Obsah (6)

§ 66§ 63§ 2§ 15§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Väärteoprotokolli number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Viru Maakohus 08. detsember 2016.a, Jõhvi

§ 66alusel lubada Viktor Tsõbulskil kanda karistust ositi.

Koheselt kuulub ärakandmisele 5 päeva aresti alates 07.12.2016.a kell 15.

1. Ülejäänud 20 päeva aresti tuleb kanda ära nädalavahetustel kahe päeva kaupa 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Määrus saata Viktor Tsõbulski´le ning PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 21.12.2016.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 07.12.2016 koostatud väärteoprotokolli AB 1484688 kohaselt süüdistatakse Viktor Tsõbulski´t selles, et tema xxxx km-l juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtimisõigus oliära võetud 13.09.2016 – 12.09.
2. Oma tegudega rikkus Viktor Tsõbulski Liiklusseaduse § 94 lg 1 sätet. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris Viktor Tsõbulski teo LS § 201 lg 2 järgi. Kohtuistungil avaldas Viktor Tsõbulski, et ei tunnista oma süüd. Oli kindel, et tal on juhtimisõigus olemas, kuna pärast 05.09.2016 kohtuotsuse kuulutamist esitas kohtule apellatsioonkaebuse. Ta sai kohtust vastuse, millest sai aru, et asi võeti menetlusse ja peab ootama ringkonnakohtu lahendit. Oktoobri algul sai teate, et peab load viima maanteeametisse. Ta kirjutas sinna, et on esitanud apellatsiooni. Kohus avaldas järgmised tõendid: Isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 4), mille kohaselt tuvastati 07.12.2016 xxxa juures Viktor Tsõbulski isik tema öeldud andmete kontrollimisega andmebaasides olevate andmetega. Maanteeametist juhiloa kehtivuse väljatrükk (lk 9), mille kohaselt puudus Viktor Tsõbulskil 07.12.2016 juhtimisõigus. Viru Maakohtu otsus väärteoasjas 4-16-6424 (lk 10-11), millega Viktor Tsõbulski tunnistati süüdi LS § 224 lg 2; § 207; § 238; § 242 lg 1 järgi ning karistati

§ 63lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi 20 päeva arestiga alates 03.09.2016.

LS § 224 lg 3 p 2 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 11 kuuks ajates kohtuotsuse jõustumisest. KOhtuotsus jõustus 13.09.

1. Viru Maakohtu 21.09.2016 määrus (lk 12-13), millega jäeti käiguta Viktor Tsõbulski apellatsioon ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Isiku kinnipidamise protokoll (lk 15), mille kohaselt peeti 07.12.2016 kell 15.03 kinni Viktor Tsõbulski, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid; ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoiduda. Karistusregistri väljavõtte (tl 16-17), kust tuleneb, et Viktor Tsõbulski on 2 korda kriminaalkorras karistatud ning 5 korda väärteokorras karistatud. Menetlusaluse isiku Viktor Tsõbulski taotlusel võttis kohus vastu tema poolt esitatud dokumendid (tl 20-22): Viktor Tsõbulski 19.09.2016 apellatsioon Viru Maakohtu 05.09.2016 kohtuotsusele väärteoasjas 4-16-
2. Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2016 kiri Viktor Tsõbulskile. Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2016 kohtumäärus väärteoasjas 4-16-6424, millest tuleneb, et 31.10.2016 kohtumäärus on lõplik otsus väärteoasjas 4-16-6424 ning kohtumäärusega jäeti Viktor Tsõbulski taotlus apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise ja apellatsiooni esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning Viktor Tsõbulski apellatsioon jäeti läbi vaatamata.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et väärteoprotokollis kirjeldatud teod LS § 201 lg 2 järgi on aset leidnud, teo pani toime Viktor Tsõbulski ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). 2 Kohtul puudub alus kahelda ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. Nende vahel puudub vastuolu. Viktor Tsõbulski selgitas, et oli kindel, et juhiload on tal olemas, kuna esitas kohtule apellatsioonkaebuse ja ootas ringkonnakohtu otsust. Ta sai küll teate, et peab viima juhiload maanteeametile, kuid kirjutas sinna, et ta esitas apellatsiooni. Viru Maakohtu 05.09.2016 otsusega väärteroasjas 4-16-6424 mõisteti Viktor Tsõbulskile LS § 224 lg 2 alusel karistuseks 20 päeva aresti ning LS § 224 lg 3 p 2 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 12 kuuks. Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus otsus 13.09.

1. 19.09.2016 saabus kohtusse Viktor Tsõbulski apellatsioon. Viru Maakohtu 21.09.2016 määrusega jäeti apellatsioon käiguta ning anti Viktor Tsõbulskile apellatsiooni esitamise ja apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks 5 päeva alaltes määruse kättesaamisest. Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2016 määrusega jäeti Viktor Tsõbulski taotlus apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatamise ja apellatsiooni esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Viktor Tsõbulski apellatsioon Viru Maakohtu 05.09.2016 otsusele jäeti läbi vaatamata. Kohus ei pea usutavaks Viktor Tsõbulski väidet selle kohta, et tema ootas ringkonnakohtu lahendit, kuna Tartu Ringkonnakohus tegi oma lahendi juba 31.10.2016 ehk rohkem kui 1 kuu enne 07.12.2016 Viktor Tsõbulski poolt mootrosõiduki juhtimist. Ringkonnakohtu määrus jõustus 23.11.
2. Viktor Tsõbulski oli 31.10.20163 Tartu Ringkonnakohtu määrusest hästi teadlik, oli sellega tuvunud, kunai ise esitas selle kohtule toimiku materjalide juurde liitmiseks. Sellest tulenevalt oli juhtimisõigus peatatud alates 13.09.
3. Seega on tõendatud, et Viktor Tsõbulski juhtis 07.12.2016 mootrosõidukit ajal, mil tal oli juhtimisõigus ära võetud. Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, Viktor Tsõbulski juhtis xxx-l mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui tal oli mootorsõiduki juhtimise õigus karistuse ära võetud 13.09.2016 kuni 12.09.
4. Viktor Tsõbulski pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 201 lg 2 järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 94 lg
5. ASJASSEPUUTUVAD NORMID Liiklusseaduse § 94 lg 1 sätestab: Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestab: Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Liiklusseaduse §-ga 201 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga. Liiklusseaduse § 201 lg 2 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhtimises ajal, mil isikul oli juhtimisõigus ära võetud. Käesoleval juhul tuvastati, et Viktor Tsõbulski xxx km-l juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kuna tal oli juhtimisõigus karistusena ära võetud alates 13.09.2016 kuni 12.09.
6. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et Viktor 3 Tsõbulski juhtis mootorsõidukit ajal, mil temal puudus vastava kategooria juhtimisõigus vastavalt Liiklusesaduse § 94 lg-le
7. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

§ 15lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et Viktor Tsõbulski pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokooseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Viktor Tsõbulski teadis, et tal on juhtimisõigus ära võetud kuid vaatamata selle juhtis 07.12.2016 mootrosõidukit. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ja ettevaatamatu tegu.

§ 56lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või aresti. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ja menetlusaluse isiku mootorsõiduki juhtimine oli sihikindel ja kavatsetud käitumine. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik liiklusseaduse nõuetest, täitis tegu toime pannes teadlikult väärteokoosseisu tunnused. Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab järeldada, et liiklusseaduse rikkumise osas on Viktor Tsõbulski´l ka suur kogemus olemas. Viktor Tsõbulskil on 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 5 kehtivat väärteokaristust. Viktor Tsõbulski´le on karistusena määratud nii rahatrahvi, aresti kui ka juhtimisõiguse äravõtmist. Rahatrahvid on tasumata. Viktor Tsõbulski pani toime väärteo otsese tahtlusega. Kergendavad ja raskendavad asjaolud pole tuvastatud. Kohtu hinnangul on Viktor Tsõbulski süü on suur. Arvestades süüdlase tegude iseloomu ja tehiolusid, menetlusaluse isikut, leiab kohus, et rahalise 4 karistuse määramine ei ole tulemuslik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul karistuse liiki – arest sanktsiooni maksimaalsest määrast veidi madalamas määras ning Viktor Tsõbulskit tuleb karistada arestiga 25 päeva. Koheselt kuulub kandmisele 5 päeva aresti, ning 20 päeva aresti lubada kanda nädalavahetustel kahe päeva kaupa. (digitaalselt allkirjastatud) Larissa Prokopenko Kohtunik 5