1-15-8620/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Tartu Kriminaalasja number 1-15-8620 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtuistungisekretär Margreth Adamson Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
2. veebruari 2017 määrus Urmet Koorti vahistamise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Urmet Koort (isikukood 38704082741), määruskaebus Kohtuistungil osalesid --- Kohtuistungi toimumise aeg
3. veebruar 2017 RESOLUTSIOON
5. Viru Maakohtu
6. veebruari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 2 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Urmet Koortile mõisteti Tartu Maakohtu 03.05.2016 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata, katseaja pikkuseks määrati 18 kuud, ta allutati käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg 2 p-s 8 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 19.05.
9. 13.12.2016 registreeris Viru Maakohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande, milles oli tehtud taotlus U. Koorti karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande esitamine oli tingitud süüdimõistetu poolt kontrollkohustuste korduvast eiramisest ja tema osas kriminaalhoolduse teostamise võimatusest.
10. Viru Maakohus määras erakorralise ettekande arutamisele 26.01.2017 aset leidvale kohtuistungile ja edastas süüdimõistetule kohtukutse. 24.01.2017 saatis U. Koort kohtule e-maili, milles andis teada, et seoses jalatraumast tingitud liikumisraskustega ta määratud ajal istungile ilmuda ei saa. Taolist väidet kinnitavat arstitõendit ta maakohtule ei esitanud. Järgnevalt U. Koort 26.01.2017 toimunud istungile ei ilmunudki, mistõttu kriminaalhooldusametnik taotles tema tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist. Ametnik märkis, et U. Koorti suhtes kriminaalhooldust teostada ei ole võimalik. Samuti olevat süüdimõistetu politseilt saadud info kohaselt Pärnumaal, kus ta on ka uue perevägivalla juhtumi toime pannud.
11. Tartu Maakohtus 02.02.2017 määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ka rahuldas, s.o kuulutas U. Koorti tagaotsitavaks ning nägi tabamisel ette tema vahistamise. Taolist seisukohta põhistades märkis kohus olema põhjendatud arvata, et U. Koort hoidub temale Tartu Maakohtu 03.05.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest kõrvale. Erakorralisest ettekandest ja kohtuistungil avaldatust nähtub, et U. Koort ei ole alates 11.11.2016 kriminaalhooldaja juurde registreerima ilmunud. Samuti on tal ka varem olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega, s.o 2016 septembris ei tulnud ta registreerimisele viiel korral, mille kohta koostati talle kirjalik hoiatus. Kuna U. Koort hoidub temale maakohtu otsusega määratud kontrollnõuete täitmisest kõrvale, tuleb ta kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada. Samuti on kohtul piisav alus eeldada, et U. Koortile Tartu Maakohtu 03.05.2016 otsusega mõistetud karistus pööratakse täitmisele, kuna kriminaalhooldust ei saa teostada, kui hooldusalune ei ilmu registreerima.
12. Eelmärgitud määruse alusel pidas Lõuna prefektuur U. Koorti 03.02.2017 kinni ning samal kuupäeval toimetati ta Viru Maakohtu istungile. 03.02.2017 tegi kohus ka määruse, millega nägi ette, et Viru Maakohtu 02.02.2017 lahendi alusel kinni peetud U. Koorti vahistamine jätta jõusse. Kohus märkis, et U. Koort on hoidnud temale Tartu Maakohtu 03.05.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest kõrvale ja kriminaalhooldusametniku taotlusel on ta kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistatud. Kohtul on piisav alus eeldada, et U. Koortile kohtuotsusega mõistetud karistus pööratakse täitmisele. MÄÄRUSKAEBUS
13. 07.02.2017 edastas Politsei- ja Piirivalveamet kohtule U. Koorti määruskaebuse, milles ta taotleb Viru Maakohtu 02.02.2017 vahistamismääruse tühistamist. Ta märgib, et teatas 24.01.2017 maakohtule, et tal ei ole seoses jalatraumast tingitud liikumisraskustega võimalik 26.01.2017 kohtuistungile ilmuda. Ta käis samal päeval ka perearsti juures, kuid teda ei võetud vastu, kuna enne veebruarikuud vaba visiidiaega ei olnud. Seetõttu ei olnud tal võimalik kohtule arstitõendit õigeaegselt ka esitada. Maakohus aga leidis, et ta hoidus kohtuotsuse täitmisest kõrvale. U. Koort ise leiab, et ta ei ole kõrvale hoidunud ei uurimisest, prokuratuuri eest, kohtutest ega karistuse kandmisest. Tema vahistamine ei ole olnud vajalik, kuna ta ei saanud tõendit õigeks ajaks esitada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
14. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab, et U. Koorti määruskaebus jääb tagajärjetuks, s.o Viru Maakohtu otsustus ta KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel vahistada on olnud seaduslik ja põhjendatud. Vastavat seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
15. Kõigepealt olgu ära märgitud, et KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 sätestavad täitmiskohtunikule võimaluse vahistada süüdimõistetu, kui ta hoidub või võib hoiduda süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest kõrvale ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Ehk siis säte kehtestab süüdimõistetu vahistamiseks kahe kumulatiivse tingimuse täidetuse nõude. Esitaks peab esinema oht, et süüdlane hoiab süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest kõrvale ning teiseks olema piisav alus eeldada talle tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Mõlema nimetatud eelduse põhjendatus tuleb kohtul tuvastada eraldi.
16. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud U. Koorti poolt kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise tõenäosuse. Sellele viitavad nimelt kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest selguvad asjaolud: alates 11.11.2016 2 2 korduvalt registreerimisele ilmumata ja ametniku sellest teavitamata jätmine, kriminaalhooldaja telefonikõnede eiramine ning nüüdseks täielik allumatus hooldusametniku kontrollile.
17. Teiseks on esimene kohtuaste asjakohaselt ära märkinud sellegi, et U. Koorti karistuse täitmisele pööramist piisav alus eeldada kindlasti on. Nimelt on kriminaalhooldusametnik esitanud kohtule erakorralise ettekande taotlusega süüdimõistetu karistus täitmisele pöörata. Sellest ettekandest, nagu juba mainitud, selguvad U. Koorti poolt registreerimiskohustuse korduv rikkumine ning asjaolu, et nüüdseks on ta kriminaalhooldusametnikule kättesaamatu täielikult. Ehk siis sedastatav on KarS § 74 lg-s 4 toodud süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise alus.
18. Määruskaebuse väited kriminaalkolleegiumi vastupidisele seisukohale ei veena. Nimelt viitab U. Koorti kohtuotsuse täitmisest kõvalehoidumisele juba tema kontrollnõudeid eirav käitumine. Ehk siis küsimus sellest, kas tal 26.01.2017 kohtuistungile ilmumata jätmiseks mõjuvad põhjused esinesid, määravat tähendust enam ei oma. Samas ei saa aga märkimata jätta sedagi, et U. Koorti vabanduse, s.o jalavigastusest tingitud liikumisraskuse, osas kahtlus kindlasti tekib, kuivõrd vastavat arstitõendit ei ole ta esitanud ka apellatsioonikohtule.
19. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 02.02.2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Mati Kartau