2-15-18490/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 20.02.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-15-18490 Kohtuasi MM (M) hagi KK (K) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.01.2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MM määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MM (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Kostja KK (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13.01.2017 määrus muutmata.
2. Jätta MM määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik
3. MM (hageja) esitas 08.12.2015 Harju Maakohtule hagi KK (kostja) vastu ebakohaste väärtushinnangute esitamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks. Alternatiivselt palus hageja tuvastada, et kostja avaldas hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
4. Maakohus jättis 05.02.2016 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse 12.04.2016 muutmata ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. 07.12.2016 määrusega jättis Riigikohus ringkonnakohtu määruse muutmata ning menetluskulud hageja kanda.
5. Kostja palus kohtumenetluses osutatud õigusabi eest hagejalt välja mõista kokku 2 730 eurot ja viivise vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-le 4 (tl 146-148). Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja leidis, et menetluskulude nimekirjas kajastatud kulud olid suures osas põhjendamatud. Vajalik ei olnud esindaja ajakulu kohtumiseks kliendiga menetluslike positsioonide kujundamiseks. Samuti ei saanud vandeadvokaadi puhul pidada põhjendatuks ajakulu kohtupraktika otsimisele ja analüüsile. Eelnevale lisaks ei saanud kostja esindajal kuluda nõnda palju aega hagiavaldusele ja määruskaebustele vastuste koostamiseks. Põhjendatud kostja esindaja ajakulu kolmes kohtuastmes ei saanud olla suurem kui neli tundi (tl 151-152). Maakohtu määrus
6. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 2 371,2 eurot ja viivise kuni kohustuse täitmiseni. Kohus jättis rahuldamata kostja avalduse 358,8 euro ulatuses. Kostjale osutati õigusabi 17 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 156 eurot (käibemaksuga) vastas asja keerukusele ja oli põhjendatud. Kostja esindaja ajakulu oli põhjendatud 15 tunni ja 12 minuti ulatuses. Põhjendatud oli ajakulu hagi ja dokumentidega tutvumiseks, kliendiga kohtumiseks, kohtupraktika otsimiseks ja analüüsimiseks, hagile vastuse koostamiseks ning ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega tutvumiseks. Arvestades dokumentide sisu oli osaliselt põhjendamatu ringkonnakohtule esitatud määruskaebusele vastamiseks kulunud aeg ja Riigikohtule esitatud määruskaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks kantud aeg. Seega oli kostja põhjendatud menetluskulu kokku 2 371,2 eurot. Hageja määruskaebus
7. Hageja esitas määruskaebuse ja palus maakohtu määrus osaliselt tühistada, s.o osas, milles maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja rohkem kui 1 014 eurot. Maakohus eksis menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Õigesti diskretsiooni kasutades oleks maakohus pidanud jõudma seisukohale, et kostja lepingulise esindaja ajakulu oli põhjendatud 6,5 tunni ulatuses. Ajakulu kliendiga kohtumiseks ning täiendavate tõendite väljaselgitamiseks ei olnud põhjendatud, sest täiendavad tõendid tulnuks esitada koos menetlusdokumendiga ning ajakulu tõendite kogumiseks ja väljaselgitamiseks pidi sisalduma menetlusdokumendi koostamisele kulutatud ajas. Samuti ei olnud põhjendatud kulu kohtupraktikaga tutvumiseks, kuivõrd esindajaks oli vandeadvokaat. Hagiavaldusele vastuse koostamiseks ei saanud kuluda aega rohkem kui 4 tundi. Samuti ei saanud Tallinna Ringkonnakohtule ja Riigikohtule esitatud määruskaebuste vastuste koostamiseks kuluda nõnda palju aega, kui maakohus määruses tuvastas. Edasine menetluse käik 2
8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas hageja maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulu väljamõistmiseks suuremas summas kui 1 014 eurot, s.o seda ületava 1 357,2 euro osas. Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles hagejalt mõisteti kostja kasuks välja kuni 1 014 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls-s 2 ettenähtud ulatuses ning jäeti rahuldamata kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 358,8 euro ulatuses. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 32-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlustoimingu tegemiseks või menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul on maakohus piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas järeldustele diskretsiooni valesti kohaldamata ja piire ületamata. Kohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Eelnevat ei väära hageja määruskaebuses esitatud väide, et kohus luges ebaõigesti põhjendatud kostja esindaja ajakuluks 1 tunni kohtupraktikaga tutvumiseks. Kliendi parimal võimalikul viisil esindamiseks tuleb esindajal olla teadlik asjakohasest kohtupraktikast ja muudest õiguskäsitlustest. Nimetatud kulu on vajalik sõltumata sellest, kas esindaja on vandeadvokaat või muu jurist, sest kohtupraktika täieneb pidevalt ja lepingulised esindajad ei ole enamasti vaid ühe valdkonna spetsialistid. Ringkonnakohus võtab viimaks seisukoha hageja väite osas, mille kohaselt tulnuks jätta teiselt poolelt välja mõistmata kliendiga suhtlemisele ning täiendavate tõendite väljaselgitamisele ja kogumisele kulunud esindaja ajakulu. Lepingulise esindaja ülesanne on esindada kliendi huve. Kliendiga suhtlemata ei ole võimalik kvaliteetset õigusabi osutada. Sel põhjusel on Riigikohus lahendis 3-2-1-48-16 selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt toimus enne vastuse koostamist hagiavaldusele 1,3 tunni vältel lepingulise esindaja kohtumine kliendiga menetluslike 3 positsioonide kujundamiseks, alusasjaolude väljaselgitamiseks, täiendavate võimalike tõendite väljaselgitamiseks ja kogumiseks. Maakohus ei ole nimetatud kulu põhjendatust ja vajalikkust hinnates rikkunud diskretsioonipiire. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4