Obsah (5)

§ 137§ 143§ 97§ 102§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-15-1

) § 116 lg-t 2, § 118 lg-t 1, § 119, § 123 lg-t 1 ja § 137 lg-t 1. Lapse ema nõuab

§ 137

lg 1 alusel nelja lapse elukoha ja viibimiskoha määramise ning hariduse- ja tervishoiuküsimuste otsustamise osas ühise hooldusõiguse lõpetamist ja selles osas endale ainuhooldusõiguse andmist. Maakohus kuulas tsiviilkohtumenetlus seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 järgi kohtuistungil ära laste ema ja isa, samuti TsMS § 5521 lg 1 järgi 14-aastase A ja 12-aastase B. Teiste laste (7-aastane C ja 5-aastane D), keda ära ei kuulatud, tahte väljaselgitamisel tugines kohus eestkosteasutuste ja laste esindaja seisukohtadele. Kohtule on esitatud väljavõte

1. veebruari 2014 kohtuistungi protokollist tsiviilasjas nr 2-13-
2. Maakohus andis vanematele võimaluse perenõustaja poole pöördumiseks ja lükkas asja arutamise edasi, kuid poole aasta möödudes ei ole vanemad kompromissi saavutanud. Asja materjalidest nähtuvalt on mõlemad vanemad võimelised lapsi kasvatama ja tahavad lastega olla ning neil on loodud laste kasvatamiseks vajalikud tingimused (emal on mõnevõrra paremad elamistingimused). Samas on laste isa ilma laste emaga kooskõlastamata jätnud nooremad lapsed enda juurde elama. Nii väikesed lapsed vajavad kindlasti ka ema hoolt ja tuge. Väikeste laste elukoha muutmine, millega kaasnes nooremate vendade eraldamine õest-vennast, ei ole laste huvides ja võib laste suhtes kaasa tuua negatiivseid tagajärgi. Laste elukorralduse stabiilsuse tagamiseks on põhjendatud ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses. Lähtudes laste huvidest ning arvestades vanemate senist pühendumist laste eest hoolitsemisele ning hingelist seotust lastega, on põhjendatud, et vanemate ühist hooldusõigust laste suhtes ei lõpetata täielikult, vaid osaliselt nende elukoha ja viibimiskoha määramise ning haridus- ja tervishoiuküsimustes. Nendes küsimustes tuleb anda ainuhooldusõigus laste emale. See tähendab, et teisi lastega seotud olulisi asju otsustatakse endiselt ühiselt ja vanem, kelle juures laps viibib, otsustab lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Olukorras, kui C ja D asuvad taas tagasi elama ema juurde, on vanemate kokkuleppel võimalik määrata ka isa suhtlemise kord nendega (

§ 143lg 21).

Maakohus kohaldas elatise saamiseks esitatud hagi lahendamisel

§ 97, § 99, § 100 lg-t 2, § 101 ja § 102.

Laste ülalpidamiskulutuste kandmisel peavad osalema mõlemad vanemad. Lapse isa seletusest nähtuvalt on tema töötasu 420 eurot, peale selle teeb ta nädalavahetustel juhutöid ja saab lasteraha. Kinnisvara ja sõidukeid tal pole. Lapse ema seletuste kohaselt on tema sissetulekuteks pension 191 eurot, lasteraha, vajaduspõhine peretoetus ja toimetulekutoetus. Laste emal on XXXs 4-toaline korter, sõidukeid tal ei ole. Laste isa on töövõimeline, laste ema on 60% töövõimekaotusega. Lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatusraha peab katma eelkõige lapse esmased vajadused. Laste isa ülalpidamisel on poolte viies laps 10-aastane G. Hagejad möönavad kohtuistungil, et olukorras, kus G elab isa juures, oleks hagejad nõus elatisega nelja lapse osas 75 eurot lapse kohta kuus. Arvestades

§ 102

lg-t 2 ning asjaolu, et laste viibimiskoha määramise otsustuse tegemisel elavad veel kolm last isa juures ja kaks last ema juures, on põhjendatud laste isalt välja mõista 70 eurot kuus iga lapse kasuks kuni nende täisealiseks saamiseni. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 7. Arkadi Kütt esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja jätta uue otsusega avaldus vanemate hooldusõiguse lõpetamiseks ja sellega seotud hagi elatise väljamõistmiseks rahuldamata. 4 Maakohus on laste hooldusõiguse küsimust lahendades rikkunud otsuse põhjendamise kohustust ja ületanud diskretsiooni piire, sest kohtuotsusest ei nähtu, kuidas kohtu järeldused kujunesid. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks kaalunud, kumb vanematest sobiks vaimselt ja majanduslikult paremini laste eest hoolitsema. Kohus ei ole lähtunud laste huvidest, sest asjas tähtsust omavate asjaoludega ei ole arvestatud. Nii on jäänud tähelepanuta, et isa on suutnud luua perekonna, kus hetkel kasvab kolm last, ning ei ole andmeid selle kohta, et lapsed oleks jäetud hooletusse. Laste isa töötab ja suudab ise teha suurema osa kodus vajaminevatest töödest. Maakohus ei ole lähtunud laste huvidest ka seetõttu, et vaatamata sellele, et lastel oli esindaja, jäid C ja D arvamused välja selgitamata. Maakohtu otsusest ei ole aru saada, mis osas on vanematele jäetud

§ 116lg 2 järgi ühine hooldusõigus.

Kohus viitab, et isalt võetakse täielikult hooldusõigus ära, samas on märgitud, et teisi lastega seotud olulisi asju otsustatakse ühiselt.

1. Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
3. juuni 2016 otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse muutmisele või tühistamisele.
4. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on A.K. vaidlustanud muuhulgas maakohtu otsuse osas, milles maakohus lõpetas A.K. ja K.L. ühise hooldusõiguse laste A, B, C ja D suhtes nende elukoha ja viibimiskoha määramises, haridus- ja tervishoiuküsimustes ning andis ainuhooldusõiguse A, B, C ja D elukoha ja viibimiskoha määramiseks, haridus- ja tervishoiuküsimuste otsustamiseks K.L.le. Samas on apellatsioonkaebuses esitatud vastuväited seotud laste C ja D ainuhooldusõiguse K.L.le üleandmisega seoses nende elukoha ja viibimiskoha määramisega, haridus- ja tervishoiuküsimustega, kuid apellatsioonkaebuses ei ole esitatud vastuväiteid A ja B suhtes ainuhooldusõiguse osaliseks üleandmiseks K.L.le. Apellatsioonkaebuses märgitust võib aru saada, et A ja B elukoha ja viibimiskoha määramine ning haridus- ja tervishoiuküsimused on lahendatud vanemate kokkuleppel. Kuna vanemate vahel on vaidlus nooremate laste Ci ja D elukoha ja viibimiskoha määramise, samuti haridus- ja tervishoiuküsimuste, üle, siis lahendades nimetatud vaidlust on maakohus õigustatult selguse huvides lahendanud hooldusõiguse osalise üleandmise emale ka vanemate laste A ja B suhtes.
5. Alusetu on kostja (laste isa) väide, et maakohus on laste hooldusõiguse küsimuse lahendamisel rikkunud otsuse põhjendamise kohustust ja ületanud diskretsiooni piire, sest kohtuotsusest ei nähtu, kuidas kohtu järeldused kujunesid. Maakohtu vaidlustatud otsus vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ning seetõttu puudub ringkonnakohtul alus otsust muuta või tühistada.

§ 137

lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Käesolevas asjas on K.L. (laste ema) esitanud kohtule taotluse nelja lapse elukoha ja viibimiskoha määramise ning hariduse- ja tervishoiuküsimuste otsustamise osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja selles osas ainuhooldusõiguse endale andmiseks

§ 137lg 1 alusel.

5

§ 137

lg 2 p 2 alusel avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Antud juhul ei ole asjas esitatud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust eeldada, et ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja avaldajale (emale) selles osas ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas laste huvidega. 12.

§ 137

lg 3 järgi ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eestkätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Alusetu on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kohus ei ole kaalunud, kumb vanematest sobiks vaimselt ja majanduslikult paremini laste eest hoolitsema. Samuti on põhjendamatu seisukoht, et maakohus ei ole lähtunud otsuse tegemisel laste huvidest. Maakohus on, hinnates asjas olevaid tõendeid, asunud seisukohale, et mõlemad vanemad on võimelised lapsi kasvatama ja tahavad lastega olla, neil on loodud laste kasvatamiseks vajalikud tingimused (kuid emal on mõnevõrra paremad elamistingimused). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et lähtuvalt laste huvidest, arvestades vanemate senist pühendumist laste eest hoolitsemisele ja hingelist seotust lastega, on põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine laste A, B, C ja D suhtes ning ainuhooldusõiguse andmine K.L.le laste elukoha ja viibimiskoha määramiseks, haridus- ja tervishoiuküsimuste lahendamiseks. Siinkohal on maakohus õigesti otsustuse tegemisel lähtunud vajadusest tagada lastele stabiilne elukorraldus. Samuti on maakohus põhjendatult arvestanud laste hooldusõiguse osalisel üleandmisel C ja D vanust ning seda, et nad elasid enne, kui A.K. (isa) jättis kokkuleppe vastaselt nad tagasi viimata K.L. (ema) elukohta, koos vanema õevennaga. 13. Apellandi väitel ei ole maakohus arvestanud sellega, et lapsed C ja D on juba aasta aega elanud isa A.K. juures. Laste isa A.K. jättis lapsed B ja D ilma nende ema nõusolekuta omavoliliselt enda juurde elama ning selline isa käitumine (laste mittetagastamine nende elukohta) iseloomustab teda pigem negatiivselt, kuid ei anna alust väita, et isa ja laste vahel on selle aasta jooksul tekkinud selline hingeline seotus ja vastastikune kiindumus, mis kaalub üle laste hingelise seotuse ja vastastikuse kiindumuse emaga. 14. Alusetu on apellatsioonkaebuses esitatud etteheide maakohtule, et on jäetud välja selgitamata laste C (sünd XXX) ja D (sünd XXX) arvamused. XXX Vallavalitsuse seisukoha kohaselt (II kd tl 36-37) on vallavalitsuse sotsiaaltöötaja vestelnud lastega lasteaias, kuid laste arengutase ei võimalda neil aru saada tekkinud olukorrast ja väljendada oma tahet. Põhjendamatu on kaebuses esitatud seisukoht, et maakohtu otsusest ei ole aru saada, mis osas on vanematele jäetud

§ 116

lg 2 järgi ühine hooldusõigus.

§ 116

lg 2 kohaselt vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ja õigust hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhooldusõiguse sisu on sätestatud

§-s 124 ja varahoolduse sisu

§-s

1. Maakohus lõpetas vaidlustatud otsusega ühise hooldusõiguse osaliselt ja andis üle K.L.le ainuhooldusõiguse laste elukoha ja viibimiskoha määramises ning haridus- ja tervishoiuküsimustes. Muus osas jäi vanematele ühine hooldusõigus. 6
2. Maakohtu vaidlustatud otsuse õigsust kinnitab A.K. käitumine pärast maakohtu otsuse teatavaks tegemist. Tartu Ringkonnakohus
3. septembri 2016 määrusega reguleeris hagi tagamise abinõuna menetluse ajaks A.K. hooldusõigust alaealiste laste C ja D suhtes ning andis K.L.le laste C ja D suhtes otsustusõiguse elukoha ja viibimiskoha määramises ning haridus- ja tervishoiuküsimustes. Vastava määruse tegemise tingis asjaolu, et A.K. oli
4. augustil 2016 oma elukohas tugevas alkoholijoobes ning tema juures olid lapsed C, D ja G (II kd tl 52,55). XXX Vallavalitsuse 02.09.2016 täiendavast infost (samuti 22.08.2016 esitatud seisukohast) nähtub, et A.K. on tarvitanud alkoholi ka juulikuus 2016 ja juhtinud alkoholijoobes sõidukit.
5. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatise suurust. Vastuväited elatisele on piirdunud sellega, et laste ühine hooldusõigus on ebaõigesti osaliselt lõpetatud. Kuna maakohtu otsus jääb laste ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas muutmata, siis jääb muutmata ka elatise väljamõistmise otsus.
6. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel A.K. kanda, v.a menetlusosalistele riigi õigusabi korras osutatud õigusabikulud, mis jäävad riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson