lg 2 p 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav MARGUS KALLO Isikukood: 37104172753; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; töökoht: juhutööd; Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Tartu Maakohtu 10.02.2015. a otsusega tunnistatud süüdi
järgi ja mõistetud karistuseks 3 kuud vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata
Tõkend: puudub. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Margus Kallo
lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita Margus Kallole kuriteo eest mõistetud karistus Tartu Maakohtu 10.02.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1063 mõistetud karistusega, s.o 3 (kolm) kuud vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista Margus Kallole liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust.
lg 1 alusel arvestada Margus Kallole mõistetud liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 10.02.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1063 mõistetud ja ärakantud karistus, s.o 3 (kolm) kuud vangistust. Margus Kallo ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Margus Kallo kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.10.
lg 1, 3 alusel määrata, et Margus Kallole mõistetud ärakandmata karistust ei pöörata täitmisele, kui Margus Kallo ei pane 1-(ühe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
75 lg 2 p 1 alusel kohustada Margus Kallot hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 186 (ükssada kaheksakümmend kuus) eurot 89 senti kannatanu Lemeks Jõgeva AS-ile 3 (kolme) kuu jooksul alates veebruarist
p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 22.02.
lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema süstemaatilise tegevusena on toime pannud vargusi järgmiselt: - tema 30.08.
lg 2 p 8, 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 10 kuud vangistust.
a otsusega mõistetud vangistusega 3 kuud, liitkaristuseks mõista 1 aasta 1 kuu vangistust. Tartu Maakohtu 10.02.2015. a otsusega mõistetud karistusest on Margus Kallo käesolevaks ajaks lõplikult vabastatud.
3 kuud vangistust, seega kandmata karistus on 10 kuud vangistust.
a, s.o. 2 päeva vangistust. Seega kandmata karistus on 9 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust täielikul täitmisele mitte pöörata, kui Margus Kallo 1-aastasel katseajal ei pane toime kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 1 4 alusel kohustada Margus Kallot kanntanu Lemeks Jõgeva AS-ile heastama kuriteoga tekitatud kahju 186,89 eurot hiljemalt 3 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 17ndaks kuupäevaks alates 17.02.2017. a vähemalt 62,30 eurot kannatanu arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (viimane osamakse 62,29 eurot). Menetluskulu: määratud kaitsja tasu prokuratuuris 86,88 eurot, sundraha 705 eurot ja ekspertiisitasud kogusummas 1075 eurot, kokku menetluskulu 1866,88 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja sissetulekute suurust, mis ei ole stabiilse iseloomuga, määrata KrMS § 180 lg 1, 3 alusel menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 155.57 eurot. Kannatanu Lemeks Jõgeva AS poolt on esitatud tsiviilhagi summas 586,89 eurot, mille katteks tasutud 400 eurot. Heastamata tsiviilhagi summas 186.89 eurot. Asitõendid: CD ja jäljendid, mis asuvad kriminaalasja juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse; töötunked, kindad ja must müts, mis kuuluvad süüdistatav Margus Kallole, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel talle kui omanikule. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtumenetluse pooled taotlesid kohtuistungil kokkuleppes muudatuse tegemist
lg 2 p 1 kohustuse osas ja määrata, et Margus Kallol tuleb kahju hüvitada igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks alates veebruarist 2017. a. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Margus Kallo süüdi
Margus Kallolt tuleb välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning määrata need tasumisele kokkuleppes märgitud viisil ja ulatuses. III Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanuks Lemeks Jõgeva AS, kes on Margus Kallo poolt toimepandud kuritegude tõttu saanud varalist kahju. Lemeks Jõgeva AS on esitanud tsiviilhagi summas 586,89 senti, mis koosneb sissetungimise, kütusepaagi anduri lõhkumise ja diiselkütuse vargusega tekitatud kahjust (tl 46-47). Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 128 lg 2, 3 ja § 132 lg 2, 3 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 5 VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Margus Kallo on kohtuistungil võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ja nõustunud hüvitama kuriteoga tekitatud kahju. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagi rahuldada. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Margus Kallo kannatanule tekitatud kahju summas 400 eurot hüvitanud. Seega tuleb kohustus viidatud osas lugeda täidetuks. Täitmata kohustuseks kanntanu ees on 186,89 eurot. IV Asitõendid Kriminaalasja juures on asitõenditeks CD-plaat, millele on salvestatud rehvijäljed (tl 11) ja 4 CD-plaati Verbatim fotofailidega rajakaamera salvestiselt (tl 84). Kohus leiab, et asitõenditeks olevad CD-plaadid (5 tk) tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Samuti on kriminaalasja juures asitõenditeks Margus Kallole kuuluvad töötunked, kindad ja must müts (tl 73-77), mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Margus Kallole. Nimetatud asitõendid on edastatud koos kriminaaltoimikuga kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.