2-16-6231/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017.a Tartu Tsiviilasja number 2-16-6231 Tsiviilasi J.K. hagi XX vastu isaduse vaidlustamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. septembri
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja) XX (isikukood XXX), seaduslik esindaja K.R., lepinguline esindaja Armand Mark Vastustaja (hageja) J.K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Maia Ploom RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a otsus muutmata ja XX apellatsioonkaebus rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
7. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata seoses vastustajal hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumisega. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada 1 üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
8. J.K. esitas maakohtule hagi XX vastu isaduse vaidlustamiseks, paludes tuvastada, et hageja ei ole kostja isa. Hagiavalduse kohaselt sai hageja
9. a sügisel teada asjaoludest, mille kohaselt kostja ei põlvne hagejast.
10. Kostja võttis oma seadusliku esindaja vahendusel omaks asjaolu, et kostja ei põlvne hagejast. Kostja palus jätta asjas kantud menetluskulud hageja kanda. Hageja ei pöördunud enne kohtusse hagi esitamist lapse ema poole isadusega seotud küsimustes. Kostja võttis hagi kohe õigeks, samuti pakkus kompromissi. MAAKOHTU LAHEND
11. Tartu Maakohus rahuldas oma 16.09.2016.a otsusega hagi ning tuvastas, et XX ei põlvne J.K.st, mille tõttu on ebaõige ka sünniakti tehtud isaduse kanne. Kohus määras asjas põlvnemise tuvastamiseks DNA ekspertiisi vaatamata sellele, et kostja seaduslik esindaja võttis kohe hagi asjaolud omaks. Kohus põhjendas, et põlvnemise üle otsustades peab kohus lapse huvide tagamiseks kontrollima avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, ning vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. Lapse huvid on kõrgendatud kaitse all ka kohtumenetluses (PkS § 123 lg 1). 21.06.
12. a tehtud DNA ekspertiisi tulemuste kohaselt ei saa J.K. olla XX bioloogiline isa. Sama kinnitas kohtule ka XX ema. Kohus jättis riigilõivu ja ekspertiisikulud võrdselt poolte kanda ning ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 105,50 eurot. Kohus leidis, et põlvnemise tuvastamisega seotud kulud (riigilõiv 40 eurot ja ekspertiisitasu 171 eurot) on õiglane jätta võrdselt poolte kanda. Kuigi kostja on alaealine, on hageja näol tegemist raske majandusliku olukorraga töövõimetuspensionäriga. Kohus märkis lisaks, et ehkki lapse ema tunnistas koheselt asjaolu, et laps ei põlvne hagejast, ei oleks rahvastikuregistris isa andmete kannet siiski saanud muuta ilma kohtuotsuseta. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13. XX esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude jaotust puudutavas osas. Apellant palub teha vaidlustatud osas uus otsus, millega jätta menetluses tasutud riigilõiv ja dokumentaalse tõendi saamise kulu (ekspertiisikulu) selle kulu kandnud isiku, s.o J.K., kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt avaldas kostja seaduslik esindaja kohtule koheselt, et on nõus lahendama asja kompromissiga, milles K.R. kinnitab, et kostja XX ei ole hageja J.K. laps. Seega 2 puudus vajadus DNA ekspertiisikulu tegemiseks. Sellega ei nõustunud hageja, kes soovis DNA ekspertiisi teostamist. Seega on ekspertiisikulu tekkinud hagejast tulenevatel asjaoludel. Hageja ei pöördunud kohtueelselt lapse ema poole selgitamaks lapse põlvnemise küsimusi, mis oleks võimaldanud asja lahendada väljaspool kohut. Kohtusse pöördumine oli alusetu ja ennatlik. Sellega seoses ei ole põhjendatud menetluskulude osaline jätmine kostja kanda. Kostja leiab, et maakohtu otsuse punktis 7 toodud põhjendused ei anna alust kalduda kõrvale TsMS § 164 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Põhjendatud ei ole kulude osaline kostja kanda jätmine ka TsMS § 164 lg 2 alusel, mille kohaselt võib kohus kalduda kõrvale sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei ole õiglane. Kohus ei ole põhistanud, mis on need vaidluse asjaolud lähtudes õiglusest, mis on aluseks kulude jaotamisele poolte vahel. Tegemist on tavapärase hagilise põlvnemisasjaga, kusjuures kostja ema nõustus hagi alusega. Kohtuotsuses ei põhjendata, et hagi lahendamisel ei olnud võimalik lähtuda muudest asjaoludest ja tõenditest kui vaid DNAekspertiisi tulemusest. Põhjendatud ei ole ka see, et üksnes DNA ekspertiisi läbiviimine aitab tagada lapse huvide kaitstuse. Kohus on põhjendanud riigilõivu ja ekspertiisitasu võrdselt poolte kanda jätmist ühekülgselt. Kohus ei ole hageja majandusliku seisukorra hindamisel arvestanud asjaoluga, et hageja sai oma emalt päranduseks korteriomandi Pärnus. Samuti ei ole hageja täielikult töövõimetu, vaid 20 % ulatuses töövõimeline isik. Seevastu kostja on alaealine laps. Kohus ei ole põhjendanud, millisel alusel peaks kostja seaduslik esindaja kandma kostja eest kohtukulusid, ega kontrollinud, kas seaduslikul esindajal on selleks vahendeid. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole kohus kogunud tõendeid hageja varandusliku seisundi asjaolude kohta ega lähtunud lapse kõrgendatud huvidest.
14. J.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Maakohtu otsus on õige ja põhjendatud. Vastustaja leiab, et apellatsioonkaebus on ebaadekvaatne ja sisaldab valeväiteid. Vaidluse all ei ole asjaolu, et XX ei põlvne J.K.st. Lapse ema varjas seda asjaolu vastustaja eest üle 15 aasta. Just seetõttu ei saanud põlvnemise küsimust lahendada kokkuleppel. Vastustaja märgib, et kui lapse ema on leidnud rahalisi vahendeid mitmes kohtumenetluses lepingulisele esindajale tasumiseks, siis on tal võimalik tasuda ka menetluskulude eest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.
16. Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsus vaidlustatud üksnes osas, milles kohus määratles menetluskulude jaotuse riigilõivu ja ekspertiisikulu kandmisel. TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustub kohtuotsus selle osalise vaidlustamise korral vaidlustamata osas. Seega on Tartu Maakohtu
17. septembri
18. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-6231 jõustunud osas, mille kohus tuvastas, et XX ei põlvne J.K.st ning et sünniakti tehtud sellekohane kanne on ebaõige. 3 Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotust puudutavas osas.
19. Vaidlusalused menetluskulud kokku moodustavad 40 (riigilõiv) + 171 (ekspertiisitasu) = 211 eurot, millest kummagi poole kanda jäeti maakohtu otsusega 105,50 eurot. Muud menetluskulud (õigusabikulud) jättis maakohus poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetluskulud jaotamisel järginud seaduses sätestatut ning jäänud kohtu diskretsiooniõiguse piiridesse. Kohus on lähtunud TsMS § 164 lõikest 2 ning on selle normi kohaldamist otsuse p-des 4 ja 7 piisavalt põhjendanud. Muuhulgas on kohus leidnud, et ekspertiisi määramine oli vajalik vaatamata sellele, et kostja seaduslik esindaja (alaealise lapse ema) võttis omaks asjaolu, et laps ei põlvne hagejast. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põlvnemisasjas on menetlusosaliste poolt menetlusõiguste käsutamine (TsMS § 4) piiratud ja kohtul on alaealise lapse huvides kõrgendatud kaitsekohustus. Kuna praegusel juhul pidas ka maakohus ekspertiisi läbiviimist vajalikuks, ei ole ekspertiisikulu näol tegemist üksnes hageja menetluskuluga, vaid sisuliselt kohtu algatusel tõendi kogumise kuluga, mis on asjaolusid arvestades põhjendatud jätta võrdsetes osades poolte kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire ka osas, milles kohus jättis võrdsetes osades poolte kanda hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu. Kohus on muuhulgas põhjendanud, et isaduse vaidlustamist ei oleks praegusel juhul saanud lahendada kohtuväliselt, kuna rahvastikuregistri kande muutmiseks oli nii või teisiti vaja kohtuotsust. Ringkonnakohus nõustub selle põhjendusega.
20. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TsMS § 164 lg 2 alusel on käesoleval juhul põhjendatud jätta riigilõiv ja ekspertiisitasu võrdsetes osades poolte kanda. Kolleegium ei pea vajalikuks analüüsida täiendavalt apellandi väiteid hageja ning kostja seadusliku esindaja varalise seisundi kohta. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt tsiviilasjas nr 2-15-17767 tehtud jõustunud kohtulahendist oli hagejal kohustus anda kostjale ülalpidamist kuni
21. oktoobrini
22. a, mistõttu ei mõjuta asja lahendamist asjaolu, et hageja ei osale kostja ülalpidamises. Muuhulgas hindasid nii Tartu Maakohus kui Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-15-17767 hageja varalist seisundit ning leidsid, et tulenevalt hageja töövõimetusest 80 % on põhjendatud vähendada temalt väljamõistetud elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotuse muutmise aluseks ei ole apellandi poolt esiletoodu, mille kohaselt on hageja (vastustaja) täitnud Tartu Ringkonnakohtu
23. novembri
24. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-17767 temalt väljamõistetud elatise summade osas, sh tasunud elatise võlgnevused.
25. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta nende vajalikus ja põhjendatud ulatuses TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Apellandi kanda jäävad esmalt tema enda apellatsiooniastmes kantud menetluskulud. Vastustaja esitas ringkonnakohtule oma lepingulise esindaja vahendusel
26. jaanuaril
27. a taotluse mõista apellandilt vastustaja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud summas 180 eurot. Taotluse kohaselt on vastustaja (hageja) kandnud ringkonnakohtus õigusabikulusid 180 euro ulatuses. Vastustajale on osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi 1 tunni ja 30 minuti ulatuses, tunnitasuga 120 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja taotlus kindlaksmääramiseks tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. menetluskulude rahaliseks Pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist (ringkonnakohtu
28. oktoobri
29. a määrus) on vastustaja esitanud
30. novembril 2016.a ringkonnakohtule oma seisukohad isiklikult. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seejuures kasutatud lepingulise esindaja teenust, kuna hageja 4 on korranud oma varasemas menetluses juba esitatud seisukohti. Vastustaja on esitanud oma lepingulise esindaja Maia Ploomi vahendusel
31. jaanuari
32. a seisukohad. Tegemist oli ringkonnakohtu poolt TsMS § 647 lg 1 alusel määratud tähtajaks esitatud menetlusdokumendiga, kus ei olnud enam alust esitada asja lahendamise seisukohalt uusi ega olulisi seisukohti. Lepinguline esindaja kordab sisuliselt hageja (vastustaja) enda poolt varasemas menetluses juba kohtule esitatut. Lisaks on lepingulise esindaja vahendusel esitatud vastuväited vastaspoole menetluskulude kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vastustaja menetluskulusid käesoleval juhul pidada põhjendatuks ega vajalikuks ning seetõttu jätab ringkonnakohus vastustaja menetluskulud apellandilt välja mõistmata. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5