Obsah (9)

§ 76§ 77§ 641§ 110§ 108§ 642§ 103§ 649§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-3683 Tsiviilasi XXXX hagi

) § 635 jj.

§ 76lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga (

§ 77

lg 1).

§ 641lg 1 alusel peab töö vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-08 p-s 22 märkinud, et tellija võib

§ 110

lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest 3 põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (

§ 108lg 2 ja 6).

Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele

§-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. See tähendab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest (nt kui puudus tulenes tellija juhisest

§ 641lg 3 kohaselt).

Seejuures on töövõtulepingu eriregulatsioon (esmajoones

§ 642

) töövõtja vastutuse osas ammendav, st mittenõuetekohase täitmise puhul ei oma täiendavalt tähendust võlaõigusseaduse üldosa vabandatavuse regulatsioon (esmajoones

§ 103). 17.

Töövõtulepingu punktis 2.1 on nimetatud kostja poolt teostatavate tööde nimekiri ning punkti 4 kohaselt leppisid pooled kokku töö üleandmises hiljemalt 04.11.2014 (I kd, lk 710). Kostja on hagejat 02.01.2015 teavitanud koostöö lõppemisest (I kd, lk 18). Hageja on kostjat 13.01.2015 teavitanud, et ütleb töövõtulepingu üles alates 27.01.2015 (I kd, lk 2731). Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et pooltevaheline leping on hageja poolt üles öeldud alates 27.01.

1. Hageja leiab, et kostja ei ole töövõtulepingu punktis 2.1 nimetatud töid tähtaegselt üle andnud, jättes töövõtulepingu täitmata, kuna töö ei ole valminud lepingujärgseks tähtajaks. Kostja selgituste kohaselt ei ole tööd valminud tulenevalt asjaolust, et kostja tervislik seisund ei võimaldanud talvel ehitustöid lõpetada ning samuti puudus ehitusluba. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas ehitusloa saamise venimine oli tingitud hageja või kostjapoolsest tegevusetust. Kostja on seisukohal, et ehitustööde venimine oli tingitud asjaolust, et just hageja ei taganud mõistliku aja jooksul ehitusloa saamist. Samuti märgib kostja, et on järginud tööde teostamisel hea usu põhimõtet ning just hageja on jätnud täitmata oma lubadused ehitusloa ja projekti osas. Kostja selgituste kohaselt nõustus kostja hagejaga lepingu sõlmima kokkulepitud tingimustel, kui hageja saab ehitisele kiiresti ehitusloa, mis võimaldab ehituse lepingus kokkulepitud kuupäevaks lõpetada, s.o 04.11.
3. Kohtu hinnangul kostja eelviidatud väiteid tõendanud ei ole. Töövõtulepingu punkt 2.1 p 1 kohaselt oli töövõtja kohustuseks krundi haljastus – puude ja põõsaste raie ja projekti koostamine (I kd, lk 7-10). Arhitekt XXXXselgituste kohaselt on ta 2014 kevadel sõlminud kostjaga suulise kokkuleppe üksikelamu projekteerimiseks asukohaga XXXX, kuid projekti koostamine viibis, kuna kaua aega läks hoone asukoha määramisega (II kd, lk 7). Ehitusseadustiku § 40 lg 3 kohaselt koos ehitusloa taotlusega esitatakse nõuetele vastav ehitusprojekt. Kostja ei ole kohtule esitanud ehitusprojekti, samuti ei ole tõendanud hagejaga kooskõlastataud ehitusprojekti valmimise tähtaega. Harku Vallavalitsuse ehitulubade komisjoni 28.11.2014 otsusega on antud ehitusluba XXXXkinnistu püstitamiseks (II kd, lk 9, 11). Kohus on seisukohal, et esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole tõendatud asjaolu, et ehitusloa saamise venimine oli tingitud hagejapoolsest käitumisest. Töövõtulepingu kohaselt oli projekti koostamine kostja kohustus ning see oli ehitusloa taotluse aluseks. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest ilmneks, et just hageja käitumisest tingituna oli projekti koostamine veninud, sealjuures ei ole kostja tõendanud, et ehitusprojekti ja ehitusloa saamine oli hageja kohustus. Eelnimetatud asjaolu ei tulene ka pooltevahel sõlmitud töövõtulepingust ega selle lisadest. Seega ei ole antud asjas leidnud tuvastamist, et ehitusloa saamiseks aluseks olevad dokumendid tuli muretseda hagejal, kuna töövõtulepingu kohaselt oli ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti koostamine kostja kohustus. Eeltooduga ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, millest nähtuvalt töövõtulepingu täitmine kostja poolt lepingus nimetatud tähtajaks ei olnud võimalik, tulenevalt asjaolust, et hageja ei hankinud ehitusluba ehitustööde teostamise ajal, kuna ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti saamine oli just kostja ülesanne. 4
4. Kostja on märkinud, et ehitustööde valmimine töövõtulepingus mägitud tähtjaks ei olnud võimalik tulenevalt kostja tervislikust seisundist. Kostja on hagejat 02.01.2015 teavitanud, et tema tervislik seisund ei võimalda talvel ehitustöid teostada (I kd, lk 18). Kostja on esitanud tõendi, millest nähtuvalt viibis kostja 14.03.2015 – 30.04.2015 psühhiaatrilisel ravil (I kd, lk 93). Kostja ei ole tõendanud, et tal on terviseprobleeme esinenud enne töövõtulepingu ülesütlemist kostja poolt, seega ei ole kohtul võimalik tuvastada, et kostja ei olnud võimaline töövõtulepingus nimetatud töid teostama tulenevalt enda tervislikust olukorrast. Seega kohtu hinnangul ei esine antud juhul olukord, mil töövõtulepingus nimetatud töö ei ole valminud tähtajaks tingitud hagejast tulenevatel põhjustel.
5. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja tehtud töö – vundamenditööd ja majakarkassi püstitamine - vastab lepingutingimustele.

§ 641

lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-60-15 p-s 12 selgitanud, et tööde lepingutingimustele vastavus tuleb välja selgitada

§ 641

järgi, vajadusel analüüsides, kas töö vastab ka keskmisele kvaliteedile, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud (

§ 641lg 1 p 2, § 77 lg 1) (vt ka Riigikohtu 17.

juuni

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14, p 15).
2. Hageja on kohtule esitanud jaanuaris 2015 koostatud AS-i XXXXekspertarvamuse Akaatsia tee 12 aiamaja ehituslike puuduste kohta (I kd, lk 19-26). Ekspert on ehituskvaliteeti pidanud kehvapoolseks, samuti välja toonud, et hoone vundament tuleb lammutada ja uuesti ehitada ning niiskus on üle soovitusliku alusprussil ja mõnded karkassi postide alumistel otstel (I kd, lk 19-26). Kostja on seisukohal, et hageja on ehituskvaliteediga alati rahul olnud kuni tööde viimase hetkeni ning ehitus on teostatud kvaliteetselt. Samuti märgib kostja, et töid teostatid talveperioodil, mil oligi niiskusetase keskmisest kõrgem. Kohus märgib, et kostja ei ole kohtule esitanud tööde üleandmisevastuvõtmise akte, millest nähtuvalt on hageja kostja poolt tehtud tööd vastu võtnud. Kostja ei ole kohtule ka tõendanud, et niiskus on üle soovitusliku tulenevalt aastaajast. Ka asjaolud, et kostja on ehitutstöid teostanud soodsalt, ei anna antud juhul alust asuda seisukohale, et tehtud töö kvaliteet ei pidanud vastama keskmisele kvaliteedile, kuna kostja ise oli nõus hagejaga soodsamatel tingimustel lepingut sõlmima. Samuti ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt saab asuda seisukohale, et ekspertiis ei ole läbi viidud nõuetekohaselt. Seega loeb kohus tulenevalt hageja esitatud tõendist tuvastatuks, et kostja poolt tehtud tööd - vundamenditööd ja majakarkassi püstitamine – ei vasta kokkulepitud omadustele ning on tehtud puudustega. Kostjale on menetluses antud piisavalt võimalusi enda väidete kinnitamiseks tõendite esitamiseks. Nimelt on kohus 04.11.2015 määruses kostjale selgitanud kostja kohustust tõendada kõiki menetluses esitatud seisukohti, kuid kostja on jäänud üksnes paljasõnaliste väidete juurde.
3. Hageja on kostjale töövõtulepingu alusel tasunud 6 400 eurot 04.07.2014, 6 400 eurot 11.10.2014 ning 9 600 eurot 12.12.2014 (I kd, lk 11). Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale tasunud ka 26.08.2014 350 eurot. Kostja eelnimetatule vastu vaielnud ei ole. Töövõtulepingu punkt 3 kohaselt oli teostatavate tööde kogumaksumus 32 000 eurot, millest hageja kohustus tasuma 20% lepingu kogumaksumusest peale lepingu allkirjastamist, järgmised 20% lepingu kogumaksumusest peale vundamenditööde lõpetamist, järgmised 30% lepingu kogumaksumusest peale majakarkassi püstitamist, järgnevad 20% lepingu kogumaksumusest peale soojusmaterjalide, välisviimistluse ja katuse paigaldamist, järgnevad 5% lepingu kogumaksumusest peale siseviimistluste (seinad, laed, põrandad) lõpetamist ja viimased 5% lepingu kogumaksumusest peale kamina, trepi ja terrassi rajamist (I kd, lk 9). Kostja on seisukohal, et esimene osamakse 20% oli broneerimistasu ehitustööde teostamiseks ajavahemikul 04.07.2014-04.11.
4. Hageja vaidleb eelnimetatule vastu, kuna pooled ei ole broneerimistasu tasumises 5 kokkulepet sõlminud ning hageja tasus kostjale esimeses osamakse ettemaksuna. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et esimene osamakse on hageja poolt kostjale teostatud 04.07.2014 summas 6 400 eurot, mis on 20% kogu lepingumaksumusest, vaid asjaolu üle, kas hageja on kostjale esimeses osamaksena tasunud broneerimistasu või tööde teostamise eest ettemaksu. Töövõtulepingu lisa kohaselt on hageja kostjale tasunud broneerimistasu 20% lepingu kogumaksumusest ehk 6 400 eurot (I kd, lk 11). Töövõtulepingus pooled boroneerimistasu maksmise osas kokkulepet sõlminud ei ole. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb lähtuda lepingu kokkulepitud tööde tasumise korrast, millest nähtuvalt ei ole pooled broneerimistasu maksmises kokku leppinud. Asajaolu, et lepingu lisas on pooled nimetanud esimest osamakset broneerimistasuna, ei tõenda, et pooled on broneerimistasu tasumise kokkuleppe sõlminud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale tasunud kogu lepingu tasust, s.o 32 000 eurost, 22 750 eurot teostatud tööde ja materjalide eest.
5. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud kostja poolt tehtud vundamendi ja karakssi püstitamise töödes puuduste esinemist. Ekspert on märkinud, et hoone sellises ehitusjärgus vundamendi ja karkassi tööd on reeglina umbes 20-25% kogu ehituse maksumusest (I kd, lk 19-26), s.o antud juhul 8 000 eurot. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista 14 750 eurot (22750 – 8000) vastavalt kostja poolt tehtud töömahule. Kohus on seisukohal, et hageja nõue, 14 750 eurot väljamõistmiseks, tuleb rahuldada. Kohus märgib, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt kohus saaks asuda seisukohale, et kostja tehtud tööd koos materjalidega on maksnud rohkem kui 8 000 eurot. Seega asub kohus seisukohal, et kostja tehtud tööd ja materjalid, kuni lepingu ülesütlemiseni on põhjendatud kogumaksumuses 8 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude, mõista kostjalt välja võlgnevus 14 750 eurot.
6. Hageja palub kostjalt välja mõista ka vundamendi parandamise tööd summas 4 704 eurot.

§ 649

kohaselt võib tellija nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. 25. Kohus on seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõue vundamendi parandamise tööd hüvitamiseks tuleb rahuldada, kuna kostja on töid teostanud ebakvaliteetselt, st lepingutingimustele mittevastavalt, mistõttu hagejal tuleb teostada parandustööd, seda asjaolu on hageja tõendanud ekspertiisiga (I kd, lk 19-26). Kostja ei ole tõendanud, et tehtud tööl ei esinenud hageja poolt tõendatud puudused. Hageja on XXXXOÜ-lt võtnud hinnapakkumise, mille kohaselt sokli puhastuse, sokli hüdro paigalduse, tagasitäite ja karkassi tugevduse ja paranduse maksumus on 4 704 eurot (I kd, lk 42). Kohus on tuvastanud, et kostja on vundamenditöid teostanud ebakvaliteetselt ning tarvilik on töö ümber teha, seega on hageja kahju hüvitamise nõue

§ 649alusel põhjendatud.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-55-11 p-s 14 märkinud, et asja kahjustamise korral on kannatanul

§ 132

lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist. Seega tulenevalt Riigikohtu seisukohast on võimalik hagejale hüvitada kahju enne vundamenditööde teostamist, mistõttu hageja nõue vundamendi parandamise tööde teostamiseks summas 4 704 eurot tuleb rahuldada.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kahjuhüvitis seoses üürikuluga, kuna kostja ei ole teostanud töid lepingus kokkulepitud ajaks. Hageja on 06.06.2014 sõlminud üürilepingu, mille alusel tasus hageja üüri 360 eurot kuus (I kd, lk 35-37). Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis seoses üüri tasumisega alates 04.11.2014 – 03.03.2015 1 010 eurot. Hageja on 20.03.2015 sõlminud uue üürilepingu, mille aluse hageja tasub üüri igakuiselt 370 eurot (I kd, lk 182-184). Hageja palub kostjalt välja mõista üüritasu 2 200 eurot perioodi 20.03.2015 – 17.09.2015 eest. Hageja on esitanud maksekorraldused, millest 6 nähtuvalt on Juri Kippasto 24.04.2015 tasunud üüri 398,64 eurot, 20.05.2015 370 eurot, 17.06.2015 370 eurot, 20.07.2015 370 eurot, 19.08.2015 370 eurot, 08.09.2015 370 eurot, 20.10.2015 370 eurot, 20.11.2015 370 eurot, 21.12.2015 340 eurot ja 19.01.2016 370 eurot (I kd, lk 185-189, II kd, lk 171-174). Hageja on 17.02.2016 sõlminud üürilepinud, mille kohaselt hageja tasub üüri 300 eurot (II kd, lk 175-178) Hageja palub kostjalt välja mõista üüritasu perioodil 18.09.2015 – 18.02.
2. Juri Kippasto on 18.02.2016 tasunud üüri 300 eurot (II kd, lk 179). Hageja palub kostjalt välja mõista üüritasu perioodil 18.09.2015 – 18.02.2016 1 750 eurot. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista üüritasu 4 960 eurot. Kostja ei ole tasutud üürisummadele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud, tulenevalt asjaolust, et kostja rikkus 04.08.2014 sõlmitud töövõtulepingut, mille tõttu kostja ei lõpetanud töid kokkulepitud ajaks ning hageja oli sunnitud kandma kahju seoses üürikuluga.
3. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja on rikkunud pooltevahel sõlmitud töövõtulepingut, mille tõttu tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus 14 750 eurot, kahjuhüvitis seoses vundamendi parandustöödega 4 704 eurot ja kahjuhüvitis seoses üürikuluga 4 960 eurot.
4. TsMS § 124 lg-st 1 tulenevalt on hagihind 24 414 eurot. Menetluskulude jaotus
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi, tuleb tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
6. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid menetlust lõpetavas määruses kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 7