1-15-8957/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8957 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2017 määrus süüdimõistetu Maikel Laansalu ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Maikel Laansalu (isikukood 38205092248) ja süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Maikel Laansalu ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määruskaebused jätta rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot, vandeadvokaat Matti Reinsalule süüdimõistetu Maikel Laansalule määratud korras kaitse teostamise eest.
7. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulud välja Maikel Laansalult. Süüdimõistetul Maikel Laansalul tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Maikel Laansalu on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.12.2015 otsusega lühimenetluse korras KarS § 199 lg 2 p 4, § 121 lg 1 ja § 263 lg 1 p 2 järgi ning KarS § 64 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistis kohus talle liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistas M. Laansalut vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.11.2015 otsusega mõistetud karistuse, s.o. 3 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust, võrra ning mõistis M. Laansalule lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 11.02.2015 ning lõpp 09.10.
10. Viru Maakohtu 24.01.2017 määrusega jäeti M. Laansalu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 2.
11. M. Laansalu käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, sest isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. 2.
12. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vanglakaristust kannab viiendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on varieeruv: toime on pandud nii isiku- kui ka varavastaseid kuritegusid, millede ühiseks jooneks on ettevalmistatus ning kavandatus. Varavastaseid kuritegusid paneb isik toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ja kõikide kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. 2.
13. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama emale kuuluvasse korterisse XXX s. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on 1-toalise korteriga ja see sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetava ema elab naaberkorteris. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks pidas maakohus ka M. Laansalu lähedasi suhteid oma emaga. Ema tunneb poja pärast muret ja on valmis olema pojale moraalseks toeks. Samas suhtub kinnipeetav ema püüdlustesse olukorra muutmiseks ükskõikselt. M. Laansalu on vanglas osalenud erinevatel majandustöödel ning käesoleval ajal töötab pesumajas. Samuti on isik läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Ka on kinnipeetav omandanud vangistuses riigikeele A2 tasemel. Seega on kinnipeetav vanglas viibimise aega kasutanud otstarbekalt. 2.
14. Samas ei saa märkimata jätta, et süüdistatava suhtlusringkonnas on ilmselgelt kriminaalse elu- ja mõtteviisiga sõpru ning tuttavaid, kellest enamik elab kriminaalhooldusametniku andmetel XXX s. Kriminaalse taustaga on ka tema ema ja noorem vend. Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, elu- ning mõtteviisiga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist arvestades asjaoluga, et kinnipeetav võib olla mõjutatav. Samas oskab M. Laansalu ise ka teistega manipuleerida. Kuna kõikide kuritegude soodusteguriks on olnud alkohol, siis on M. Laansalul ilmselgelt probleeme alkoholi tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 2.
15. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 50% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 56%, mis on keskmisest oluliselt kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab hoolimatu ja riskeeriv eluviis, konfliktsituatsioonid ning alkoholi kuritarvitamine. Oht suureneb ka siis, kui isik on rahalistes raskustes. Maakohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus kinnipeetaval on maksmata nõudeid üle 7800 euro ning iseseisev majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. 2.
16. Vangla iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetav olla impulsiivne ja ettearvamatu, probleemide lahendamise ning teiste inimeste seisukohtade mõistmise oskus on puudulik. Enda poolt toimepandud kuritegudesse puudub enesekriitiline suhtumine, isik ei näe ega tunnista oma eluviisi ja kuritegude vahelisi seoseid, ei hooli kannatanu tunnetest ega tunne kannatanu suhtes empaatiat, andmed kahetsusest puuduvad, süüd tunnistab osaliselt, kuna püüab oma tegusid vabandada ning õigustada mitmesuguste asjaoludega, mis omakorda viitab kuritegelikele hoiakutele. Oma tahtmise saamiseks võib isik kasutada vägivalda. Pikaajalised eesmärgid puuduvad, kinnipeetav elab põhimõttel üks päev korraga. 2 2.
17. Kinnipeetav on varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo, seega varasemad tingimuslikud karistused ei ole M. Laansalule mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. 2.
18. M. Laansalu puhul ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedase toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Määruskaebused
19. Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse süüdimõistetu M. Laansalu ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, kes taotlevad maakohtu määruse tühistamist ning M. Laansalu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 3.
20. Kaebuses toob süüdimõistetu välja, et on vangistuses oldud asja jooksul läbinud mitmeid sotsiaalseid programme ning saab aru oma probleemidest – alkohol ning varasemad sõbrad on teda halvasti mõjutanud. Süüdimõistetu soovib tööle minna ning hakata oma kohustusi täitma. M. Laansalu ei nõustu enda iseloomustusega. 3.
21. Kaitsja leiab, et KarS §-s 76 toodud asjaolusid tuleb arvestada kogumis ning et maakohus on liigselt keskendunud süüdimõistetu varasemale elukäigule. Kaebuses toob kaitsja välja, et maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist, ei lange ära ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist M. Laansalu puhul. Selle võimaliku riski maandamiseks ongi vaja kinnipeetav vabastada riigipoolse järelevalvega, mis aitaks M. Laansalul sotsialiseeruda ning oma käitumine kooskõlla viia seadusest ja ühiselu reeglitest tulenevaga. Kaitsja viitab justiitsministeeriumi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni ja praktika analüüsile, millest selgub, et vanglast kriminaalhooldusele vabanenud inimeste retsidiivsus on kaks kuni viis korda madalam, kui neil, kes oma karistuse vanglas lõpuni ära kannavad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
22. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebustega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.
23. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ega tema kaitsja esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebustes ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata.
24. Kaebuses on esitatud väide, et maakohus on liialt keskendunud isiku varasemale elukäigule. Kohus peab vajalikuks märkida, et üks negatiivne asjaolu võib üle kaaluda mitu positiivset asjaolu. See tähendab, et ühelgi asjaolul, mida kohus hindab isiku juures, ei ole ettemääratud jõudu ning kohtunik lähtub otsuse tegemisel oma siseveendumisest. Sellest tulenevalt pole kaitsja väite alusel võimalik jõuda ilmtingimata teistsugusele seisukohale.
25. Kaitsja väidab, et isik tuleks ennetähtaegselt vabastada, et ta saaks lihtsamini sotsialiseeruda ühiskonnaga. Ringkonnakohus peab vajalikuks välja tuua, et isikut on juba varasemalt allutatud kriminaalhooldusele, mis ebaõnnestus. Samuti on isikut korduvalt kriminaalkorras karistatud, millest 5-l korral on mõistetud karistuseks vangistus. Sellest tulenevalt puudub kohtul veendumus, et isik oleks oma suhtumises õiguskorda teinud radikaalseid muudatusi ning oleks põhjendatud tema ennetähtaegne vabastamine. 3
26. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Formaalsete eelduste täitmine, st seaduses märgitud ärakantud karistuse osa eeldus, ei anna alust veel isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. M. Laansalu puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Kuna M. Laansalu kannab karistust mh isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, siis ringkonnakohtu hinnangul tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et isikuvastaste kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et süüdimõistetu käitumine vangistusasutuses pole kindlasti olnud seaduskuulekas, kuna isikul on kaks distsiplinaarrikkumist. Ka peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks M. Laansalu ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
27. Advokaat M. Reinsalu on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb M. Laansalul hüvitada advokaat M. Reinsalu kaitsjatasu 48 eurot.
28. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
29. jaanuari 2017 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 4