Obsah (4)

§ 144§ 654§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2017. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-60500 Tsiviilasi Sa

§ 144p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise või tema esindaja sõidu ajakulu.

2.

1. Põhjendamatu on 14.01.2015 päring hageja kohta äriregistrist. Kohtule ei esitatud registri väljavõtteid. Kulu oli 4 eurot. Hageja andmed olid saadaval hagiavalduses. 2.
2. Toimingud, mis tehti 6.03.2015, 31.03.2015, 7.04.2015, 9.04.2015, 25.06.2015, 24.09.2015, 25.11.2015, 27.05.2016 ei ole kohtul kontrollitavad või on tehtud kostjast tuleneval põhjusel. 6.03.2015 toimus advokaadibüroos nõupidamine kostja esindajatega seoses asja käiguga ja hagi tagamise tühistamise võimalustega. 31.03.2015 toimus tutvumine hagi tagamise abinõu asendamise määrusega. Analüüsiti ka määruse sisu ja suheldi kliendiga. 7.04.2015 peeti kohtutäituriga kirjavahetust hagi tagamise abinõu asendamise täitmise korraldamiseks. 25.06.2015 tutvuti kohtuistungi protokolliga. 24.09.2015 tutvuti kohtuistungi protokolliga ja arutati kliendiga selle sõnastust. 25.11.2015 koostati kohtukõne teesid. 27.05.2015 koostati samuti kohtukõne teesid. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas kostja menetluskulude avalduse summas 5578 eurot. Määruskaebuse esitaja palus määrata lisaks 5578 eurole täiendavalt kindlaks kostja menetluskulud summas 4705,26 eurot, millest esindaja tasu on 9134 eurot ja riigilõiv on 1150 eurot. Määruskaebuse esitaja palus märkida, et menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni tuleb maksta viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus määruskaebuse esitaja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust nõuetekohaselt hinnanud. Maakohus ei selgitanud piisava põhjalikkusega, miks ei saa määruskaebuse esitaja avaldust täies ulatuses rahuldada. Maakohus on kaevatavas määruses ekslikult leidnud, et määruskaebuse esitaja õigusabikulud on osaliselt põhjendamatud ja ülepaisutatud. Kõik määruskaebuse esitaja tehtud kulutused on vajalikud ja põhjendatud selleks, et määruskaebuse esitajale oleks tagatud efektiivne õiguste kaitse. 3 Arvestada tuleb ka kohtuvaidluse asjaoludega. Kohtu diskretsioon menetluskulude põhjendatuse hindamisel peab tuginema tõendatud argumentidele. Maakohtu seisukohad piiravad määruskaebuse esitaja valikuvabadust menetlustaktika osas. Lepingulise esindaja töö oli tulemuslik.
4. Vastusaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohtul oli diskretsiooniõigus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire ja analüüsis kulusid põhjalikult ja detailselt. Määruskaebuse esitaja menetluskulud olid selgelt ebamõistlikult suured ning maakohus pidi neid vähendama. Seda näitab ka asjaolu, et kostja esitas hagejast u 2,5 korda suuremad õigusabikulud. Poolte esindajate õigusabikulud peaks olema võrreldavas suuruses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt

§ 654lõikele 6.

6. Ringkonnakohus märgib vastusena määruskaebusele järgmist.

§ 175

lg 1 annab kohtule diskretsiooniõiguse lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus saab maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-43-10 p 19; RKTKm 3-2-1-132-10 p 10; RKTKm 3-2-1-143-11 p 14). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire. Maakohus hindas lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust vastavalt kohtule antud kaalutlusõigusele. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus ja vajadus sekkuda maakohtu otsustusse. Maakohus ei rikkunud materiaal- ega menetlusõigust. 7. Ringkonnakohus märgib, et

§ 175

lg 1 reguleerib üksnes juhtu, kus üks menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud. Asjaolu, et kostja lepingulise esindaja töö oli tulemuslik, on eelkõige menetluskulude jaotuse määramisel asjakohane argument. Menetluskulude vastaspoolelt välja mõistmisel arvestab kohus tsiviilkohtumenetluse ülesannetega, sh, et asi lahendatakse mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

§ 175

lg 1 ei piira esindaja ja esindatava kokkuleppeid menetlustaktika valiku ega tasu suuruse osas. 8. Vastavalt

§ 178lõikele 4 ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi