Obsah (9)

§ 477§ 623§ 621§ 754§ 757§ 620§ 173§ 172§ 625

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. detsember 2016.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 475 lg 1 p 14 kuuluvad välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames. Juhindudes

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lõike 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. 5.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

§ 623lg 3 järgi võib kohus vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata.

Puudutatud isik enda ärakuulamist kohtult taotlenud ei ole. Kohus vajadust isiku(te) ärakuulamiseks antud asjas ei näe. 6.

§ 621

järgi kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 754

lg 1 kohaselt tunnustatakse välisriigi vahekohtute otsuseid ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. 7.

§ 623

lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi 2 õigsust sisuliselt ei kontrollita.

§ 757

lg 1 järgi tuleb avaldusele otsuse tunnustamiseks lisada vahekohtu otsus või selle tõestatud ärakiri ning vahekohtu kokkulepe.

1. New Yorgi konventsioon (edaspidi konventsioon) artikkel 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt järgnevates artiklites kehtestatud tingimustele. Konventsiooni alla käivate vahekohtu otsuste tunnustamine või täitmine ei kohusta täitma oluliselt rangemaid tingimusi või maksma kõrgemaid lõive või makse kui seda nõutakse kohalike vahekohtu otsuste tunnustamise või täitmise puhul. Konventsiooni artiklist 4 tulenevalt peab eelnimetatud artiklis mainitud tunnustust ja täitmist taotlev pool taotlemiseks esitama autentiseeritud originaalotsuse või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia ja konventsiooni
2. artiklis viidatud originaallepingu või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Kui nimetatud otsust või kokkulepet ei ole tehtud selle riigi ametlikus keeles, kus otsusele toetutakse, siis laseb otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool need dokumendid tõlkida vastavasse keelde. Tõlke kinnitab ametlik või vannutatud tõlk või diplomaatiline või konsulaaresindaja.
3. Avaldaja on esitanud kohtule konventsiooni artiklis 4 märgitud nõutavad dokumendid. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et 05.11.2014 on XXXX ja OÜ XXXX vahel sõlmitud rahvusvahelises liikluses veoste autoveoteenuste ja transpordiekspedeerimisteenuse leping nr XXXX, mille tingimuste kohaselt oli avaldaja täitjaks ja puudutatud isik tellijaks. Transportteenus osutati arve-saateleht CMR alusel.
4. Kohus ei ole tuvastanud New Yorgi konventsiooni
5. artiklis loetletud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise ega

§ 620ning § 753 lg 2 sätestatud vahekohtu otsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid.

11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 172

lõige 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse asjaolu, et puudutatud isik ei ole vabatahtlikult välisriigi vahekohtu otsust täitnud, jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda.

1. Menetluskulude avalduse kohaselt on avaldaja menetluskuluks õigusabiteenus 600 eurot ja riigilõiv 300 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 13 alusel tuleb vahekohtumenetlusega seotud avalduse või taotluse kohtule esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot. Seega on põhjendatud puudutatud isikult välja mõista riigilõivu 50 eurot. Avalduse kohaselt on õigusabi osutatud 12 tunni ulatuses tunnitasuga 50 eurot. Tunnitasu on kohtu hinnangul mõistlik. Käesolevas menetluses mõistetakse välja vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmise seotud menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja on menetluskulude nimekirjale lisanud 12.02.2015 arve 02812015 teabepäringu koostamise kohta. Moskva oblasti Arbitraažikohtu otsus on tehtud 06.08.2015 ja jõustunud 07.09.2015, seega ei ole varasemalt (sh 2015 veebruaris) tehtud toimingud seotud käesoleva menetlusega ning kohus neid vastaspoolelt välja ei mõista. Avalduse koostamisele ja puuduste kõrvaldamisele on esindajal kulunud 10 tundi. Arvestades, 3 kohtule saadetud dokumentide mahtu (avalduse sisu pikkus on 1 lk ja täpsustus 0,5 lk) ja sisu ning seda, et asi ei ole õiguslikult keerukas, leiab kohus, et avalduse esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 3 tundi summas 150 eurot. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 200 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.
2. Vastavalt

§ 623

lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Tulenevalt

§ 757

lg 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele.

§ 625

lg 2 sätestab, et määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti, võivad esitada määruskaebuse sissenõudja ja võlgnik. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik 4