavat haldusmenetlust ei ole veel lõpuni viidud ning haldusmenetlus on alles pooleli. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et haldusmenetluse raames antakse kaebajale ka võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on vaidlustatud TLPA 04.03.2016 kirja nr 3-2/1709-5 käsitletav ühe menetlustoiminguna haldusmenetluse raames ehk tegemist on kaebaja esmase teavitamisega, mille eraldiseisev vaidlustamine ei ole kohtus lubatav (vt
Juhul, kui võetakse vastu korraldus Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korralduse nr 1077-k kehtetuks tunnistamiseks, on kaebuse esitajal võimalik esitada kohtule selle haldusakti peale tühistamiskaebus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ja arvestades seda, et haldusmenetlus alles käib ning hetkel ei ole prognoositav, kui kaua see kestab, ei ole kohtul mõttekas antud haldusasja menetlust ka peatada ootamaks ära haldusmenetluse lõpptulemus ning seejärel anda kaebuse esitajale võimalust kaebuse muutmiseks ja täiendamiseks, kuivõrd see venitaks asjatult kohtumenetlust. Kaebajal on võimalik haldusmenetluse lõpptulemuse saabumisel oma õigusi efektiivselt kaitsta, kui selline vajadus üldse tekib. Eeltoodust tulenevalt ei ole esitatud kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, milleks on xxxxxx, xxxxxx ja lähiala detailplaneeringu menetluse jätkumine, kuivõrd haldusmenetlus selle jätkamise/mitte jätkamise otsustamiseks on hetkel pooleli ja ka kaebajal on võimalik selles osaleda. Siinkohal peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada, et tema kaebusel oleks isegi juhul, kui oleks hetkel välja antud haldusakt detailplaneeringu menetluse lõpetamise kohta, arvestades planeerimisseaduses sätestatud võimalusi, kohtupraktikat ning planeerimise laiemaid eesmärke väga väikesed eduväljavaated. Oma huvide ja soovide realiseerimiseks kõige kiirem ja efektiivsem viis oleks, nagu ka vastustaja on kaebajale selgitanud, eelkõige uue detailplaneeringu algatamisettepaneku tegemine, mis arvestab muutunud linnaehituslikku olukorda või aktiivne osalemine algatamisel oleva laiema detailplaneeringu menetluses. Samuti oleks kaebajal vähemalt teoreetilisel võimalik nõuda riigivastutuse seaduse alusel liiga pikalt menetletud planeeringu tõttu talle tekitatud kahju hüvitamist. Viimasel juhul tuleb kaebajal siiski arvestada, et ta peab suutma tõendada minimaalselt viivituse õigusvastasust ja vastustaja süüd selles ning talle tekitatud kahju ning põhjusliku sideme linna tegevusetuse ja kahju tekkimise vahel. 3 6.
lg 5 p 3 tulenevalt kaebuse läbi vaatamata jätmisel
lg 2 alusel kaebuselt tasutud riigilõivu ei tagastata.
Vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole. Kolmandal isikul, kes ei ole kaebusele sisuliselt vastanud ega kasutanud menetluses volitatud esindajat, menetluskulusid käesolevaks ajaks ei saa olla tekkinud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. 7. Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.