KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 03.02.2017 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-06-15404 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Asja läbivaatamise kuupäev 01.02.2017 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Aleksandr VOLKOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aleksandr VOLKOV sünd. 07.04.1971, isikukood 37104073711, xxx Karistuse kandmise algus 04.06.2007 ja lõpp 31.07.2017 Jätta Aleksandr VOLKOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Aleksandr Volkovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Volkov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.06.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §114 p.4 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 10 aastat 1 kuu 27 päeva alates 04.06.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on stabiilne, muster sama. Toimepandud 1 kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega, otsesed soodustegurid puuduvad. Vangistuses on kinnipeetav töötanud, läbinud riigikeele xxx taseme õppe, xxx treening, samuti vestlused riskiva, hoolimatu ja teisi ärakasutava elustiili muutmiseks. Kinnipeetaval on keskharidus ning xxx erialad. Tasumata haginõuded kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetava lähivõrgustikus on ema, isa ja vend, suhted on head, suheldakse telefoni teel ja kokkusaamistel. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetav on avatud ja jutukas, varasemalt käitunud agressiivselt ja impulsiivselt, tunnistab oma probleeme, on valmis neid analüüsima ja lahendama. Kinnipeetava käitumine vangistuses on korrektne, konflikte esinenud ei ole, aktsepteerib ühiskonna reegleid, ametiisikutesse suhtub positiivselt. Kinnipeetav on avalikkusele ja vangidele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 9%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 14%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on isa, ema ja vend, omavahel suheldakse telefoni teel, varasemalt on käidud ka kokkusaamistel. Pereliikmed on valmis kinnipeetavat toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Pika vangistuse järgselt on oluline jätkata kinnipeetava üle järelevalve teostamist ning seetõttu on oluline kriminaalhoolduse poolne sekkumine. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalik asuda elama 3-toalisesse emale kuuluvasse korterisse. Vanemad on kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks andnud. Korter sobib elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata vabastamise korral elektroonilise järelevalve pikkuseks 4 kuud. Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksandr Volkov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et kuigi on vangistuses olnud 22 aastat, peab ta ennast vabaduses konkurentsivõimeliseks. Prokuröri abi Ave Arnim maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, sealhulgas mõlemal korral mõrva eest. Maakohus arvestab siinjuures olulisena 2 seda, et teise kuriteo pani kinnipeetav toime vangistuse kandmise ajal. See näitab ilmekalt, et kinnipeetav ei ole oma esimesest kriminaalkaristusest teinud mingeid järeldusi ja karistuse eesmärgid ei ole tema puhul veel saavutatud. Kinnipeetav jätkas vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist ka vanglas. Maakohus nõustub Viru Vangla iseloomustuses tooduga selles osas, et seega on antud kinnipeetav kõrgohtlik nii avalikkusele vabaduses kui kaaskinnipeetavatele vangistuses. Maakohus leiab, et toimepandud kuritegude asjaolud, raskus ja tehiolud on kaalukamad kui kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused. Kinnipeetav ei ole saanud aru oma kuritegude ja nende tagajärgede tõsidusest ning ei ole ka vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saavad nii ühiskonna kui kannatanute lähedaste õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse mõistmisel on üldpreventsiooni eesmärgiks näidata ühiskonnale, et sellise raske kuriteo toimepanemine ei ole tolereeritav ja see toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis muuhulgas seisneb kogu karistuse täiel määral ärakandmises. Maakohus leiab, et arvestades antud kuritegude tagajärgede pöördumatust, ei ole antud kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega, s.h. ka elektroonilise järelevalvega, põhjendatud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik eriti juhul, kui kinnipeetaval on raske majanduslik olukord. Samast iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub ka, et kinnipeetava vanemad on seisukohal, et kinnipeetaval tekib raskusi töökoha leidmisega. Alalise elukoha olemasolu ja vanemate toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Karistuse lõpuni ärakandmine vangistuses on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas kohtuasjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3