KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-15-6211 Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruaril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Riina
§ 118lg 1 p 1 järgi ja Kr
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.
§ 74
alusel jäeti Viktor Shlyapinile mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 1, 2 sätestatud kohustusi. Kohtuotsus jõustus 28.10.
- Kriminaalhoolduse algus 28.10.2015 ja lõpp 10.09.
- Erakorralise ettekande kohaselt oli Viktor Shlyapiniga eelnevalt kodukülastus kokkulepitud xxx aadressil xxx. Kodukülastuse ajal keegi ust ei avanud. Telefoni teel võeti ühendust Viktor Shlyapiniga, kelle sõnul oli ta tööl ja unustas ametniku teavitada sellest. Pärast telefonivestlust hooldusalusega võeti ühendust Viktor Shlyapini abikaasaga Vxxx xxx kelle sõnul ta ei ela hooldusalusega juba üks kuu koos ja majaosa antud aadressil on ammu maha müüdud. Viktoria Shlyapina ei oska öelda kus Viktor Shlyapin antud hetkel elab. 1 26.01.2017 võttis ametnik Viktor Shlyapiniga telefoni teel ühendust ja lepiti kokku registreerimine samal kuupäeval kell 10.
- Viktor Shlyapin registreerimisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumisest. Registeerimisele tuli omaalgatuslikult 27.01.2017 (tl 33). 27.01.2017 antud kirjalikus seletuses Viktor Shlyapin selgitas, et 24.01.2017 teda ei olnud kodus, kuna ta kutsuti tööle. Unustas helistada ametnikule. Samuti unustas teatada kriminaalhooldajale elukoha vahetusest, kuna oli väga hõivatud (tl 42). Esmakohtumine Viktor Shlyapiniga toimus 03.11.2015, mille käigus talle selgitati kohtuotsuse sisu ning võimalikke tagajärgi kohtuotsuse mittetäitmise korral, selgitati kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, räägiti üle lisakohustuste täitmise tähendus ja samuti tagajärjed, mis kaasnevad rikkumistega. Viktor Shlyapin kinnitas oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad (tl 39). Süüdimõistetu on korduvalt väljendanud oma pahameelt katseajal planeeritud tegevuste osas. Suheldes kriminaalhooldusametnikuga on Viktor Shlyapin ebaviisakas ja väljendab oma vastumeelsust katseaja suhtes. Viktor Shlyapinile on kohtu poolt määratud lisakohustus - heastada kuriteoga tekitatud kahju5000 eurot hiljemalt katseaja lõpuks. Süüdimõistetu kahju hüvitamist alustanud ei ole. Eeltoodut arvesse võttes on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile ei ole tulemuslik.
§ 74lg 4 ja Kr
HS § 31 lg 1 lähtudes teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku karistusena mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks, kuna Viktor Shlyapini puhul vangistuse asendamine käitumiskontrolliga ei toimi. Isik ei ole võimeline muutuma kriminaalhoolduse läbi, mistõttu tema allutamine käitumiskontrollile ei ole osutunud piisavaks mõjutusvahendiks. Viktor Shlyapin selgitas kohtuistungil, et ta tunnistab fakti, kuid ta selgitab, et ta ei saanud ametniku sõnadest hästi aru, esineb keeleline probleem, ametnik ei räägi piisavalt vene keelt. Ta arvas, et järgmisel registreerimisel tuleb ja teatab oma uue aadressi, nüüd on talle selge, et ta pidi ise tulema osakonda ja esitada andmed alukoha muutmise kohta. See enam ei kordu.
§ 74
lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud formaalses mõttes. Viktor Shlyapin tunnistati süüdi Viru Maakohtu 11.09.2015 kohtuotsusega
§ 118lg 1 p 1 järgi ja Kr
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.
§ 74
alusel jäeti Viktor Shlyapinile mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 p 1 - 6 2 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 1, 2 sätestatud kohustusi. Kohtuotsus jõustus 28.10.
- Kriminaalhoolduse algus 28.10.2015 ja lõpp 10.09.
- Erakorralise ettekande ja kohtule esitatud materjalide kohaselt Viktor Shlyapin ei ole esitanud andmeid elukoha muutuste kohta, ei ole taotlenud luba elukoha vahetamiseks, on lahkunud elukohast Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks ilma luba taotlemata, ei ela kindlaks määratud elukohas, ei allu kriminaalhooldusametniku kontrollile ja rikub registreerimiskohustust. Esmakohtumine kriminaalhooldusametnikuga toimus 03.11.2015, mille käigus tutvustati Viktor Shlyapinile katseajaks pandud õigusi ja kohustusi ning kontrollnõudeid. Seega, oli süüdimõistetu teadlik kohustustest ja kontrollnõuetest ning nende täitmata jätmise tagajärgedest. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud seisukohtadega selles osas, et Viktor Shlyapini katseaegkulgeb teatud probleemiga, et isik ei alustanud kahju hüvitamist. Kohus märgib, et ametnikul tuleb hinnata tõsisemalt isiku antud seletust, mille kohaselt on tema palk madal, tal on elatise maksmise kohustus, mida ta arvatavasti täidab. Sel juhul tuleb tõsiselt kaaluda, kas kohtu määratud kohustus on isikule reaalselt jõukohane. Kui see jõukohane ei ole, on ametnikul õigus taotleda kohustuse tühistamist. Sisuliselt seisneb isiku rikkumine üksnes selles, et ta ei küsimnud luba elukoha muutmiseks ega teavitanud ametnikku uuest elukohast. Tegemist on üksiku rikkumisega, millele reageerimine peab olema proportsionaalne. Karistuse toitmisele pööramine ei ole proportsionaalne meede tuvastatud rikkumisele. Süüdimõistetu on rikkunud kohustust elada kohtu poolt määratud xxx. Elukoha vahetusest ei ole isik kriminaalhooldusametnikku teavitanud. Ühel korral, s.o 26.01.2017, on isik jätnud ilmumata registreerimisele. Toimepandud rikkumisi arvestades, ei ole kohus nii pessimistlik süüdismõistetu isikule hinnangu andmisel. Kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Isikul on olemas töökoht, mis on positiivne. Kohus leiab, et Viktor Shlyapini puhul ei ole karistuse täitmisele pööramine otstarbekas. Kohtule esitatud materjalide hulgas ei ole kirjalikke hoiatusi rikkumiste kohta, millega kriminaalhooldusametnik oleks saanud või pidanud süüdimõistetu rikkumistele reageerima. Arvestades senist kriminaalhoolduse kulgu, tuleb kriminaalhooldusalusele anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks. Isikut on võimalik mõjutada täiendavate kohustuste määramisega, milleks on näiteks erinevate sotsiaalprogrammide läbimise kohustuse määramine ja nende läbimisele kohustamine või katseaja pikendamine. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes
§ 74lg 4, Kr
MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Jätta kriminaalhooldusametniku Mari-Liis Orgi 01.02.2017 erakorraline ettekanne Viktor Shlyapinile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse koopia saata süüdimõistetu kriminaalhooldusosakonnale teadmiseks. Viktor Shlyapinile ja Viru Vangla 3 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 4