← Eesti

2-08-54504/61

Obsah (9)§ 203§ 204§ 207§ 206§ 193§ 194§ 179§ 183§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-54504 Tsiviilasi XXXX`ile seatud eestkoste jätkumi

) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. 9. Vastavalt TsMS § 528 lõikele 2 ei pea eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui: 1) eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või 2) eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui 5 (viis) aastat. TsMS § 528 lõike 3 kohaselt ei pea eestkostja ametiaja pikendamisel eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Kuivõrd käesoleval juhul ilmnes XXXX`i ärakuulamisest selgelt, et XXXX`i eestkostevajadus ei ole ära langenud, ei määranud kohus XXXX`i suhtes uut kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi. Kohus on seisukohal, et XXXX on käesoleva ajani TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, mistõttu asub kohus, juhindudes

§ 203

lõikes 4 sätestatust, seisukohale, et eestkoste jätkumine on eestkostetava üle tema huvide kaitseks vajalik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXX`i huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. 10.

§ 204

lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus, nõustudes XXXX`i elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja ja XXXX`ile riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohtadega, leiab, et kuivõrd XXXX on käesoleva ajani oma eestkostja ülesannete täitmisega hästi toime tulnud, tuleb XXXX ametiaega XXXX`i eestkostjana pikendada. Samuti on XXXX andnud eestkostja ametiaja pikendamise kohta oma nõusoleku. XXXX eestkostja ametiaja pikendamist takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. 3 11. Tulenevalt puudutatud isiku XXXX`i psüühilisest seisundist, XXXX`ile riigi õigusabi korras määratud esindaja ja XXXX`i elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXXX`i eestkostja ülesanneteks tuleb jätta XXXX`i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXXX`i esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt

§ 207

lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.

§ 206

lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.

  1. Tulenevalt asjaolust, et XXXX`ile tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXX ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
  2. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 ja lõike 3 kohaselt märgitakse kohtumääruses tähtaeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, mis ei või olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates.

§ 203

lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas

§ 203

lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et kohus on kohustatud kontrollima, kas eestkoste jätkumine XXXX`i üle on XXXX`i huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada hiljemalt 17.11.2021. 14. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 193lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet.

Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest.

§ 194

lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXXX`t esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 31. detsembril. Aruande vorm lisatakse määrusele. Vastavalt

§ 206

lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. 15. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt

§ 179

lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.

§ 183

lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt

§ 187

kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või 4 kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt

§ 207

lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine 16. TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et XXXX`ile riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost lea.kryger@kohus.ee). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost anneli.poder@kohus.ee). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee). 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.