) § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Seega on võlgadest vabastamise menetlus ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohtu poolt võlgnikule rahvastikuregistri järgsele aadressile edastatud dokumentidele ei ole peale täiendavate tähtaegade andmist ühtegi vastust tulnud. Kohus leiab, et võlgniku tegevusetus nõutud tõendite mitteesitamisel on süülise iseloomuga ja hinnatav vähemalt raske hooletusena. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse ning andma talle sellega uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Antud võimaluse saamiseks peab võlgnik aga täitma
§-st 173 tulenevaid kohustusi. Kõikidele XXXX’i (pankrotis) võlausaldajatele anti võimalus esitada seisukoht seoses võlausaldaja Swedbank AS 28.12.2015 taotlusega. Võlausaldajad, kes seisukoha avaldasid (Danske Bank A/S Eesti filiaal, Advokaadibüroo Tamar OÜ ja AS DNB Pank), olid kõik Swedbank AS-i 28.12.2015 taotlusega nõus. 3 Kohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raske hooletusega rikkunud oma
lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel ei kohtu ega ka võlausaldaja nõudel esitanud tõendeid oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ega vara kohta.
lg-st 4 tuleneb, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest ning kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Käesoleval juhul on kohus võlgnikku kohtunõudega kohustanud esitama vastavat teavet ning täitma antud andmete kinnitamiseks vandeteksti, kuid võlgnik ei ole kohtule korduvalt tähtaja jooksul teavet andnud ega ka vandeteksti täitnud. Eeltoodust tulenevalt esineb
lg 5 kohaselt alus keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on 12.03.2012 pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi võlgnikuna ning XXXX (pankrotis) on oma 31.03.2009 avalduses kohtule kinnitanud, et kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus on seisukohal, et võlgnik on käesoleval juhul vähemalt raske hooletusega rikkunud
lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi ning on seeläbi kahjustanud võlausaldajate huve. Kuivõrd XXXX (pankrotis) ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud – ei ole esitanud kohtule nõutud andmeid oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta, siis tuleb füüsilisest isikust võlgniku XXXX’i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning keelduda teda vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus usaldusisik XXXX XXXX’i (pankrotis) usaldusisiku kohustustest.
lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub XXXX’it (pankrotis) kohustustest vabastamast tuleb XXXX’i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate XXXX’i (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /Allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.