← Eesti

2-16-12961/18

Obsah (13)§ 613§ 371§ 475§ 4§ 477§ 481§ 108§ 482§ 457§ 702§ 372§ 171§ 150

Tsiviilasi nr 2-16-12961 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-12961 Määruse tegemise aeg ja koht 12.12.2016.a, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imb

150 lg 8). Ülejäänud osas võib määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud 1. 29.08.2016.a esitas avaldaja avalduse puudutatud isiku (ühistu) vastu, paludes viimaselt välja mõista 4410 eurot hüvitist koridori remondi eest ja nõuda välja õigusliku aluseta saadud 1

(7)Tsiviilasi nr 2-16-12961 12 945 eurot. Avalduse kohaselt võeti puudutatud isiku üldkoosolekul 21.04.2004.a täitmiseks remondikava. Koosolek andis ühistule nõusoleku kasutada remondikava täitmiseks pangalaenu. Remondikava täitmise tähtaeg lõppes 15.06.2015.a. Möödunud on ka kohustuse täitmiseks mõistlik lisaaeg. Avaldajale teadaolevalt on remondikavast täidetud ainult trepikodade ja koridoride remont. Majas on üheksa ühesugust koridori koos vastava korruse trepikojaga, millest kaheksa remontis ühistu ja ühe avaldaja. Avaldaja korteriomandite mõttelise osa suurus on 133/
  1. Ühistu ei järginud varasemalt alustatud veetorustike vahetuse lõpuleviimisega projekti ning tekitas kondensvee kogunemise probleemi ning oskamatu tööga lasti torustikust korteri 257 laele vesi, millega rikuti korteri laed ja osaliselt seinad ja uksed. Avaldaja teavitas ühistut ning remontis oma rahaliste vahenditega ühe koridori, mis piirneb ainult avaldaja korteritega. Avaldaja määras koridori hinnaks 4410 eurot. Ühistu hinna suurusele vastu ei vaielnud, kuid keeldus hüvitise maksmisest. Arvetega küsis ühistu korteriomanikelt raha kõigi remondikavas olevate tööde, sh avaldaja remonditud koridori eest. Avaldaja palus ühistul välja anda ka temalt õigusliku aluseta saadud 12 945 eurot. Ühistu küsis arvetega raha kõigi remondikavas olevate tööde eest tasu, sh välisseinte soojustamise eest, mis on siiamaani tegemata. Ühistu küsis avaldajalt 8140 eurot, millest avaldaja tasus 4522 eurot ja jättis maksmata 3618 eurot. Täielikult tegemata välisseinte soojustamise eest küsitud raha jättis avaldaja ühistule maksmata. Esindaja abil sai ühistu õigusliku aluseta 12 945 eurot, sellest 6461 eurot kohtuasjas nr 2-08-5146 ja 6484 eurot kohtuasjas nr 2-10-
  2. Avaldajale ei ole tekkinud kohustust tasuda välisseinte soojustamise eest. Järelikult peab ühistu andma avaldajale välja õigusliku aluseta saadud 12 945 eurot.
  3. 16.09.2016.a menetlusdokumendis selgitas avaldaja, et avalduse ese on avaldaja omavahenditega remonditud koridori remondikulude hüvitis 4410 eurot ja avaldajalt välisseinte soojustamiseks saadu tagasinõudmine ühistult summas 12 945 eurot. Ühistule maksti arvete alusel sihtotstarbelisi makseid 8 krooni ruutmeetri kohta. Seega peab ühistu hüvitama 4410 eurot. Avaldaja ei esita nõudeid ega tugine jõustunud kohtulahenditele. Hiljem kohustuse täitmise tähtaja möödumisel selgus, et ühistu jättis tulevase välisseinte soojustamise kohustuse täitmata, mistõttu avaldajale kohustust ei tekkinud. Avaldus tuleks võtta hagita menetlusse.
  4. 26.09.2016.a menetlusdokumendis leidis avaldaja, et asja peaks menetlema hagita asjana. Kohus ei ole selgitanud, mille alusel võib ta nõuda hagimenetluse algatamist. Avalduse esitamise alus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 13 ja

§ 613lg 1 p 2.

Avaldus on esitatud korteriomandiseadusega kaitstud omaniku õiguste kaitseks, nõudes kaasomandi välisseinte soojustamiseks tasutud ettemaksu tagastamist. Ühistu on remondikava täitmise korraldamisel kuritarvitanud korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 2 p 1 sätestatud õigust korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada korteriomanike nõudeid. Korteriomanike ühiste asjade puhul korraldab KOS § 21 alusel arveldusi ühistu. Otsuste tegemise ajal ei olnud veel saabunud remondikava täitmise tähtaeg ning seega ei saanud kohtud hinnata, kas kostja on remondikava täitnud. Ühistu lubas remondikava täita ja kohus rahuldas ettemaksu nõude remondikava täitmiseks. Avaldaja palus tühistada ebaseadusliku hagi algatamise nõude ja alustada hagita menetlus. 4. 10.10.2016.a määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmast. Vaatamata kohtu selgitustele on hageja taotlenud temalt tsiviilasjades 2-08-51426 ja 2-10-59035 kostja kasuks väljamõistetud summade tagastamist hagejale. Tsiviilasjades 2-08-51426 (lõpplahend jõustus 05.01.2012.a) ja 2-10-59035 (lõpplahend jõustus 13.03.2013.a) on kohus jõustunud kohtuotsustega tuvastanud, et avaldajal oli kohustus tasuda makseid ühistu remondifondi. Seetõttu on põhjendamatud hageja väited selle kohta, et vastavad summad tasuti õigusliku 2

(7)Tsiviilasi nr 2-16-12961 aluseta ning kohustust summade tasumiseks ei tekkinud. Kuna eelviidatud küsimus on jõustunud kohtuotsustega samade poolte vahel juba lahendatud, siis ei ole uus kohtuvaidlus viidatud küsimuses enam võimalik. Eelneva tõttu leidis kohus, et hageja õigusliku aluseta saadud raha (summas 12 495 eurot) tagastamise nõude osas on juba olemas jõustunud Eesti kohtu otsused, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Seetõttu tuleb hageja õigusliku aluseta saadud raha (summas 12 495 eurot) tagastamise nõude osas hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda

§ 371lg 1 p 4 kohaselt.

Lisaks eeltoodule leidis kohus, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja esitanud vormikohast hagiavaldust, vaid on järjekindlalt nõudnud kohtule esitatud avalduse menetlemist hagita menetluses. Seejuures selgitas kohus 21.09.2016.a määruses, et kuna tegemist on hagimenetlusega, tuleb hagejal 01.09.2016.a kohtumääruses välja toodud puudused uuesti üle vaadata ja esitada kohtule korrektne hagiavalduse terviktekst, mis vastab hagiavaldusele esitatud nõuetele.

§-st 475 tuleneb, milliseid asju vaatab kohus läbi hagita menetluses. Kuna eelneva sätestab seadus, ei saa hageja ise valida, kas asi tuleb läbi vaadata hagimenetluses või hagita menetluses.

§ 475lg 1 p 13 kohaselt on üks hagita asjade liik korteriomandi ja kaasomandi asjad.

Eelnevast aga ei järeldu, et hagita menetluses tuleb läbi vaadata kõik tsiviilasjad, mille faktilised asjaolud omavad mistahes puutumust korteriomandi või kaasomandiga. Nimelt täpsustab

§ 613

, millised on need korteriomandi ja kaasomandi asjad, mis tuleb läbi vaadata hagita menetluses. Kohus märkis, et avaldaja esitatud rahaline nõue ei liigitu ühekski

§-s 613 sätestatud korteriomandi ja kaasomandi asjaks. Seejuures on ebaõige hageja seisukoht, et tegemist võiks olla korteriomandi ja kaasomandi asjaga

§ 613

lg 1 p 2 järgi.

§ 613

lg 1 p 2 puudutab üksnes asju, mis tulenevad kaasomandi valitsemise reguleerimisest, ent käesoleval juhul ei ole hageja esitanud ühtegi nõuet kaasomandi valitsemise reguleerimiseks. Hageja on esitanud kostja vastu üksnes rahalised nõuded. Kuna hageja on vaatamata kohtu korduvatele selgitustele keeldunud esitamast vormikohast hagiavaldust (sh on kohus nõudnud korrektset hagiavalduse tervikteksti) ning nõudnud asja menetlemist hagita menetluses, on hageja rikkunud olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ka

§ 371lg 1 p 9 kohaselt.

Kuna hageja ei ole hagiavalduselt nõuetekohaselt riigilõivu tasunud, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda ka

§ 371lg 1 p 10 kohaselt.

5. 20.10.2016.a esitas avaldaja Harju Maakohtu 10.10.2016.a määruse peale määruskaebuse, vaidlustades määruse täies ulatuses. 29.08.2016.a. esitatud avalduses palus avaldaja rahuldada avaldaja remonditud koridori remondikulude hüvitise saamine ning rahuldada avaldaja õigus ühistult tagasi saada välisseinte soojustamise tulevase kohustuse täitmisena saadu. Avaldaja remonditud koridor ja elamu välisseinad on kaasomandi ese. Avaldaja nõuab ühistu pahauskses valduses oleva korteriomanikelt ja avaldajalt saadu väljaandmist ühistult. Avaldaja taotlus on reguleeritud KOS §-s 613 sätestatud ühistu kui valitseja õiguste ja kohustustega. KOS § 613 lg 1 p-s 2 on sätestatud, et kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või valitseja avalduse alusel asja, mis tuleneb kaasomandi valitsemise reguleerimisest ning käsitleb valitseja õigusi ja kohustusi. Järelikult on avaldajal õigus esitada avaldus lahendamiseks hagita menetluses. 21.04.2004.a ühistu koosolekul vastu võetud sihtotstarbelise renoveerimis-remondikava alusel korraldas elamu remonti ühistu. KOS § 21 lg 2 p 1 on sätestatud valitseja õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid. Vaidlust ei ole, et ühistu nõudis remondikavas märgitud arvestuslike maksetega 8 kr/m2 kohta ettemaksu kogu remondikava täitmiseks, sealhulgas avaldaja remonditud koridori kulutuste hüvitamiseks ja välisseinte soojustamiseks. KOS § 15 lg 2 kohaselt oli avaldajal õigus teha koridori remont ja nõuda, et teised korteriomanikud hüvitavad kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Vaidlust ei ole ja ühistu 17.01.2008.a kirjaga on tõendatud, et ühe koridori remontis avaldaja 3

(7)Tsiviilasi nr 2-16-12961 oma vahenditega. Samuti ei ole vaidlust ja remondikava ning ühistu 17.01.2008.a kirjaga on tõendatud, et ühistu on avaldaja remonditud koridori kulutuste hüvitise korteriomanikelt sisse nõudnud, kuid jätnud õigusvastaselt avaldajale välja andmata. Järelikult on tõendatud avaldaja õigus nõuda ühistult avaldaja remonditud koridori kulutuste hüvitamise nõude rahuldamist ja korteriomanikelt saadud hüvitise väljaandmist summas 4410 eurot. Avalduses on hüvitise suurus VÕS § 28 ja § 627 lg 2 alusel tõendatud. Avalduses märgitud kohtuotsustega tasus avaldaja ühistule avaldaja poolt tasumata ettemaksu välisseinte soojustamiseks. Avaldaja ei vaidlusta kohtuotsusega põhjendatud ettemaksu nõuet. Avalduses märgitud kohtuotsustega on tõendatud avaldajalt tulevase välisseinte soojustamise täitmisena saadud rahasumma suurus 12 945 eurot. Ühistu välisseinte soojustamist ei alustanud ja jättis soojustamise täielikult tegemata. VÕS § 1028 lg-s 1 on sätestatud, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei teki. Avaldajal on õigus ühistult välisseinte soojustamiseks saadu tagasi nõuda, sest avaldajale kohustust ei teki. Viitega ühistu esindaja õigusrikkumisele põhjendas avaldaja õigust nõuda tagasi esindaja menetluskulud. Kohtus kujundas esindaja pangalaenu abil remondikava täitmise tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, et remondikava täitmiseks kogutakse raha ette. Peale selle esindaja teadis või vähemalt pidi teadma, et ühistu jätab välisseinte soojustamise tegemata. Väitega, et ühistu täidab kogu remondikava ning vajab ettemaksu ka välisseinte soojustamiseks, esindaja pettis kohut. Määruses toodud asjaolu, et avaldaja ei ole tasunud kohtu nõutud täiendavat riigilõivu summas 650 eurot, on ebaõige. Avaldaja tasus täiendava riigilõivu AS SEB Pangas 15.09.2016.a summas 650 eurot. 16.09.2016.a postitas avaldaja maksekorralduse maakohtule koos vastusega kohtule. Avaldaja on eelpool tõendanud, et hagimenetlus on ebaseaduslik ning avaldaja hagiavaldust esitanud ei ole. Avaldaja palub tagastada kohtu nõudel täiendavalt tasutud 650 eurot.
  1. 14.11.2016.a esitas avaldaja taotluse riigilõivu summas 650 euro tagastamiseks, mille aluseks märkis, et avaldaja ei ole kohtule esitanud hagiavaldust.
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  3. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et Harju Maakohtu 10.10.2016.a määrus tuleb tühistada, kuna maakohus on ebaõigesti käsitlenud avaldaja 29.08.2016.a menetlusdokumenti hagiavaldusena. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja avalduse menetlusse võtmata. Kuna ringkonnakohus jätab avaldaja avalduse menetlusse võtmata, ei rahulda ringkonnakohus avaldaja määruskaebust.
  4. Iseenesest nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et avaldaja poolt esitatud 29.08.2016.a menetlusdokumenti ei saa sellisel kujul menetlusse võtta, kuid ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et 29.08.2016.a menetlusdokumendi puhul on tegemist hagiavaldusega. Avaldaja on järjepidevalt avaldanud, et ta ei soovi hagi esitada ning soovib enda nõuete menetlemist üksnes hagita menetluses, paludes mh kohtul tühistada ebaseaduslik hagi algatamise nõue (tl 35). Avaldaja on nõudnud tema nõuete menetlemist hagita menetluses olenemata sellest, et maakohus on korduvalt selgitanud avaldajale, et korteriühistu vastu esitatud rahalisi nõudeid menetletakse hagimenetluses. Samas on hagi esitamine iga isiku enda otsustada ning kohus saab hagi menetleda üksnes siis, kui esitatakse sellekohane avaldus (

§ 4lg 1). Hagi esitamisega kaasneb inimesele mh ka suurem riigilõivu tasumise kohustus. Avaldaja on 4

(7)Tsiviilasi nr 2-16-12961 korduvalt taotlenud riigilõivu tagastamist. Eeltoodud põhjustel, kuna avaldaja on selgelt väljendanud, et ta ei soovi hagi esitada ja palunud riigilõiv tagastada, ei saa kohus isiku tahte vastaselt käsitleda tema menetlusdokumenti hagiavaldusena ja menetleda nõudeid hagimenetluses. Seega tuleb avaldaja poolt esitatud menetlusdokumenti käsitleda kui avaldust hagita asjas. Sellel põhjusel tuleb maakohtu määrus ka tühistada ning ringkonnakohus saab teha uue määruse, kontrollides, kas 29.08.2016.a menetlusdokumendis avaldatud nõuded kuuluksid menetlusse võtmisele hagita menetluses. Olukorras, kus ringkonnakohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna kohus ei ole pädev lahendama avaldaja nõudeid hagita menetluses, ei ole otstarbekas saata asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 10. Kuna avaldaja on palunud enda nõudeid menetleda hagita asjana, leiab ringkonnakohus, et avaldaja avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna

-i kohaselt ei kuulu avaldaja poolt kohtu ette toodud asjaoludel tema nõuded menetlemisele hagita menetluses. Riigikohus on selgitanud, et tsiviilasju lahendatakse üldjuhul hagimenetluses, kus hageja esitab kostja vastu nõude, kuna hagiasja üldine tunnus on pooltevaheline vaidlus. Erand on juhud, kus seadusandja on näinud ette nõude menetlemise hagita menetluses (RKTKo 3-2-1-42-10, p 18). Avaldaja nõuete puhul ei ole seadusandja näinud ette hagita menetlust. Avaldaja nõuab mõlema nõude puhul korteriühistult rahalise kohustuse täitmist, mis on poolte vahel vaidluse all. Seega ei ole ka olemuslikult tegemist hagita asjaga.

ei võimalda avaldajal ise valida, kas tema nõuet menetletakse hagita menetluses või hagimenetluses, vaid hagita menetluses asja menetlemine peab olema seadusest tulenev. 11. Avaldaja on esimese nõude alusena toonud kohtu ette asjaolud, et remondikava kohaselt pidi korteriühistu mh remontima kõik koridorid ning kuigi korteriomanikud tasusid igakuiste maksetega korteriühistule kõikide koridoride remondi eest, remontis avaldaja ühe koridori üheksast ise oma rahaliste vahenditega. Avaldaja avaldas, et ta soovib korteriühistult nimetatud remondikulude hüvitamist. Korteriühistu vastu esitatud kulutuste hüvitamise nõue ei ole aga

§ 475lg 1 kohaselt hagita asi.

Avaldaja tugines

§ 613

lg 1 p-le 2, kuid nimetatud punktis on käsitletud üksnes valitseja õigusi ja kohustusi. Korteriühistu puhul aga ei ole tegemist valitsejaga.

§ 475

lg 1 p-s 13 ega

§-s 613 ei ole sätestatud, et korteriühistu vastu esitatud kulutuste hüvitamise nõue lahendatakse hagita menetluses. Viide KOS §-le 15 lg 2 ei ole samuti asjakohane, kuna see on seotud üksnes korteriomanike vastu esitatava nõudega, avaldaja on nõude esitanud aga korteriühistu vastu. Kuna kohus ei ole

-i kohaselt pädev lahendama avaldaja nõuet hagita menetluses, siis tuleb nõude menetlusse võtmisest keelduda (

§ 477

lg 1 koosmõjus

§ 371

lg 1 p-ga 1).

§ 613

kohaselt saab viidatud normis sätestatud vaidlusi lahendada üksnes siis, kui menetlusosalised on vastavas sättes nimetatud isikud. Nende isikute hulka korteriühistu ei kuulu. Seega, vaidlusi, mille menetlusosaline on korteriühistu, ei saa menetleda

§-s 613 sätestatud hagita menetluse korras. Valitseja

§ 613tähenduses on korteriomandiseaduse 2.

ptk-s sätestatud isik, st isik, kelle korteriomanikud korteriomandiseaduse

  1. ptk kohaselt on valitsejaks nimetanud. Vaidlusaluse maja puhul on aga asutatud korteriühistu. KOS § 8 kohaselt ei kohaldata majades, kus on asutatud korteriühistu, korteriomandiseaduse
  2. ptk sätteid.
  3. Ringkonnakohus märgib, et esimese nõude osas ei ole iseenesest välistatud, et avaldaja poolt kohtu ette toodud asjaoludel võiks avaldaja nõuda hagimenetluses teise isiku kohustuse täitmisest tulenevalt kulutuste hüvitamist (VÕS § 1041). See aga kuuluks läbivaatamisele üksnes hagimenetluses. Juhul kui avaldaja soovib, et tema nõuet siiski menetletakse, peab avaldaja mh esitama vormikohase hagiavalduse ja avaldama soovi, et seda menetletaks hagina ja tasuma ka hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu või taotlema menetlusabi selle 5

(7)Tsiviilasi nr 2-16-12961 tasumisel. Samuti märgib ringkonnakohus, et iseenesest näeb

§ 481

lg 1 ette, et teise isiku vastu esitatud eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma maksmise nõude lahendab kohus avalduse alusel maksekäsu kiirmenetluses, mis on samuti hagita asi (

§ 475

lg 1 p 1), kui nõude summa ei ületa 6400 eurot (

§ 481lg 22).

Maksekäsu kiirmenetluse asju lahendab Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja (

§ 108

) ning selleks peab avaldaja esitama vormikohase avalduse (

§ 482). 13.

Teise nõudena on avaldaja märkinud, et kohtu poolt on avaldajalt korteriühistu kasuks välja mõistetud 12 945 eurot (6461 eurot tsiviilasjas nr 2-08-5146 ja 6484 eurot tsiviilasjas nr 2-10-59035), kuid kuna korteriühistu on välisseinte soojustamise jätnud täielikult tegemata, soovib ta nõuda raha tagasi. Samuti soovib ta tagasi saada ka tasutud menetluskulusid. Samadel põhjendustel esimese nõudega ei kuulu ka teine nõue (korteriühistult raha tagasinõudmine)

kohaselt menetlemisele hagita menetluses. Seega kuna kohus ei ole ka avaldaja teist nõuet pädev lahendama hagita menetluses, tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda (

§ 477

lg 1 koosmõjus

§ 371lg 1 p-ga 1).

14. Lisaks märgib ringkonnakohus, et teise nõude puhul ei ole avaldaja poolt kohtu ette toodud asjaoludel avaldaja õiguste rikkumine tõenäoliselt üldse võimalik (

§ 371lg 2 p 1).

Kuivõrd tsiviilasjades nr 2-08-5146 ja 2-10-59035 on kontrollitud, et avaldajal oli kohustus tasuda korteriühistule nimetatud summasid (sh menetluskulusid), ei saa avaldaja väita, et korteriühistu on saanud kohtulahenditega väljamõistetud summad alusetult. Määruskaebuses on avaldaja iseenesest selgitanud, et ta ei vaidlusta kohtuotsusega põhjendatud ettemaksu nõuet. Seega avaldaja nõustub, et temalt mõisteti summad korteriühistu kasuks õigesti välja, kuid soovib nüüd selle tagastamist, sest korteriühistu ei täitnud remondikava. Samas ei ole aga avaldaja toonud kohtu ette asjaolusid, et avaldaja kohustus tasuda korteriühistule remondifondi makseid oli tingimuslik ning juhul kui korteriühistu remondikava ei täida, langeks avaldaja kohustus ära. Korteriomanik ei saa üldjuhul korteriühistule tasutud makseid remondifondi tagasi nõuda. Samuti ei ole välistatud, et korteriomanikud otsustavad üldkoosolekul remondifondi kogutud raha kasutada muuks otstarbeks kui esialgselt planeeritud. Samuti ei ole avaldaja toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda järeldusele, et korteriühistu kasuks jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud menetluskulusid oleks avaldajal õigus tagasi nõuda. Selleks ei anna alust ka avaldaja poolt toodud asjaolud, et esindaja esitas ebaõigeid asjaolusid ja pettis kohut. Kohus rahuldas eelnimetatud tsiviilasjades korteriühistu nõuded, mille eeldus on korteriühistu poolt kohtu ette toodud asjaolude tõelevastavuse tuvastamine ning selle tulemusel jättis ka menetluskulud kostja kanda ning mõistis need kostjalt välja. Jõustunud kohtulahend on menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik (

§ 457lg 1, § 461 lg 1 ja 463 lg 2).

Jõustunud kohtulahendi võib hagimenetluses poole avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata üksnes Riigikohus (

§ 702). 15.

Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 477

lg 1 ja

§ 372lg 6).

Seega saab avaldaja pöörduda samade nõuetega samadel asjaoludel uuesti kohtusse. Menetlusse võtmisest keeldumisel kohus tagastab avalduse (

§ 372lg 6).

Kuna avaldus on käesoleval juhul esitatud kirjalikus vormis, tuleb see avaldajale tagastada peale määruse jõustumist. 16. Kuivõrd ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (

§ 171lg 1). Kuivõrd käesoleval juhul keelduti avalduse menetlusse võtmisest ning sellest 6

(7)Tsiviilasi nr 2-16-12961 tulenevalt ei edastatud määruskaebust teisele poolele vastamiseks ning teisel poolel ei saanud määruskaebemenetluses väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus avaldajalt teise poole kasuks menetluskulusid välja ei mõista. 17. Avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada

§ 150

lg 1 p 1 alusel, kuna avaldaja on selgelt väljendanud, et ta ei soovi hagiavaldust esitada. Seega ei kuulu tasumisele ka hagiavalduselt tasutav riigilõiv ning tasutud riigilõiv tuleb enamtasutud osas tagastada. Kuna kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest, saab menetlusse võtmata jäetud avalduse eest tasutud riigilõivu (50 eurot) tagastamist avaldaja samuti taotleda

§ 150

lg 1 p 2 alusel.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu selle menetlusosalise avalduse alusel, kes selle pidi tasuma. Riigilõiv tuleb tagastada taotluses märgitud pangakontole.

150 lg 8 kohaselt saab määruskaebuse esitada üksnes riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale. Seega ei saa riigilõivu tagastamise peale määruskaebust esitada. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.