Obsah (5)

§404§65§2§56§4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.11.2016 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8310 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk M

§404lg.1 järgi lühimenetluses Kirill PTITSÕN sünd.

19.12.1995, isikukood 39512193719, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud - Viru Maakohtu 13.08.2013 otsusega KarS §201 lg.1, §184 lg.1 ja §199 lg.2 p.4, 5 järgi vangistusega 2 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 840 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat, Süüdistatav karistus pöörati täitmisele - Viru Maakohtu 05.01.2016 otsusega KarS §215 lg.2 p.1, 2 järgi vangistusega 2 kuud 22 päeva - Viru Maakohtu 04.03.2016 otsusega vangistusega 6 kuud Tõkendit kohaldatud ei ole, kannab karistust Viru Vanglas Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus Kriminaalasi 1 OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Kirill PTITSÕN

§404lg.1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Kirill PTITSÕNILE lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§65

lg.2 alusel liita mõistetud karistusele 8 (kaheksa) kuud vangistust Viru Maakohtu 04.03.2016 otsusega mõistetud karistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista Kirill PTITSÕNILE 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust. Kirill PTITSÕNI karistuse kandmise algus on 16.11.

1. Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista Kirill PTITSÕNILT tsiviilhagide katteks - Viru Vangla (registrikood 70008144, asukoht Ülesõidu 1 Jõhvi vallasisene linn Ida-Virumaa, Rahandusministeeriumi arveldusarve nr.xx, viitenumber xx) kasuks 212 (kakssada kaksteist) eurot 07 senti - Riigi Kinnisvara AS (registrikood 10788733, asukoht Lelle 24 Tallinn Harjumaa, arveldusarve nr.xxx Swedbank AS) kasuks 284 (kakssada kaheksakümmend neli) eurot 77 senti. Asitõendid – videosalvestis CD-R plaadil, mis asub kriminaaltoimikus - jätta kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt Kirill PTITSÕNILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 120 (ükssada kakskümmend) eurot (s.h. ettevalmistus 80 €, osalemine kohtuistungil 20 €, käibemaks 20 €). Välja mõista Kirill PTITSÕNILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 96 (üheksakümmend kuus) ja kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses osalemise eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Kirill PTITSÕNIL tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700081631 ning selgitus „Kirill PTITSÕN 1-16-8310 kriminaalmenetluse kulud“ 2 Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 08.12.
3. on kohtuotsusega Viru Süüdistus Kirill Ptitsõn on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta süütas 07.05.2016 kell 19.05 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla R-hoone R4 osakonna kambris nr.R406 põlema vangla poolt talle vanglas viibimise ajaks väljastatud vatiinist teki maksumusega 12,11 €, seades süütamisega ohtu teiste hoones viibivate isikute elu ja tervise. Oma teoga tekitas Kirill Ptitsõn varalist kahju Viru Vanglale kogusummas 212,07 € (s.h. tekk 12,11 €, 5 gaasimaski filtrit kogumaksumusega 183,30 €, koristustarvikud 11,24 €, koristus- ja remonditööde töötasu 5,42 €) ja Riigi Kinnisvara AS-le kogusummas 284,77 € (s.h. kambris nr.R406 teostatud remonditööde ning põlengu kustutamiseks kulunud 1 pulberkustuti täitmise maksumus ja viimistlusmaterjalid). Oma tegevusega pani Kirill Ptitsõn toime võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele, s.o. KarS §404 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Kirill Ptitsõn tunnistas ennast maakohtu istungil täielikult süüdi ning ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav nõustus asja läbivaatamisega lühimenetluse korras. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev leidis süüdistus ja tsiviilhagid on põhjendatud. maakohtu istungil, et Süüdistatav Kirill Ptitsõni süü talle esitatud süüdistuses on lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikule tunnistamisele tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega: - Sündmuskoha 07.05.2016 vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabelitega, kust nähtub, et kambris nr.R406 tekki ega patja voodi peal ei olnud. Tahmakahjustusi kambri seintel, lael ega ukse siseküljel näha ei ole. Tulekolde asukoht on paremal pool asuvas WC-s, kus on ka tahmakahjustused – tahmased on WC ukse sisekülg ning seinad ja lagi. WC uksepiida juures põrandal oli hõõguv ja suitsev voodilina. WC uksest paremal pool kraanikausis oli kokku rullitud vatiinist tekk, mis oli osaliselt põlenud. Tahmaja kuumakahjustusi oli saanud ka kraanikausi sisekülg 3 - - - - - - tunnistaja Xxx Xxx ütlused, mille kohaselt töötab ta Viru Vangla III üksuses valvurina. 07.05.2016 kella 19 paiku hakkas R-hoones tööle tulekahjuhäire, see tuli R4 osakonnast. Samal ajal oli jalutusboksis 1 kinnipeetav, kelle tunnistaja saatis kambrisse, et vabastada jalutusboks võimalikuks evakueerimiseks. R4 osakonnas oli tulekahju Kirill Ptitsõni kambris. Viimane oli kambris üksinda. Kui tunnistaja kohale jõudis, olid teised vanglaametnikud juba kohal, Kirill Ptitsõni kambrist välja lasknud ja alustanud osakonna ventileerimist tunnistaja Xxx Xxx ütlused, mille kohaselt töötab ta Viru Vangla II üksuses valvurina. 07.05.2016 kella 19.05 ajal hakkas R-hoones tööle tulekahjuhäire. Tulekahju oli Kirill Ptitsõni kambris. Kui tunnistaja osakonda jõudis, oli osakond suitsu täis ja toimus kinnipeetavate evakueerimine jalutusboksi. Tunnistaja läks ka sinna, tulekahju kustutamise, kinnipeetavate kambritest väljalaskmise ja osakonna ventileerimisega tema ei tegelenud tunnistaja Xxx Xxx ütlused, mille kohaselt töötab ta Viru Vangla III üksuses valvurina. 07.05.2016 kella 19.05 ajal hakkasid R2 osakonna kinnipeetavad vastu kambriuksi taguma, öeldes, et ülemisel korrusel on tulekahju. Kui tunnistaja II korrusele jõudis, oli kohale tulnud vanemvalvur koos tulekustutiga. Osakonnas selgus, et põleng oli Kirill Ptitsõni kambris, ta paiknes seal üksinda. Kui tunnistaja kambri ukse avas, tuli Kirill Ptitsõn sealt välja ja tal oli juba kaasas pakitud asjad. Vanemvalvur sisenes kambrisse ja hakkas tuld kustutama. Siis tulid teised vanglaametnikud ja algas kinnipeetavate evakueerimine jalutusboksi. Kuna põlengust tekkinud suitsu oli palju, siis ilma gaasimaskita osakonnas viibida ei olnud võimalik. Kui kinnipeetavad olid evakueeritud, siis algas osakonnas ventileerimine. Tunnistaja teada oli süütamise põhjuseks asjaolu, et R4 osakond oli lukus ja kinnipeetavad ei olnud sellega rahul. Osakond oli lukku pandud sama päeva hommikul ühel kinnipeetaval avastatud verevalumi tõttu tunnistaja Xxx Xxx ütlused, mille kohaselt töötab ta Viru Vangla IV üksuses vanemvalvurina. 07.05.2016 kella 19.05 paiku tuli tulekahjuhäire R4 osakonnast. R-hoone valvuritest jõudis esimesena kohale Xxx Xxx, kellega koos läks tunnistaja osakonda sisse. Põleng oli Kirill Ptitsõni kambris. Kui valvur kambriukse avas, tuli Kirill Ptitsõn välja. Tunnistaja läks tulekustutiga kambrisse ja kustutas tulekolde. Kui leeke enam ei olnud, sulges tunnistaja kambriukse, et takistada suurema suitsu levikut. Hiljem algas osakonna sundventileerimine. Põlengust tekkinud suitsu tõttu otsustati kinnistes kambrites olevad kinnipeetavad evakueerida jalutusboksi Asitõendi 31.05.2016 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi videosalvestist, kust on näha Viru Vangla R-hoone R4 osakonnas toimunud sündmused 07.05.2016 ajavahemikul 18.56.10 – 19.44.10, vaadatuna R4 osakonna sissepääsu juures asuvast kaamerast R4KORID (suunaga R4 päevaruumi poole), R4 osakonna päevaruumis asuvast kaamerast R4PAEVAR, R4 kambritevahelise koridori alguses asuvast kaamerast R4SKOR1 ja R4 kambritevahelise koridori lõpus asuvast kaamerast R4SKOR2 Viru Vangla tsiviilhagiavaldus koos 30.06.2016 kahjuaktiga nr.5-11/75-2016, mille kohaselt oli vara lõhkumise kuupäev 07.05.2016 ja lõhutud/rikutud järgmine vara koos maksumusega: tekk 1 tk 12,11 €, gaasimaski filter 5 tk 183,30 €, koristusvahendid 11,24 €, töötunnihind koristuseks 0,95 €, töötunnihind värvimiseks 4,47 €. Sama kahjuakti kohaselt olid üks tekk ja viis gaasimaski filtrit kasutamiskõlbmatud. Tsiviilhagiavaldusele oli lisatud ka Justiitsministeeriumi arve teki omahinna kohta – 12,11 €, Tamrex Ohutuse OÜ 04.03.2016 arve nr.16017621 filtri maksumuse kohta – 30,55 € ilma 4 - - käibemaksuta ning 07.05.2016 põlenud kambri nr.R406 koristamiseks kulunud koristuskeemia ja -vahendite ning kambri koristamisele kulunud töötundide arvestus (Mac 938 1 l 2 tk – 3,12 €, majapidamiskindad 1 tk – 0,68 €, puhastuskreem Minel 750 ml 1 tk – 1,42 €, suur küürimiskäsn 2 tk – 0,82 €, nöörmopp 1 tk – 2,00 €, ühekordne kombinesoon – 2 tk – 3,20 €, kokku kulus koristamisele 1,5 tundi ja värvimisele 7,1 tundi) Riigi Kinnisvara AS tsiviilhagiavaldus koos 13.07.2016 aktiga nr.1177 põlengu tekitamise kohta, mille kohaselt oli vara kahjustamise kuupäev 07.05.2016, see toimus R-hoone kambris nr.406 ja probleemi kirjeldus koos hindadega oli järgmine: WC seinte viimistusmaterjalid 24 m2 – 168 €, WC lae viimistusmaterjalid 1,5 m2 – 10,50 €, WC ukse viimistusmaterjalid 2,94 m2 – 20,58 €, WC põranda EPO-ga katmine 0,5 m2 (materjal + töö) – 12,50 €, pulberkustuti täitmine 1 tk – 25,73 €. Samuti oli tsiviilhagiavaldusele lisatud Riigi Kinnisvara AS ja OÜ Hooldus Pluss vaheline 19.07.2016 akt ehitustööde üleandmise – vastuvõtmise kohta, mille kohaselt olid tööd teostatud nõuetekohaselt Kirill Ptitsõni kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt on kahtlustuse sisu talle arusaadav ja ta tunnistas, et pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Kahtlustatav tunnistas, et süütas enda kambris põlema teki ja tegi seda seetõttu, et soovis ümberpaigutamist punasesse majja. Kahtlustatav arvas, et ta saab süütamise eest ainult trahvi ja oli valmis seda ka kohe tasuma. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et Kirill Ptitsõn pani toime talle inkrimineeritud kuriteo

§404

lg.1 järgi.

§404

lg.1 näeb ette vastutuse võõra või oma asja süütamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Kirill Ptitsõnile on esitatud süüdistus selles, et ta süütas talle kasutada antud teki. Seega tuleb antud kriminaalasjas tuvastada, kas Kirill Ptitsõn süütas talle vangistuse ajaks kasutada antud võõra asja ja kas sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele. Süütamine seisneb asja põlema panemises sellisel viisil ja ulatuses, et objekt põleb vähemalt teatud ajavahemiku edasi omal jõul. Süüdatav asi võib olla vallasasi, mis on muuhulgas süüdlase suhtes võõras, asja väärtus ei ole oluline. Käesoleva kriminaalasja materjalides asuvast Viru Vangla poolt esitatud 30.06.2016 kahjuaktist nr.5-11/75-2016 nähtub, et tegemist oli tekiga, mis oli vangla poolt antud kinnipeetavale vangistuses oleku ajaks kasutada. Tunnistaja Xxx Xxx ütlusest nähtub, et tema sisenes süüdistatava kambrisse tulekustutiga ja kustutas tulekolde. Samadest ütlustest nähtub, et enne väljumist veendus ta veelkord, et leeke enam ei ole. Kirill Ptitsõni kahtlustatavana antud ütlused on eelnimetatud tõenditega kooskõlas, kuivõrd ta kinnitas, et süütas oma kambris teki. 5 Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetavale vangistuse ajaks kasutada antud teki süütamine Kirill Ptitsõni poolt leidis aset. Ohu põhjustamise all inimese elule või tervisele tuleb mõista sellise olukorra tekitamist, mis võib endaga kaasa tuua inimese surma või tema tervise kahjustamise (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.03.2010 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-7-10). Maakohus leiab, et käesoleval juhul oli oht inimeste tervisele või elule reaalselt olemas. Süütamist vanglas tuleb pidada eriti ohtlikuks kuriteoks, kuna suitsu ja tule levik kinnises hoones kujutab endast alati ohtu. Viru Vanglas viibib igapäevaselt sadu kinnipeetavaid. Tunnistajate Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx ütluste kohaselt olid kambrid R4 osakonnas sellel päeval lukus. Seega oli tegemist olukorraga, kus kinnipeetavad ise omal jõul kambritest välja ei saanud. Tunnistaja Xxx Xxx ütlustest nähtub, et põlengust oli tekkinud suitsu nii palju, et ilma gaasimaskita ei olnud osakonnas viibida võimalik. Viru Vangla poolt esitatud 30.06.2016 kahjuaktist nr.511/75-2016 nähtub, et kasutati ära 5 gaasimaski filtrit. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Analüüsides käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab maakohus, et KarS §404 lg.1 sätestatud süüteokoosseis on täidetud, süütegu on kvalifitseeritud õigesti ning Kirill Ptitsõni süü on kohtus leidnud täielikult tõendamist ja ta on süüdi. Toimepandud kuriteo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas Kirill Ptitsõni poolt ei esine. Kirill Ptitsõn ei tegutsenud hädakaitsevõi hädaseisundis. Subjektiivsest küljest on käesolevas kriminaalasjas Kirill Ptitsõni puhul tegemist kuriteo toimepanemisega otsese tahtlusega. Vastavalt

§2

lg.2 karistatakse teo eest, kui see süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. vastab Vastavalt

§56lg.1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.05.2007 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-14-07). 6 Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale – karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ha karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.06.2006 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-43-06). Kirill Ptitsõn on süüdi talle vangla poolt kasutamiseks antud teki süütamises. Kirill Ptitsõni puhul on tegemist isikuga, kes kannab karistust Viru Vanglas, seega on kuritegu toime pandud vangistuse kandmise ajal. Vähetähtis ei ole ja arvestamisele kuulub ka asjaolu, et tegemist on juba teise süütamisega aasta jooksul vanglas Kirill Ptitsõni poolt – eelmisel korral karistati teda samalaadse kuriteo (KarS §404 lg.1) toimepanemise eest Viru Maakohtu 04.03.2016 otsusega ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Seega ei ole asjakohased Kirill Ptitsõni poolt kahtlustatavana antud ütlused selle kohta, et ta arvas vaid trahvi saavat. Tulenevalt eelmisest karistusest pidi Kirill Ptitsõn aru saama, et tegemist on kriminaalkuriteoga, millele järgneb kriminaalkaristus. Kirill Ptitsõni puhul on tegemist isikuga, kes sattus vanglasse, kuna esialgne vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ennast ei õigustanud, Kirill Ptitsõn üldkasuliku töö tunde ettenähtud ajal ära ei teinud ning karistus pöörati täitmisele. Seda, et ka vangistuses ei ole karistuse eesmärgid Kirill Ptitsõni puhul veel saavutatud, näitavad kaks vangistuses toimepandud kuritegu. Kirill Ptitsõni puhul on karistust raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemine üldohtlikul viisil ning kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Lisaks toimepandud kuriteo raskusele ja laadile arvestab maakohus ka süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, mida on käsitletud käesolevas kohtuotsuses ülalpool.

§404lg.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Maakohus leiab, et Kirill Ptitsõnile avaldab õiget ja eesmärgipärast mõju vaid reaalne vangistus ja teda tuleb tema poolt vangistuse kandmise ajal toimepandud kuriteo eest karistada reaalse vangistusega. Rahalise karistuse mõistmine Kirill Ptitsõnile ei ole millegagi põhjendatud ning selline karistus ei vasta karistamise eesmärkidele ja see ei avaldaks süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Kirill Ptitsõni puhul on tegemist karistust vanglas kandva isikuga, kelle majanduslik seisund ilmselgelt ei võimalda rahalist karistust koheselt tasuda. Antud asjaolu nähtub ka kaitsja poolt esitatud taotlusest võimaldada tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi 1 aasta jooksul, kuna süüdistatav on kinnipeetav vanglas ja mingit sissetulekut tal ei ole. Seega ei oleks ka karistuse eesmärgid täidetud, kuna karistuse mõju ei ole piisav. Isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ühiskond saama aru, et riik on õiguskorra ja kõigi kodanike, s.h. karistust kandvate kinnipeetavate, õiguste kaitsmisest huvitatud. Isiku, kes on korduvalt karistatud kriminaalkorras, kes on vangistuse kandmise ajal pannud toime kaks kriminaalkuritegu, karistamine rahalise karistusega oleks ebaõiglane ühiskonna suhtes. 7 Lähtudes sellest, et Kirill Ptitsõn kannab käesoleval ajal karistust Viru Vanglas, ei ole võimalik teda karistada ka vangistusega tingimisi. Karistusena reaalse vangistuse suuruse otsustamisel leiab maakohus, et võimalik on süüdistatavale mõista karistus määras, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus arvestab siinkohal printsiipi, et iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema eelmisest suurem ja asjaolu, et tavalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr.

§404

lg.1 alusel peab maakohus põhjendatuks mõista Kirill Ptitsõnile karistuseks 1 aasta vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendab kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. kohus süüdimõistvat asjaolude kaalumist Seega kuulub Kirill Ptitsõnile mõistetud karistus – 1 aasta vangistust – vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning Kirill Ptitsõnil kuulub kandmisele 8 kuud vangistust. Kirill Ptitsõn oli viimane kord karistatud Viru Maakohtu 04.03.2016 otsusega ja karistatud liitkaristusena vangistusega 1 aasta 2 kuud karistuse kandmise algusega 16.11.2015. Vastavalt

§65

lg.2 kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

§65

lg.2 sätestab uue kuriteo eest mõistetud karistuse kohustusliku suurendamise eelmise kohtuotsusega ärakandmata osa võrra. Kohtul puudub siinkohal valikuvabadus, kuna uue kuriteo toimepanemine enne karistuse ärakandmist kinnitab, et eelnev karistus pole täitnud oma eesmärki. Karistuste osaline liitmine või kergema karistuse kaetuks lugemine raskeima karistusega ei ole seaduse kohaselt võimalik.

§65

lg.2 kohaldamisel pööratakse täitmisele ajaliselt viimane kohtuotsus, millega mõistetud karistust suurendatakse varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra. Eeltoodu alusel tuleb Kirill Ptitsõnile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 8 kuud vangistust liita Viru Maakohtu 04.03.2016 otsusega mõistetud liitkaristus 1 aasta 2 kuud vangistust. Eeltoodu alusel kuulub Kirill Ptitsõnil liitkaristusena kandmisele 1 aasta 10 kuud vangistust. Kirill Ptitsõni karistuse kandmise algus on 16.11.2016. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et antud juhul on Viru Vangla ja Riigi Kinnisvara AS esitanud tsiviilhagid neile tekitatud kahju osas. Viru Vangla on esitanud tsiviilhagi summas 212,07 € ja Riigi Kinnisvara AS on esitanud tsiviilhagi summas 284,77 €. 8 Vastavalt Võlaõigusseaduse §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Võlaõigusseaduse §127 lg.4 kohaselt peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuselik seos). Võlaõigusseaduse §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesolevas kriminaalasjas on Viru Vangla ja Riigi Kinnisvara AS esitanud järgmised tõendid, mis kinnitavad kahju tekitamist: - Viru Vangla 30.06.2016 kahjuakt nr.5-11/75-2016 - Justiitsministeeriumi arve kaupade sissetuleku kohta - Tamrex Ohutuse OÜ 04.03.2016 arve nr.16017621 - Viru Vangla 07.05.2016 põlenud kambri nr.R406 koristamiseks kulunud koristuskeemia ja -vahendite ning kambri koristamisele kulunud töötundide arvestus - Riigi Kinnisvara 13.07.2016 akt nr.1177 põlengu tekitamise kohta - Riigi Kinnisvara AS ja OÜ Hooldus Pluss vaheline 19.07.2016 akt ehitustööde üleandmise – vastuvõtmise kohta. Hinnates neid esitatud tõendeid kogumis ja siseveendumuse kohaselt leiab maakohus, et mõlema kannatanu tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses. Maakohtu hinnangul on tsiviilhagide proportsionaalsed tekitatud kahjuga. summad mõistlikud, põhjendatud ja Käesolevas kriminaalasjas on tunnistatud asitõendiks videosalvestis CD-R plaadil, mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde. Abiprokurör tegi maakohtu istungil ettepaneku jätta nimetatud videosalvestis kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Maakohus nõustub abiprokuröri seisukohaga. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt

§4lg.3 on sama seadustiku §404 lg.1 sätestatud kuritegu teise astme kuritegu.

9 Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 645 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses on Kirill Ptitsõni kaitsja olnud vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kes esitas tasutaotluse summas 96 €. Kohtulikus menetluses osales Kirill Ptitsõni kaitsjana samuti vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kes esitas tasutaotluse summas 120 €. Maakohus peab kaitsja esitatud taotlusi põhjendatuks. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses osalemise eest 96 € ja kaitsjatasu kohtulikus menetluses osalemise eest 120 €. Maakohtu istungil esitas kaitsja taotluse võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud ositi 1 aasta jooksul, kuna ta on käesoleval ajal kinnipeetav ja mingit sissetulekut süüdistataval ei ole. Maakohus peab seda taotlust põhjendatuks ja määrab, et menetluskulud kokku summas 861 € tuleb süüdistataval tasuda ositi 1 aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 10