lg.1 p.3 kohaselt, sest kohtutäitur ei ole selgitanud välja võlgniku vallasvara koosseisu ja väärtust. Võlgnik (hageja oli asunud võlga tasuma). Tsiviilasjas nr 2-14-58839 tehtud kohtuotsuse kohaselt oli kinnistu väärtuseks 12000 eurot ning selle järgi pidanuks hagejale jääma peale kinnistu müüki pool kinnistu väärtusest summas 6000 eurot. Seega jäi kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse tulemusena hageja ilma kinnistust ja poolest kinnistu väärtusest. 25.01.2017 toimunud kohtuistungil esitas hageja väite, et arestimine on tühine, sest hagejat võlgnikuna ei teavitatud olulises osas tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Koos hagiavaldusega esitas T.T. hagi tagamise avalduse, milles palus teha keelumärge kostjale 3 kuuluvale kinnistule hageja kasuks. 3
lg 1 p 10, § 132 lg 1); 5) hageja oli nõus kustutama võlgnevust nimetatud sissetulekust mitte rohkem kui 50 eurot kalendrikuus (ca 10 aastat), kuid sissenõudja (kostja 2) ei olnud nii pika täitmisajaga nõus; 6) 12.02.2016.a palus kohtutäitur kanda kinnistusraamatusse keelumärke sissenõudja S.Š. kasuks kinnisasja käsutamise keelamiseks. 7) hagejat ja sissenõudja S.Š.t teavitati 17.03.2016.a toimuvast kinnisasja arestimise toimingust. Kohtutäitur palus võlgnikul ja sissenõudjal avaldada arvamus vara väärtuse kohta. Hageja oli seisukohal, et vara väärtuseks on 5000 eurot. Sissenõudja avaldas arvamust, et väärtuseks on 6000 eurot. 8) 17.03.2016 arestiti kinnisasi. Arestimisel osales hageja lepinguline esindaja. Arestimisel määras kohtutäitur kinnisasja hinnaks 6000 eurot ning hagejale väljastati kinnisasja arestimise akt, sh selgitati hagejale arestimisel võlgniku õigusi ja kohustusi. 9) 25.03.2016.a esitas hageja kohtutäiturile kaebuse. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata. Hageja vaidlustas kohtutäituri otsuse maakohtus, kuid loobus kohtus vaidlustamisest ja Viru Maakohtu 08.06.2016 määrusega jäeti T.T. kaebus kohtutäitur K.Maalmani otsusele läbi vaatamata seoses kaebuse tagasivõtmisega. 10) 05.04.2016.a teavitas kohtutäitur hagejat täitetoimingust – avalik elektrooniline enampakkumine, registreerimise lõpp 09.05.2016.a kl 23.59, enampakkumine 10.05-18- 4 05.
Kostja 1 ja 2 kinnitasid, et igakuine regulaarne tasumine väikestes summades (50 eurot kuus) ei olnud sissenõudjale piisav. Muud varad (peale kinnistu) sissenõude rahuldamiseks hagejal puudusid. 28.01.2016 on võlgnik kinnitanud kohtutäiturile, et tema ainsaks tuluks on pension (tl 102). Maakohus tuvastas asja lahendamise käigus, et enamus võlgnevuse tasutud osast (678 eurot) tulenes sellest, et kohtutäituri taotlusel kandis maksu- ja tolliamet hageja 2015 aasta kohta esitatud tuludeklaratsioonis kajastatud andmete alusel arvutatud enammakstud tulumaksusumma 449,04 eurot kohtutäiturile (tl 17).
kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Maakohus on seisukohal, et kohtutäitur on selle kohustuse täitnud ja selgitas enne enampakkumise korraldamist, et võlgniku sissetulekuks oli üksnes pension ja talle kuulus kinnistu (registriosa nr 2881307). Kohtutäitur on täitnud ka
lg.1 üks sätestatud täitedokumendi vabatahtliku täitmise aja määramise nõude, kuid võlgnik täitis seda sissenõudjale vastuvõetamatul viisil 50 eurot kuus.
lg.1 kohaselt üksnes sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Antud juhul oleks 50 euro kaupa tasumine kestnud ca 10 aastat.
sätestatud alus täitemenetluse peatamiseks, pikendamiseks või ajatamiseks puudus.
lg.1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse ning sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel.
lg.3 kohaselt vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada. 5 Maakohus leiab, et kohtutäitur on juhindunud täitemenetluses
lg.1 ja 53 lg.3 sätestatust ja hageja väide, et kohtutäituril puudus õigus pöörata nõuet võlgniku kinnisvarale
13.3 Hageja väide 3: kinnisasja arestimine on tühine, sest hagejat võlgnikuna ei teavitatud olulises osas tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.
p.4 kohaselt arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kohtule esitatud täitmisteate kättetoimetamise akti kohaselt toimetati võlgnikule isiklikult kätte muuhulgas ka tema õiguste ja kohustuste leht (tl 101). 12.02.2016 teatas kohtutäitur võlgnikule täitetoimingust (arestimisest) ja selle käigus on võlgnikule selgitatud tema õigusi ja kohustusi, muuhulgas tegi võlgnikule ettepaneku nimetada arestitava vara väärtus. Võlgnik on isiklikult märkinud teatele, et tema hinnangul on vara väärtuseks 5000 eurot (tl 104). 17.03.2016 kinnisasja arstimise aktis selgitati taas võlgnikule t(tema esindaja Vladimir Prudnikovi kaudu) võlgniku õigusi ja kohustusi. Nimetatud aktile on võlgniku esindaja märkinud vigases eesti keeles : „ma olen vastu, selle pärast et miks arestitakse kogu korter, mis ei kulu mulle 12,430 euro. Oma võlg koosneb ainult 6000 euro Ma maksan iga kuu ausalt“. Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta ei saanud selgelt aru mida tema esindaja sellega väita soovis. 05.04.2016 teavitas kohtutäitur võlgnikku täitetoimingust (avalikust elektroonilisest enampakkumisest), mille käigus anti ka võlgnikule võimalus enampakkumisel osaleda (tl 114115). 18.05.2016 vara enampakkumise akti kohaselt selgitas kohtutäitur enampakkumisel osalejatele nende õigusi ja kohustusi ning muuhulgas selgitati ka võlgniku õigust osaleda enampakkumisel ning tema kohustust tasuda sel juhul kogu ostuhind enampakkumisele järgneval tööpäeval (tl 116-121). Võlgnikule on tema õigusi selgitatud ka kohtutäitur K.Maalman oma 29.03.2016 otsuses (tl 112). Maakohus on seisukohal, et hagejat võlgnikuna teavitati olulises osas kõigist tema õigustest täitemenetluses ja võlgniku õigusi ei ole täitemenetluse käigus rikutud. Võlgnik kinnitas kohtuistungil, et enampakkumise eel ja selle läbiviimise ajal puudus hagejal vara võlgnevuse tasumiseks, pangad ei andnud talle laenu ja muu vara tal puudus. Maakohus leiab kokkuvõttes, et hagi rahuldamiseks puudub alus. MENETLUSKULUD 14. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 6 TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 162 lg.4 alusel tuleb menetluskulud jätta T.T. kanda. Kostja 1 ja 3 esindaja esitas menetluskulude nimekirja ja palus hagejalt välja mõista menetluskulude hüvitamiseks kostja 1 kasuks 337,50 eurot ja kostja 3 kasuks 450 eurot. Maakohus leiab, et esindaja on põhjendamatult kostja 3 puhul määranud õigusabi tunnihinna kallimana kui kostja 1 puhul ning peab põhjendatud õigusabi tunnihinnaks mõlema esindatava puhul 90 eurot/h. Seega on esindaja põhjendatud kuludeks kokku 2x337,50 eurot ehk= 675 eurot. Kostja 2 esindaja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et kostja 2 menetluskulud on olnud 360 eurot (3h x 120 eurot). Maakohus leiab, et kostja 2 esindaja õigusabi tunnihind on põhjendamatult kõrgem kui kostja 1 ja 3 esindajaks olnud advokaadi poolt esitatud õigusabi tunnihind ja sellest tulenevalt peab kohus kostja 2 esindaja põhjendatud kuluks 3 x 90 eurot s.o 270 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.