Obsah (12)

§ 429§ 432§ 124§ 173§ 174§ 477§ 175§ 138§ 144§ 150§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Seping Määruse tegemise aeg ja koht 08. november 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-15-18277 KORTERIÜHISTU XXXX hagi XXXX

) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad

§ 429

lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5. Kohus asub seisukohale, et vastavalt

§ 429

lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud hagist. Menetluskulud 6. Tsiviilasja hind on tulenevalt hagi esitamisel kehtinud

§ 124, § 133 lg 1 ja 2 alusel 770,10 eurot.

7. Juhindudes

§ 173

lg 1 ning kooskõlas

§-ga § 165 lg 3 ja §-ga 168 lg 5 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 8. Tulenevalt

§ 174

lg 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

1. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja kulud lepingulisele esindajale summas 287 eurot käibemaksuta. Hagejale on osutatud õigusabi 0,5 tundi tunnihinnaga 74 eurot, 2 tundi tunnihinnaga 80 eurot ja 1 tund tunnihinnaga 90 eurot.
2. Kohus leiab, et põhjendamatu on mõista kostjatelt välja riigilõiv summas 175 eurot. Tulenevalt

§ 150

lg 2 p 2 on hagejal õigus taotleda pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust 2 tagasi, kui hageja loobub hagist. Seega ei ole põhjendatud jätta kogu riigilõivu kostjate kanda, vaid kostjatelt on põhjendatud välja mõista pool tasutud riigilõivust ehk summa 87,50 eurot.

1. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
2. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud materjalidega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks 0,5 tundi. Kohus leiab, et tegemist ei ole menetluskuludega

§ 175lg 1 mõttes, milliseid kulusid peab hüvitama vastaspool.

Vastaspoole kohustuseks on hüvitada kohtumenetluses kantud kulusid, mitte kulusid, mis on tehtud enne kohtumenetluse algust.

1. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 2 tundi hinnaga 160 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
2. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud hagist loobumise avalduse koostamiseks 1 tund. Kohus leiab, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Hagist loobumise avaldus on ca veerand lehekülje pikkune ning sisaldab peamiselt paragrahve ning peamiselt koosneb avaldus hageja menetluskulude nimekirjast. Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole menetluskuluks

§ 175lg 1 mõttes, milleks hagejal on vaja õigusabi.

Seega hagist loobumise avalduse koostamiseks sai esindajal kuluda kõige rohkem 15 minutit, seega on põhjendatud ja vajalik kulu 22,50 eurot (0,25x90). 16. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud kokku summas 270 eurot (sh riigilõiv 87,50 eurot ja õigusabikulud 182,50 eurot (160 + 22,50)). Hageja taotlus jääb rahuldamata summa 192 euro osas (taotletud 462 – rahuldatud 270). 17.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 3