KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27.12.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-16-131
§ 100
lg 3), st elatist tuleb tasuda rahaliselt igakuiste maksetena pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse miinimumpalgast kandega hageja seadusliku esindaja pangakontole kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja esindajad siiski analüüsisid hagivastuse lisasid omapoolse vastutuleku ja küsitud kompromissi mõttes. Hagivastuse lisadena toodud piltidel ja tšekkidel olevatest asjadest pole hageja paljusid asju näinud ja osa viidatud asjadest on olnud sobimatud (väikesed vms, hageja (9 a.) soovib juba ise asju valida). Asju pole ka varem ostetud ning need ostud on nüüd kunstlikult tehtud elatise ja suhtluskorra vaidluste tarvis. Hageja isapoolne onu naine töötab XXXX, kuskohast enamik tšekid pärinevad. Kui hageja onu naine on sealt ise midagi lapsele kinkinud, siis need on olnud sobivad ja ilusad asjad, kuid see ei kuuluks elatise hagi osas tasaarveldamisele kostjaga. Hageja seaduslik esindaja on nõus arvestama, alates hagi esitamisest tekkinud nõudest, maha jope hinna (122,95 eurot – Rademar Rocca al Mare Keskus, arve nr 6630000), kuna jope valiku osas sai hageja kaasa rääkida, jope on hea ja, eelkõige, ostu eel teavitati telefoni teel hageja seaduslikku esindajat võimalikust ostust, mille ta heaks kiitis. Muus osas jätta kostja esitatud kulud arvestamata. Kostja palus hageja seisukohta kompromissi sõlmimise võimaluste kohta ja selle kohta, millised kulud saaks kostja kanda otse ja millised osa rahast otse hageja seadusliku esindaja kontole. Hageja ei saa kahjuks rohkem vastu tulla, kui jope (summas 122,95.-) tasaarveldamisega tekkinud 2 võlgnevuse osas, kuna kostja ei ole hageja elus osalenud ja ei tea seetõttu, milliseid asju hagejal vaja on. Hageja seaduslik esindaja tegi kunagi (ammu varem enne hagiperioodi) kostjale ettepaneku, et ta tasuks hageja balletiringi igakuise maksumuse 45 eurot kuus. Kostja oli sellega nõus, kuid tekkis ebameeldiv olukord, mille kordumist ei soovi hageja ega tema seaduslik esindaja. Kostja tasus tol korral esmase kuu ära, teine kuu palus maksta hageja emapoolsel vanaemal ja tagastas hilinemisega sularahas, kolmas kuu jättis maksmata, neljas kuu samuti. Neljas kuu enam hagejat balletiringi ei lastud ja helistati koju, et maksmata. Hageja seaduslik esindaja (elukaaslane) tasus koheselt terve aasta ette, et rohkem selliseid ebameeldivaid üllatusi ja piinlikkust ei tekiks. Hageja palus arvestada menetluskulude jagamisel ka kostja ülalpidamiskohustuste mittetäitmist alates hageja ja tema seadusliku esindaja juurest ära kolimisest (st alatest ajast, mil hageja oli aastane). Hageja jäi oma nõude juurde ja palus mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuine elatis pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, mis kuulub tasumisele kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
- kuupäeval XXXX arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXXXX alates 30.08.
- a. kuni XXXX täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurendamisega; jätta menetluskulud XXXX kanda. Kohtuistungil oli hageja nõus arvestama ülalpidamiskohustuse täitmisena kostja ostetud jopet maksumusega 122,95 eurot. Teised asjad ostis kostja hageja ja hageja seadusliku esindaja teadmata, laps ei soovi neid riideid kanda, kannab ainult jopet. Kostja ostetud saapad lagunesid ära pärast kuu aega kandmist. Hageja seadusliku esindaja sõnul neil kostjaga mingit suhtlust ei ole ja seega pole teada, mida kostja ise ostab. Elatise maksmine oleks kõige õigem. Kostja vastuväited Kostja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks asjas. Kompromissi ettepaneku tegi kostja lähtudes ennekõike sellest, et lapse huvides on, kui isa katab lapse vajadused osaliselt vahetult vastavate arvete otsetasumisega ja osaliselt kandmisega lapse ema pangakontole. Lapse ema on pikemaajaliselt püüdnud lapse isa lapsest ja tema kasvatamisest eemal hoida, on püsivalt töötanud vastu lapse ja isa suhtele. Isa hoolib tütrest väga ja on otsinud probleemile lahendust, pöördudes abi saamiseks ka lastekaitsetöötajate poole, kuid siiani ei ole püsivat lahendust toimima saadud. Lapse ülalpidamises osalemine kulude vahetu kandmise teel võimaldaks seda eemalhoidmist vähendada. Lapse ema XXXX andmetel on XXXX huvitegevuse ja koolituse püsikulud umbes 150 € kulud (s.h. treeningud jm. osalused vastavalt 55 €, 30 € ja 30 € ning lisaks pikapäevarühma toiduraha umbes 7 €). Kostja teeb ettepaneku, et tema kannab otsemaksetena lapse koolituskulud (kogutavad klassirahad, kooli söögiraha), treeningute ja huvialade kulud, milleks XXXX edastab vastavad andmed (nii maksekontod kui arved või tasutavad summad), sellest ülejääva osa (2016.a. 65 €, 2017.a. 85 €) kannab aga kostja lapse ema arvele. Samuti leiab kostja, et arvestada tuleb tema poolt lapsele alates 1.08.2016 ostetud rõivaste maksumust. Kostja on ostnud lapsele sügisrõivaid – lastekrae (3.50 €), kindad (1.38 €), jope (122.95 €), dressipüksid (retuusid) 7.99 €, pika- ja lühikese varrukaga T-särgid (5.99 ja 7.99 €), seeliku (6.99 €), pidžaama (17.99 €). Veel on lapse isa ostnud lapsele roosad voodriga kindad (9.99 €, hallid sukkpüksid thermal 15.99 € ja mustad sukkpüksid thermal 15.99 €, 2 komplekti aluspesu (5tükki komplektis) 13.99 € komplekt, kokku 27.98 €, trikoo 12 €, teksad, hall sädelevate kivikestega müts ja kõrge kaelusega roosa pusa kokku 30 €. Samuti ostis isa lapsele saapad 43.65 € (kõik hagivastuse lisa 2). Märgitust tulenevalt on kostja andnud lapsele ülalpidamist kokku alates 1.08.2016 summas 330.38 €. Seetõttu ei tohiks kostja hinnangul mõista elatist välja varasema perioodi eest kui alates 16.09.2016.a., sest 330.38 € on pooleteise kuu elatis. Kostja palus hageja seisukohta kompromissi sõlmimise võimaluste kohta ja selle kohta, millised kulud saaks kostja kanda otse ja millised osa rahast otse lapse ema kontole. 3 Kohtuistungil kostja palus arvestada kulutused, mis on tõendatud dokumentaalselt, summas 330,38 eurot. Kostja elatist lapse ülalpidamiseks maksnud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi:
) § 96 ja § 97 lg 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma tütrele XXXX on,
§ 99
lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid,
§ 100
lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1).
§ 100lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
Hageja nõuab igakuist elatist
§ 101
lõikes 1 sätestatud miinimummääras (s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) alates hagi esitamisest, s.o alates 30.08.2016. Kehtiv kohtupraktika on seisukohal, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ja selles ulatuses ei ole lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses vaja tõendada. Vanem on täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.
§ 100
lg 1 teise lause kohaselt, kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kohtuistungil kostja mõjuvat põhjust esile ei toonud.
§ 100
lg lg 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Hageja vanematel omavahelist kokkulepet ei ole, hageja vanemad omavahel ei suhtle. Hageja seaduslik esindaja nõustus ülalpidamiskohustuse täitmisena arvestama hagejale ostetud jopet, mille valikul sai hageja kaasa rääkida, ostu eel teavitati telefoni teel hageja seaduslikku esindajat, kes kiitis selle heaks. Kuna hageja vanemad ei ole omavahel kokku leppinud, et kostja täidab ülalpidamiskohustust muul viisil, s.o hagejale asjade ostmisega, ei saa muid kostja tehtud kulutusi ülalpidamiskohustuse täitmiseks lugeda. Seega kuulub hageja igakuise elatise nõue alates hagi esitamisest rahuldamisele. Elatise maksmisel tuleb arvestada ülalpidamiskohustuse täitmisena kostja poolt hagejale 16.10.2016 ostetud jopet maksumusega 122,95 eurot. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda lapse ema XXXX arveldusarvele iga jooksva kuu 10-ndaks kuupäevaks, selgitusse märkida „elatis“. Menetluskulude jaotus Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtule 12.12.
- Hageja menetluskulude suuruseks on akti nr 12122016-01 kohaselt 360 eurot (sisaldab käibemaksu), mille lisandub 12.12.2016 istungi 4 kulud, mis on tunnihinnaga summas 80 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohtuistungil märkis kostja, et tal ei ole vastuväiteid hageja menetluskuludele. Hageja lepinguline esindaja on teostanud järgmised õigusabitoimingud: • 07.11.2016- tsiviilasja materjalide, hagiavalduse ja hagivastuse ja lisadega tutvumine- kestus 0,75 tundi; • 08.11.2016- konsultatsioon kliendiga- kestus 1 tund; • 10.11.2016- vastuse koostamine ja esitamine- kestus 1,5 tundi; • 12.12.2016- kohtuistungiks valmistumine- kestus 0,5 tundi; • 12.12.2016- kohtuistungil osalemine- kestus 0,35 tundi (21 minutit). Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 4,1 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 80 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (80 eurot/tund) ülemäära kõrge. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et hageja (seaduslik esindaja) ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa mingil moel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Tuginedes TsMS § 174 lõikele 10 ning hageja kinnitustele on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Kokku tuleb XXXX mõista XXXX kasuks välja menetluskulud summas 393,60 eurot [(4,1 tundi x 80 eurot/tund) + 20 %]. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg
- TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5