lg I II lauses sätestatud määras alates kulude kindlakstegemise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Poolte vahel on sõlmitud laenuleping ja selle alusel andis hageja kostjale laenu 2500 €, mille tasus lepingus kokkulepitud isiku kontole. Kostja kohustus tasuma laenatud summa 2500 € tagasi 01.06.15, mida pole kostja teinud. Lisaks kohustus kostja maksma laenult aastas intressi 2,4% ja viivist võlalt 0,2% päevas laenu tagasimaksmisega viivitamisel. Kostja pole kohustusi täitnud ning võlgneb laenu 2500 €, hagi esitamise aja seisuga 01.12.15 intressi 61,15 € ja viivist sama päeva seisuga 915 €. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et poolte vahel pole laenulepingut, on tegemist
Tõendid: laenuleping (lk 84), pangakonto väljavõte (lk 31). Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Pooled ei ole sõlminud laenulepingut, hagi on esitatud vale isiku vastu, laenuleping võib olla sõlmitud XXXX OÜ ja hageja vahel. Kostja on XXXXOÜ juhatuse liige, tasutud 2500 € on mõeldud kapitali sissemakseks XXXXOÜ-le, mis on tehtud. Hageja ja kostja vahel olid ärisuhted. Kuna puudub laenuleping kostjaga, on alusetu nõuda viivist ja intressi selle lepingu järgi. Kui kohus peaks leidma, et tegemist oli laenuga ja kostja peab tagasi maksma 2500 €, siis tuleb viivist vähendada seadusjärgse määrani
Tõendid: XXXXOÜ ja XXXXOÜ registri väljavõte, maksekorraldus 25.11.14 (lk 49-53). Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (
) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see o täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas, viisil.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse (
) §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 järgi on laenuleping leping, mille kohaselt kohustub üks pool teisele andma laenu rahas või asendatav asja, laenusaaja kohustub laenu või samas koguses asju tagastama.
Seadus ei ole sätestatud laenulepingu kohustuslikku vormi.
ÜS § 77 lg 1 alusel võib tehingu sõlmida mistahes vormis, kui seaduses pole sätestatud kohustuslikku vormi. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus ning lg 2 II ja III lause järgi on mitmepoolse tehingu ehk lepingu tegemiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. TSÜS § 68 lg lg 1 sätestab, et tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, lg 2 järgi on otsene tahteavaldus selline tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg ning lg 3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik 2
lg 1 järgi ei ole sätestatud füüsiliste isikute vahelise laenulepingu kohustuslikku lepingu vormi, siis võisid hageja ja kostja vahetada tahteavaldusi laenu andmiseks ja laenu saamiseks mistahes vormis ja viisil
ÜS § 77 lg 1, § 67 lg 1, lg 2 II ja III lause ning § 68 lg 1- 3 järgi. Seega võisid pooled sõlmida lepingu ka selliselt, et üks lepingu pool ehk kostja avaldas hagejale soovi saada hagejalt laenu kirjalikult ja millele teine pool ehk hageja vastas kostjale kaudse tahteavaldusega ehk teoga et olla kostjaga õiguslikult seotud laenu andmisel ning kandis soovitud laenusumma kostja poolt näidatud isikule üle. Kohtule hageja esitatud laenudokumendist nähtuvalt on laenaja XXXX kohustatud laenusaajale XXXX andma laenu 2500 €, mis tuli üle kanda hiljemalt 25.11.2014 XXXXOÜ arvelduskontole EEXXXXXXXXXXXX. Lisaks nähtub, et laen tuli kostjal tagasi maksta 01.06.15, sellelt tuli maksta intressi 2,4% aastas ning viivist 0,2 % päevas võlalt. Sellele dokumendile on alla kirjutanud (digitaalselt) XXXX ehk kostja (lk 82-84). Seega on kostja sõnaselgelt avaldanud tahet saada ülalmärgitud tingimustel ja ulatuses hagejalt laenu TsÜS § 11 lg 1, 396 lg 1, 397 lg 1 II lause, TsÜ § 77 lg 1, 67 lg 1, 2 II ja III lause ning § 68 lg 2 järgi. Hageja on tõendanud kohtule esitatud pangakonto väljavõttega (lk 31), et tema on kandud XXXXOÜ-le üle 24.11.2014 2500 € kontole EEXXXXXXXXXXXX ehk lepingu dokumendis märgitud täitmise vastuvõtmiseks isikule, vastavale kontole vastaval tähtajal
ÜS § 68 lg 3 järgi tahet anda kostjale laenu 2500 € tähtajaga 01.06.16, intressimääraga 2,4% aastas, viivisemääraga 0,2% päevas. Arvestades ülaltoodut, leiab kohus, et pooled vahetasid vastastikuseid tahteavaldusi
ÜS § 67 lg 2 II ja III lause ja § 68 lg 1, 2, 3 järgi laenulepingu sõlmimiseks ja laenuleping on nende vahel sõlmitud järgmistel tingimustel: hageja annab kostjale laenu 2500 € tähtajaga 01.06.2015 intressimääraga laenult 2,4% aastas ja viivise määraga päevas 0,2% võlalt ja et hageja kannab kostjale laenatud summa lepingus näidatud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule XXXXOÜ-le ja et kostja kohustub laenu tagasi maksma 01.06.2015, tasuma intressi 2,4 % aasta ja viivist 0,2% võlalt päevas. Ülaltoodu alusel on ainetud kostja väited, et kuna hageja pole kirjalikult lepingule alla kirjutanud, ei ole ta avaldanud tahet laenu anda ning laenuleping on sõlmimata. Kostja väide, et märgitud raha tasuti kolmanda isiku arvele ja asutati uus äriühing, ei tähenda, et hageja ja kostja vahel poleks sõlmitud ülalviidatud laenulepingut. Nimetatud kaalutlustel ei pea kohus andma hinnangut kostja poolt kohtule esitatud XXXXOÜ maksekorraldusele kapitali sissemakseks ja XXXXOÜ ja XXXX OÜ registriandmetele (lk 49-53). Kuna kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping, ei anna kohus hinnangut poolte väidetele, kas poolte vahel võiks olla tegemist võlatunnistusega
järgi.
lg 1, § 397 lg 1 ja § 76 lg 1- 3 alusel tuleb lepingut täita selles kokkulepitud tingimustel. Kuna hageja on tõendanud, et ta kandis XXXXOÜ-le üle laepingus kokkulepitud laenusumma 2500 €, on ta lepingust tuleneva laenu andmise kohustuse täitnud vastavalt täitmise vastuvõtmiseks isikule kooskõlas
Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks lepingus kokkulepitud tähtajaks
lg 1 (kohustuse täitmise tähtaeg on kindlaks määratud) järgi 01.06.2015 laenusumma 2500 € hagejale tagasi maksnud ega tasunud lepingus kokkulepitud intressi. Samuti ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et ta oleks saadud laenult tasunud intressi. Sellega on kostja rikkunud oma laenu tagastamise ja laenu intressi maksmise kohustust
Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal ehk hagejal õigus
lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
lg 1 sätestab et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et viivis, mis ei ületa põhivõlga, ei ole ebamõistlikult suur, samas ei välista märgitu viivise vähendamist ka siis, kui võlausaldaja nõuab viivist samas ulatuses kui põhivõlg. Selline seisukoht ei ole vastuolus
Käesoleva lepingu puhul on viivise määraks 0,2% päevas võlgnetavalt summalt. Kostja on ise sõnaselgelt, nagu kohus ülalpool tuvastas, avaldanud tahet saada laenu ja avaldanud tahet tasuda laenult viivist 0,2% päevas. Kostja on ise esile toonud, et saadud laenu kasutati investeeringuks (sissemakset kasutati uue äriühingu asutamiseks). Seega on tegemist kokkuleppelise viivisega võlgnetavalt summalt. Kohus leiab, et viivise määr 0,2% päevas võlgnetavalt laenult, mida kasutati investeeringuks, ei ole vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 mõttes ning viivise määra kokkulepe ei ole tühine tingimus TsÜS § 85 (ühe osa tühisus) järgi. Kostja pole viivise arvestust (01.12.2015 seisuga 915 €) iseenesest vaidlustanud. Käesoleval juhul ei ole hageja poolt nõutav viivis 915,00 põhinõuet ületav ega ole ülemäära suur, mistõttu puudub selle viivise vähendamiseks alus
MS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Küll aga leiab kohus, et viivist selle väljamõistmisel edaspidiselt protsendina võlalt (0,2% võlalt) TsMS § 367 järgi tuleb
lg 1, § 113 lg 8 alusel piirata kooskõlas kohtupraktikaga selliselt, et ühekordselt väljamõistetav viivis 915 € ja sellele edaspidiselt lisanduv viivis kokku ei ületaks põhivõlga 2500 €. Eeltoodu alusel kuulub hageja viivisenõue osalisele rahuldamisele
lg 1, 2, § 113 lg 8, § 162 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista viivist seisuga 01.12.2015 915 € ja alates 02.12.2015 0,2% päevas laenuvõlalt kuni selle tasumiseni kuid selliselt ühekordselt väljamõistetav viivis (915 €) ja sellele edaspidiselt lisanduv viivis kokku ei ületaks põhivõlga 2500 €. Menetluskulude jaotus, tähtaja ennistamise taotlus, kostja menetluskulude nimekirja menetlemine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ehkki kohus piiras viivist põhivõlaga (edaspidiselt), on sisuliselt hagi kuulunud täies ulatuses rahuldamisele. Eeltoodu tõttu jäävad hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1, 2 järgi. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.