Obsah (11)

§ 652§ 643§ 644§ 637§ 76§ 82§ 638§ 100§ 101§ 113§ 94

2-16-14629 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2016. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviil

§ 652

lg 1 tingimused: kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada viivituse kestust, tasu suurust ning seda, mille töövõtja seetõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Lisaks tegi XXXXOÜ kliendile algse tellimuse hinna sisse arvestades lisatöö, mis oli messile esitatava video ilma helita 20.11.

1. Videoklippide valmistamist takistas ka lisaks XXXXOÜ tegevus, kui XXXXOÜ pidi saatma diktoriteksti (edaspidi VO) 19.10.15, mida XXXXOÜ nõudis järjekordselt töö täitmiseks 11.11.
2. XXXXOÜ täitis XXXXOÜ tellimuse ning valmistas videoklipid ilma osata, mida XXXX OÜ pidi esitama 27.11.2015 ning XXXXOÜ esindajad XXXX ja XXXX on kinnitanud videoklippide sobivust 17.12.
3. Nad pole välja toonud, et esineks videoklippides puudusi ning seega on nad videoklipid vastuvõtnud. Samuti kinnitab XXXXOÜ üks esindajatest XXXX(lisa 8) 22.02.2016, et kasutavad juba videosid ja videod on suurepärased ning ainukene puudus on osa, mida peab nende esindaja tegema. XXXXOÜ tuletas 9.02.2016 järjekordselt meelde arve tasumist ning arvet tasumata pole õigust teost kasutada ja ka 22.02.2016 tuletati meelde, et täissumma tasumiseni pole XXXXOÜ autoriõigused videodele ning rõhutati, et senikaua on ka videoklippide kasutamine keelatud. Samuti teavitati järjekorselt 23.02.2016 XXXXOÜ võlgnevusest. XXXXOÜ esitas videoklippide kohta puuduste parandamise nõuded alles 05.05.
4. Sisuliselt ei olnud tegemist puudujääkidega, kuna vastavad toimingud mida sooviti ei pidanud XXXXOÜ tegema. Samuti on videoklipid juba vastu võetud XXXXOÜ poolt 17.12.
5. XXXXOÜ kasutab vastavaid videoklippe juba sotsiaalmeedias facebook, youtube ja vimeo versioone muutmata juba vähemalt seitse kuud alates 12.01.
6. XXXXOÜ esitas vastuväited puudujääkidele 15.06.2016 (lisa 12), mis selgitavad, et puudujääke ei ole, kuna videoklipid tehti XXXXOÜ juhendamise järgi, samuti pidi graafika lahendused videodes tegema XXXXOÜ esindaja XXXX (lisa 13). XXXXOÜ on varasemalt juba 17.12.2015 (lisa 6) kinnitanud videode sobivust ning võtnud sellega tööd vastu ja hakanud videosid kasutama, mida tõestavad XXXXOÜ sotsiaalmeedias olevad videod, mida pole 12.01.2016 alates muudetud (lisa 7) ning seega kohaldub

§ 643

, mille järgi peab majandus- ja kutsetegevuses isik tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Lisaks ei ole XXXXOÜ esitanud puuduste parandamise nõuet mõistliku aja jooksul, mis peab

§ 644

järgi olema esitatud majandus- ja kutsetegevuses isiku poolt lepingutingimustele mittevastavuse kohta mõistliku aja jooksul, kui ta mittevastavusest teada sai. XXXXOÜ poolt loetletud mittevastavused oleks pidanud ta kohe tuvastama

§ 643

: kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. 18.11.2015 tekkis kohustus XXXXOÜ-l tasuda videoklippide eest, sest töö oli vastu võetud 17.11.

1. Alles 01.03.2015 tasuti osaliselt summas 1500 eurot ja siiamaani pole ülejäänud summa 1278,64 eurot tasutud, mis oli videoklippide eest kokku lepitud. See tähendab, et 2 18.11.2015 kuni 01.03.2016 tekkis seadusjärgne viivis summas 45,25 eurot ja 02.03.2016 kuni 13.09.2016 on tekkinud lisaks seadusjärgne viivis 54,99 eurot, mis teeb kokku 100,24 eurot viivist. Kostja vastus 2.Kohtule 20.10.
2. a esitatud vastuses kostja kinnitab, täidab hageja nõude summas 1278,64 eurot hageja poolt käesolevas kostja vastuses alljärgnevalt nimetatud täiendavate tõendite esitamise järgselt, kui nendega on tõendatud ning täpsustatud hageja nõue. Samuti palub kostja täiendavate tõendite saamisel ning nõude tunnistamisel hagejalt käesolevas kostja vastuses nimetatud kinnitust audiovisuaalse teose autoriõiguste kostjale loovutamise kohta, tagamaks selguse autoriõiguste teostamise osas. Hageja on teinud tehingu kontrollimata tehingus osalenud isikute volitusi tehingut teha. Hageja ei ole ei tehingus osalevate isikute volituste kontrollimiseks, ega ka tema rahalise nõudega seonduvalt ühendust võtnud kostja seadusjärgse esindajaga, kelleks on ainus juhatuse liige XXXX. Hageja viitab hagiavalduse punktis 4 veebilehtedele, millel on avaldatud või on olnud avaldatud videod, kuid need viited ei tõenda, et tegemist on hageja poolt loodud audiovisuaalse teosega või teostega ning et nimetatud teoseid on muudetud ehk loodud tuletatud teosed autoriõiguse seaduse § 4 lg 3 p 21 tähenduses. Hageja on jätnud hagiavaldusele tõendina lisamata audiovisuaalse teose, millega seonduvalt hageja on esitanud rahalise nõude ning mille autoriõiguste kaitset on hageja teostanud ning takistanud teose kasutamist kostja poolt, millega on kahjustatud kostja mainet, samuti ei olnud kostjal võimalik rahastusprojekti veebiportaalis XXXXlõpuni viia projekti nõutava tingimusena esitatud video eemaldamise tõttu, mille autoriõiguse rikkumist on hageja nimetatud veebiportaali haldajale väitnud (Lisa 3). Hagiavalduse lisadena nr 7 esitatud ekraanitõmmiseid ei ole võimalik tõendina esitamata videoga võrrelda, väitmaks, et tegemist on hageja poolt loodud teose kasutamisega kostja poolt. Kostja palub hagejal nimetatud audiovisuaalne teos, - kostja täpsustab siinkohal viitega hagiavalduse lisana nr 2 esitatud kirjavahetuses 15.oktoobrist 2015 e-kirjas nimetatud neljale klipile samas kirjas kirjeldatud klippide sisuga -, teos(t)e lõppversioonis tõendina esitada, selgitamaks nende vastavust samas lauses eelpool viidatud klippide kirjeldusega ehk tellitud tööle ning nende eest makstava tasuga, samuti kokkulepe hageja ning kostja vahel, milles on sätestatud autoriõiguste teostamisega seonduvad kokkulepped. Eristada tuleb töövõtulepingu tingimustele vastava tehinguga saavutatud teenuse tulemuse (töö) (võlaõigusseaduse § 635 jj) ning autoriõigusega kaitstavate teoste (regulatsioon autoriõiguse seaduses) õiguskaitset ning õiguste ja kohustuste tekkimise aega, sh omandiõiguse tekkimise ning tasu sissenõutavaks muutumise aega. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest selgub kokkulepe taolistes tingimustes. Võlaõigusseaduse § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Arvestades hageja poolt hagiavaldusele lisatud kirjavahetust, on tehtud töös tehtud parandusi ja/või täiendusi ka peale hageja poolt hagiavalduse punktis 11 nimetatud töö kostja poolt vastuvõtmise kuupäeva 18.11.
3. Hageja ei ole selgelt väljendanud, et tegemist on tema poolt täiendavate töödega, millest tulenevalt tõusetub küsimus tegelikust tööde valmimise kuupäevast peale võimalike puuduste kõrvaldamist, ning sellest tulenevast tasu sissenõutavaks muutumise ajast. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et kostja on hagejale, st. esialgsele võlausaldajale XXXXOÜ, teinud saadava töö tulemuse eest kaks osamakset, 06.11.2015 ning 01.03.2016 (hagiavalduse lisana nr 17 esitatud XXXXOÜ arvelduskonto väljavõte perioodile 29.01.2015- 29.08.2016), millest esimene osamakse, mis vastab 50%-le esialgse nõude kogusummast, on tehtud enne hageja poolt hagiavalduse punktis 11 nimetatud töö kostja poolt vastuvõtmise kuupäeva 18.11.
4. Taolises kostja tegevuses ei ole pahatahtlikkust hageja suhtes, küll aga näib hageja tegevus autoriõiguste kaitse teostamisel, mida hageja on kirjeldanud hagiavalduse punktis 4, karistusliku iseloomuga, arvestades asjaolu, et hageja on olnud teadlik audiovisuaalse teose kasutamisest kostja poolt 3 avalikkusele suunamisena alates 12.01.2016 (hageja selgitused hagiavalduse punktis 4), ega ole kostjal teose kasutamist keelanud. Hagiavalduse aluseks on XXXXOÜ poolt 14.04.2016 esitatud arve nr 25 (Lisa 4), mille sisuks on klippide montaaž klippide tootmisel, mitte autoritasu, mille tasumata jätmine annab teose autorile autoriõiguse seaduse § 14 lg 4 alusel õiguse keelata teose kasutamine. Kostja juhib hageja tähelepanu asjaolule, et taoline õigus on teose autoril. Autoriõiguse seaduse § 11 lg 2 kohaselt on autori isiklikud õigused autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Kostja on eeldanud, et tema poolt esialgsele võlausaldajale XXXXOÜ poolt tasutud arve nr 40 (Lisad 5-6) sisaldavad õigust teost piiranguteta kasutada, kuivõrd puudub muu kokkulepe. Hageja poolt hagiavalduse lisana nr 10 esitatud kirjavahetuses sisalduva 09.02.2016 e-kirja sisu tõlgendab kostja autoriõiguste loovutamise tahteavaldusena. Punktis 5.4 nimetatud nõuete loovutamise lepinguga ei ole tõendatud, et XXXXOÜ-le on üle läinud vaidlusaluse audiovisuaalse teose autoriõigused, sest hageja poolt ei ole hagiavaldusega tõendatud esialgse võlausaldaja XXXXOÜ ning kostja vahelised õigused ja kohustused seonduvalt nimetatud teose autoriõigustega. Samuti ei ole hagiavaldusele lisatud tõendit tõendamaks XXXXOÜ poolt loodud audiovisuaalse teose autoriõiguste üleminekut XXXXOÜ-le. Kostja poolt tasumata summa 1278,64 eurot aluseks on XXXXOÜ poolt 14.04.2016 esitatud arve nr 25 klippide montaaži eest summas 1278,64 eurot (Lisa 4), 14.04.2016 on XXXXOÜ esitanud kostjale kreeditarve nr 40 klippide montaaži eest summas 1278,64 eurot (Lisa 6). Autoriõiguse seaduse § 33 lg 2 ning 5 loetlevad isikud, kellele kuuluvad audiovisuaalse teose autoriõigused. Kostja juhib hageja tähelepanu asjaolule, et XXXXOÜ poolt 12.10.2016 esitatud arve nr 40 (Lisa 5) on summas 5 556,60 eurot. Arve summast on kostja poolt tasutud 4 278,30 eurot (hagiavalduse lisana nr 17 esitatud XXXXOÜ arvelduskonto väljavõte perioodile 29.01.2015- 29.08.2016). XXXXOÜ nõue kostja vastu enne 14.04.2016 esitatud kreeditarvet nr 40 oli seega 1 278,30 eurot. XXXXOÜ poolt 14.04.2016 esitatud kreeditarve nr 40, samuti 14.04.2016 XXXXOÜ poolt esitatud arve nr 25 summa on 1 278,64 eurot. Hageja on summas eksinud. Kohtu põhjendused
5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
6. Kohus on tuvastanud, et 06.10.
7. a tellis kostja XXXXOÜ-lt videoklippe, mis pidid kokkuleppe kohaselt valmima 30.10.
8. a (tl 8-12,102). XXXXOÜ esitas klippide tootmise eest kostjale arve summas 5 556,60 eurot (tl 70). Kostja tasus arve osaliselt 06.11.
9. a summas 2 778,30 eurot ja 01.03.
10. a summas 1 500 eurot (tl 71). Kostja esindajad kinnitasid 17.12.
11. a videoklippide sobivust ning hiljemalt 12.01.
12. a on kostja asunud videoklippe ka kasutama. XXXXOÜ loovutas 02.04.
13. a kõik oma nõuded ja õigused kostja vastu XXXXOÜle (tl 75).
14. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et töövõtja tasu muutus sissenõutavaks videoklippide valmimisel ja nende kasutama asumisel kooskõlas

§ 637lg 4.

Kostja arvet täies ulatuses ei tasunud (tl 4). 6. Kostja ei eita arve osalist tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et kostja poolt ei ole videoklippe vastu võtnud juhatuse liige, samuti ei ole klipid loodud hageja poolt ning 4 klipid ei ole teostatud puudusteta. Kostja ei ole kindel, et pärast arve nr 40 täielikku tasumist, hageja teeb tahteavalduse autoriõiguste loovutamise kohta (tl 84). 7.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. Hageja leiab, et tehtud töö eest on tasu sissenõutavaks muutunud, kuna videoklipid on valmistatud ning kostja on neid kasutama asunud. Hageja kinnitusel on videoklipid vastu võtnud isikud, kes on igapäevases majandustegevuses kostja esindajad (tl 64). 8.

§ 637

lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohtu hinnangul ei ole kostjal seega põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Asjaolu, et kostja on volitanud tööde vastuvõtmiseks XXXX’i ja XXXX, ei muuda kohtu hinnangul faktilist olukorda, et vaidlusalused klipid anti tellijale üle ning e-kirjavahetuse kohaselt olid need teostatud kvaliteetselt (tl 15). TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja väide kokkuleppe kohta nagu tasuks kostja arve üksnes siis kui on täielik veendumus autoriõiguste üleandmises, on jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja keelduks koostööst kui kostja arve täielikult tasuks. 9.

§ 638

järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist.

Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja esindajate e-kirjast nähtub, et videoklipid vastavad tellitule (tl 15). Hageja teostas tööd vastavalt kostja tellimusele, kostja mõistliku aja jooksul pretensioone ei esitanud. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest ning tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1 278,64 eurot. 5 10.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja arvest nr 40 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 17.11.
3. a Hageja on arvestanud seadusjärgset viivist perioodil 18.11.
4. a kuni 01.03.
5. a summas 45,25 eurot ja perioodi 02.03.
6. a – 13.09.
7. a eest summas 100,24 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Menetluskulud

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
2. Hageja menetluskulude nimekirja järgi (tl 68) moodustavad nõustaja kulud 300 eurot (lisandub käibemaks). Hageja on tasunud riigilõivu 250 eurot, millest 50 eurot moodustab riigilõiv hagi tagamise avalduselt. Kostja vaidlustab hageja nõustaja kulule lisanduvad riiklikud maksud. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus ei rahulda hagi tagamise avalduselt tasutud 50 euro väljamõistmise nõuet, kuivõrd kohus jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kohus ei rahulda nõustaja kulule lisatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse nõuet, kuivõrd käsunduslepingu kohaselt on nõustaja tasu 300 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 68). TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja vastavat kinnitust kohtule esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Karin Sonntak Kohtunik 7