Pöörata täitmisele Helvis Mällile Viru Maakohtu 22.01.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-5258 mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 3 aastat ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates Helvis Mälli poolt karistuse kandmisele asumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused. Viru Maakohtu 22.01.2014 kohtuotsusega mõisteti Helvis Mäll süüdi
lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ning
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 09.12.2012 – 27.11.2013, s.o 11 kuud ja 19 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 11 päeva vangistust, mis
alusel jäeti tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga, ühes Helvis Mälli allutamisega kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Helvis Mäll kohustati katseajal järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel määrati Helvis Mällile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
lg 4 alusel määras kohus Helvis Mällile käitumiskontrolli ajaks kohustuse tasuda riigituludesse
Katseaja alguseks loeti 22.01.2014. 12.09.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega karistus täitmisele pöörata, kuna Helvis Mäll rikkus kontrollnõudeid, s.o ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. Kohtuotsusega kohustati Helvis Mäll
lg 4 alusel tasuma käitumiskontrolli ajal riigituludesse
alusel esitatud asenduskonfiskeerimise nõue summas 5000 eurot, kuid Helvis Mäll ei ole asenduskonfiskeerimise nõude täitma asumise kohta dokumente esitanud. Viru Maakohtu 23.09.2014 kohtumäärusega jättis kohus Helvis Mälli karistuse täitmisele pööramata, mööndes, et kokkuleppemenetluses kokkulepitud ja selle alusel kohtuotsusest tulenevatesse kohustustesse olulisel määral vastutustundlikuma suhtumise korral saab pidada võimalikuks Helvis Mälli poolt katseaja läbimise jätkamist tavapärases rütmis. 02.01.2017 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega karistus täitmisele pöörata, kuna Helvis Mäll ei ole jätkuvalt tasunud temale kohtuotsusega pandud asenduskonfiskeerimise nõuet summas 5000 eurot. Ettekande esitamise ajaks on Helvis Mäll esitanud kriminaalhooldusametnikule maksekviitungid kogusummas 275 eurot. Erakorralise ettekande kohaselt on Helvis Mäll igakuistel korralistel registreerimistel väitnud suuliselt ja kirjalikult, et on teinud makse, kuid unustas maksekviitungi koju. On lubanud maksta järgmisel kuul. Hiljem on aga selgunud, et makset siiski ei ole teostatud. H.Mäll on väitnud ka, et maksed on tasumata, kuna on olnud töötu, kui on tööle saanud, siis ei ole palka saanud või ei ole palk olnud piisav makse tasumiseks. 01.11.2016 lubas maksta novembri kuus puhkuse rahadest 3000 eurot. Viimases kirjalikus seletuses 25.11.2016 kinnitas, et 200 eurot on makstud 31.10.2016 tööandja poolt ja makse on saadetud ametniku e-mailile. Makse ei ole ametnikule jõudnud. Peale eelmist erakorralist ettekannet on H.Mäll täitnud registreerimiskohustust täitnud nõuetekohaselt. Ajavahemikul 09.04-27.10.2014 läbis ta sotsiaalprogrammi Õige Hetk. On olnud katseajal ametlikult tööga hõivatud xxxx-s, xxxx-s, xxxx (xxxx), xxxx, xxxx´s. Lühiajaliselt on olnud ka Töötukassas arvel. Alates 22.06.2016 on ametlikult tööl xxxx´s xxxx. Välisriigis tööl viibib eelneva avaldusega saadud loa alusel. Vaatamata töösuhte olemasolule, ei ole H.Mäll leidnud võimalust asenduskonfiskeerimisnõude tasumiseks. Temaga on vesteldud osade kaupa maksmisest. H.Mäll on teadlik maksekohustusest. Ta on 3 aasta jooksul olnud ametlikult tööl, kuid maksnud senduskonfiskeerimisnõuet kogusummas vaid 275 eurot, tasudes 15.09.2014 250 eurot ja 19.08.2016 - 25 eurot. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik ettekandes esitatud taotluse juurde. Helvis Mäll tunnistas 09.01.2017 kohtuistungil et oli ametnikule korduvalt valetanud, kuid taotles siiski karistust täitmisele mitte pöörata ning soovis saada maksmise pikendust. Mööndes, et temale on määratud seadusega lubatud maksimaalne katseaeg ning seega ka kohutuse tasumise 2
lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Samuti on kohtul õigus süüdimõistetu nõusolekul määrata täiendavaid kohustusi. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et
lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ja kuulanud ära menetlusosalised, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on ajal põhjendatud. Helvis Mälli katseaja pikendamine, mis annaks võimaluse pikendada ka temale pandud kohustuse tasumise tähtaega ei ole võimalik, kuna
lg 3 kohaselt on tema suhtes rakendatud maksimaalne, s.o kolme aastane katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega. Seega ei ole võimalik kohaldada H.Mälli suhtes muid mõjutusvahendeid. Helvis Mäll on järjepidevalt, tahtlikult, hoolimatult ja ilma mõjuva põhjuseta rikkunud temale pandud kohustust tasuda asenduskonfiskeerimise nõuet. Ta on 3 aasta jooksul olnud ametlikult tööl, kuid maksnud asenduskonfiskeerimise nõuet kogusummas vaid 275 eurot, kriminaalhooldajale järjepidevalt valetades. Samuti on ta püüdnud eksitada kohut, tasudes vaid vahetult enne esimese erakorralise ettekande arutamist sisuliselt tühise osa temale pandud kohustusest, et avaldada kohtule muljet. Helvis Mälli suhtes katseajal rakendatavad mõjutusvahendid on ammendunud ja seega kuulub temale mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 3 aastat ja 11 päeva vangistust, täitmisele pööramisele. Karistuse kandmise algust arvestada alates Helvis Mälli poolt karistuse kandmisele asumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Viru Maakohtu 16. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata. 2.Helvis Mälli kaitsja Kaupo Süvaoja määruskaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu 06.03.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta süüdimõistetu Helvis Mälli taotlus riigiõigusabi saamiseks rahuldamata. 16.01.2017 kohtumäärus 1-13-5258 jõustus 06.03.2017 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Keili Rosar Referent 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.