Obsah (14)

§ 436§ 231§ 230§ 306§ 386§ 122§ 132§ 173§ 162§ 174§ 190§ 179§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 15.09.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18647 Tsiviilas

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg-s 1 sätestatust lähtuvalt võib kohus täitemenetluses toimunud enampakkumise tunnistada kehtetuks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Sama paragrahvi teise lõike esimesest punktist tulenevalt võib võlgnik enampakkumise kehtetuks tunnistamisel nõuda müüdud asja asjaõigusseaduse § 80 alusel ostjalt välja. TMS § 55 järgi on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita ja/või võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet ja/või vara on arestinud ebapädev isik ja/või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. 4
2. Pooltel puudub vaidlus selles, et 10.11.2015.a toimus täiteasja nr 022/2011/7137 raames kinnisasja (registriosa nr XXXX) enampakkumine ning kinnisasi võõrandati kostjale II XXXXOÜ-le. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Täitedokumendiks täiteasjas nr 022/2011/7137 oli Pärnu Maakohtu 28.09.2011.a otsus tsiviilasjas 2-11-
3. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud täitedokumendist tuleneva võlgnevus on hageja enne enampakkumise toimumist tasunud 04.11.2015.a. Samuti on kohtutäitur Elin Vilippuse juures täitmisel kostja III avalduse alusel Pärnu Maakohtu 17.05.2012.a otsus nr 2-12-8106 (täitemenetlus nr 022/2012/4503). Täiteasja menetlusega on ühinenud ka teised sissenõudjad - BIGBANK AS ja Aktiva Finants OÜ. Täiteasjas 022/2011/7137 arestis 05.10.2015.a kohtutäitur kinnisasja asukohaga XXXX alevik Viimsi vald (registriosa XXXX). Kohus loeb need asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

1. TMS § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt on edukaks osutunud enampakkumine toimunud 10.11.2015.a. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi on kohtule saabunud 10.12.2015.a, seega tähtaegselt.
2. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas kohtutäitur pidi koostama täiteasjas 022/2012/4503 eraldi arestimise akti ning kas hagejale on 05.10.2015.a kinnisasja arestimise akt nõuetekohaselt kätte toimetanud ning kas kohtutäitur on hagejat teavitanud enampakkumisest 10 päeva enne enampakkumist.
3. Hageja leiab, et kuivõrd täiteasjas 022/2011/7137 nõuded olid täidetud enne enampakkumist siis puudus vajadus enampakkumise läbiviimiseks täiteasjas 022/2011/
4. Täiteasjas nr 022/2012/4503 aga ei ole kunagi hagejale kuuluvale kinnisasjale seatud keelumärget ega koostatud arestimise akti, seega viidi arestimine läbi ilma arestimisaktita. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohtutäitur Elin Vilippus algatas täitemenetluse võlgnik XXXX suhtes nii sissenõudja XXXXOÜ avalduse kui ka KÜ XXXX avalduse ning vastavate täitedokumentide alusel. Lisaks on kohtutäiturid Priit Petter ja Kaire Põlts nende menetluses olevate täiteasjadega ühinenud täiteasjaga 022/2011/
5. TMS § 149 lg 1 järgi, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Kohus leiab, et kui ühe täituri käes on täitmisel ühe võlgniku suhtes kahe erineva sissenõudja avaldused, ei pea mõlemas täiteasjas eraldi koostama arestimisakte. Kohustuslik on küll hiljem alustatud täiteasjas täitmisteate koostamine ning võlgnikule kättetoimetamine, kuid kinnisasjale aresti seadmisel eraldi arestimisakte koostada ei ole sel juhul tarvilik. Kohtutäitur peab lihtsalt arestimisaktis fikseerima lisandunud sissenõudja. Samuti ei ole otstarbekas vormistada ühe võlgniku suhtes sama täituri menetluses olevate erinevate sissenõudjate täiteasjade ühinemise otsuseid, kuivõrd nendes peaks täitur esitama iseendale avalduse täitemenetlusega ühinemiseks ning ise otsustama ka ühinemise üle ning ise vormistama ühinemisotsuse. See ei oleks kooskõlas menetlusökonoomika printsiibiga.
6. Lisaks kohus märgib, et asjaolu, et täiteasjaga nr 022/2011/7137 sama numbri all oli varemgi kostja III avalduse alusel alustatud täiteasjaga tehtud menetlustoiminguid, nähtub 16.05.2014.a täitetoimingust (vara arestimine) teatamise aktis (I kd tlk 186). Seega oli hageja juba varasemalt teadlik, et kohtutäitur on ühendanud täiteasjad 022/2011/7137 ja 022/2012/4503 ja täitemenetlus toimub numbri all 022/2011/
7. Hageja ei ole esile toonud, et ta esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse selles, et täiteasjas 022/2011/7137 teatati muuhulgas ka täiteasjas 022/2012/4503 tehtavast täitetoimingust. TMS § 217 lg 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohus osundab, et 05.10.2015.a 5 arestimisaktis on korrektselt kajastatud kõik sissenõudjad ning nende nõuded, mille täitmise võimaldamiseks võlgniku vara on arestitud – XXXXOÜ, KÜ XXXX ning BIGPANK AS ja Aktiva Finants OÜ (I kd tlk 196-203). Seega ei ole enampakkumist läbi viidud tühise arestimisakti alusel.
8. Edasi annab kohus hinnangu, kas arestimise akt on võlgnikule kohaselt kättetoimetatud. Enampakkumise läbiviimine olukorras, kus arestimise akti ei ole võlgnikule kätte toimetatud, on vaadeldav enampakkumise olulise tingimuse rikkumisena TMS § 223 lg 1 mõttes. Taolises olukorras puuduks võlgnikul sisuliselt õigus arestimist kui täitetoimingut, sh kohtutäituri poolt arestitud asjale määratud hinda, TMS §-s 217 sätestatud korras vaidlustada. Samuti tuleks senise kohtupraktika põhjal enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks pidada enampakkumise ajast ja kohast teavitamata jätmist (vt nt: Riigikohtu
9. jaanuari 2003.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-03, p 9). Samas ei ole hageja poolt väidetud rikkumised käesolevas asjas siiski tõendamist leidnud.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seetõttu puuduvad käesoleval juhul alused täiteasjas toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 21. TMS § 10 lg-st 1 tulenevalt tuleb võlgnikule täitemenetluses muu hulgas kätte toimetada täitmisteade, vara arestimise akt ja enampakkumise akt. Vastavalt TMS § 10 lg 2 esimesele lausele kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut (

§-d 306-327), kui TMS-ist ei tulene teisiti.

§ 306

lg-s 1 toodud määratluse kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda, saajaks tuleb seejuures lugeda menetlusosalist või muud isikut, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab menetlusdokumendi üleandmine kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Samas annavad TMS § 10 lg 1 normid kohtutäiturile õiguslikud võimalused võlgnikuga ühendusepidamise lihtsustamiseks pärast täitmisteate kättetoimetamist. Nii võib kohtutäitur kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada, mainitud kontaktandmed võib võlgnik esitada ka omal algatusel. Sellisel juhul ei pea kohtutäitur dokumentide edaspidisel edastamisel tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid reegleid järgima. Eelnenu kehtib ka juhul, kui võlgniku poolt kohtutäiturile edastatud andmed on ebaõiged. Osundatud TMS § 10 lg 1 sätted on sisuliselt kooskõlas ka enne 1. jaanuari 2006 kehtinud täitemenetluse seadustiku normide põhjal kujunenud kohtupraktikaga (vt nt: Riigikohtu 10. juuni 2003.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-03, p 15, või 16. novembri 2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-04, p 12). Riigikohus on lahendi nr 32-1-168-11 p-is 12 jõudnud järeldusele, et seadus ei nõua menetlusdokumendi kättetoimetamiseks alati selle isiklikku jõudmist saajani (või tema esindajani).

1. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamisfiktsiooniga, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest.
2. Hageja väitel ei ole talle kätte toimetatud vara arestimise akti. Kohus hagejaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et 16.05.2014.a täitetoimingust teatamise akti kättetoimetamisel on võlgnik omakäeliselt märkinud elektronposti aadressiks, kuhu tuleb talle menetlusdokumendid edastada, XXXX. Lisaks eelnevalt märgitud e-posti aadressile avaldas hageja, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastatakse talle aadressil XXXX ilma saatmiskinnitust 6 tagastamata ning nõustus, et dokument loetakse kättesaaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. 12.10.2015.a saatis kohtutäitur võlgnikule teate kinnisasja arestimise ja arestimise akti koostamise kohta ning enampakkumise teate hageja omakäeliselt avaldatud epostiaadressile XXXX(I kd tlk 204-207). Kohus leiab, et ei ole kuidagi tõendatud ega põhistatud asjaolu, et hagejal ei olnud võimalik seda arestimisakti e-posti aadressilt XXXXkätte saada. Kohus osundab, et see, milliselt meiliaadressil kohtutäitur ja võlgnik igapäevaselt suhtlevad, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Täitemenetluse osalisel võib olla mitu erinevat meiliaadressi ja ta võib nende kõikide abil kohtutäituriga suhelda, kuid olulised kättetoimetatavad menetlusdokumendid tuleb kohtutäituril edastada siiski just täitemenetluse osalise poolt näidatud e-posti aadressile. Käesoleval juhul võlgnik andis täiturile ise meiliaadressi, kuhu tuleb talle edastada olulised menetlusdokumendid ning sellele e-posti aadressile kohtutäitur arestimise akti on ka edastanud. Seega on kohtutäitur edastanud arestimisakti ja enampakkumise kuulutuse kooskõlas seadusega. Hageja ei ole tõendanud, et ta teavitas kohtutäiturit sellest, et kõik olulised menetlusdokumendid tuleb mingist hetkest edaspidi edastada uuele meiliaadressile. Hageja on küll väitnud, et ta teavitas sellest kohtutäiturit suuliselt, kuid olukorras, kus võlgnik on juba teavitanud kohtutäiturit tema nn „ametlikust“ meiliaadressist, kuhu tuleb edastada olulised menetlusdokumendid, tulnuks võlgnikul teatada oma uuest meiliaadressist kohtutäiturit kirjalikult taasesitatavas vormis. Seda võlgnik teinud ei ole.
3. Lisaks nähtub kohtutäituri väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatust, et võlgnikule on täiteasjas 022/2011/7137 posti teel edastatud kinnisasja arestimise akt, teade TM kohta, enampakkumise kuulutus. Seega on kohtutäitur taaskord edastanud võlgnikule arestimise akti kooskõlas hageja enda poolt avaldatuga. Kuigi hageja on seisukohal, et ei ole tõendatud, et kohtutäitur nimetatud kirja ka tegelikkuses on postitanud, puudub kohtul alus eeldada, et kohtutäitur ei ole väljuvate kirjade registreerimisraamatus märgitud kirju postiasutusele üle andnud. Hageja seisukoht on oletuslik ja paljasõnaline. Hageja esindaja kinnitas, et hageja jätkuvalt elab reaalselt korteris asukohaga XXXX. See, kui tihti hageja oma postkasti kontrollib ja seal olevaid kirju vastu võtab või hoidub menetlusdokumentide vastuvõtmisest kõrvale, on käesoleval juhul tema enda riisiko. Seega tuleb kohtul asuda seisukohale, et võlgnik oli teadlik nii temale kuuluva kinnisasja arestimisest ning täitetoimingu vaidlustamise korrast.
4. Hageja on seisukohal, et kuivõrd hagejale ei ole 05.10.2015.a kinnisasja arestimise akti kätte toimetatud, siis ei ole hagejale ka kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustikust tulenevaid õigusi (sh TMS §-st 217 tulenevat õigust esitada kaebus arestimisakti suhtes) selgitatud ning viimasel puudus võimalus enda reaalselt eksisteeriva kaebeõiguse realiseerimiseks. Kohus leiab, et nimetatud vastuväide on ainetu. Kohus on eelpool leidnud, et hagejale on arestimistakt kätte toimetatud, mistõttu pidi ta olema oma õigustest teadlik. Seega oli hageja teadlik kinnisasja arestimise kui täitemenetluse tagamise meetme sisulisest poolest kui ka kaebeõiguse realiseerimise korrast, kuivõrd nimetatud informatsioon oli mainitud dokumentides kajastatud.
5. Hageja leiab, et kohtutäitur ei ole hagejat teavitanud toimunud kinnisasja enampakkumisest 10 päeva enne enampakkumist. Kohtutäitur on seega hageja hinnangul rikkunud TMS § 84 lg 3 sätestatud enampakkumisest teatamise kohustust ja 10.11.2015.a toimunud kinnisasja enampakkumine on seetõttu kehtetu. TMS § 84 lg 3 järgi võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Kohus selgitab, et enampakkumisest teavitamine on võlgniku õiguste kaitse seisukohast täitemenetluse läbiviimisel oluline. Selle peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja välja minekut võlgniku omandist (vt nt: Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-703, p 9). Täitemenetluse seadustiku normid siiski ei nõua enampakkumise teate kättetoimetamist, piisab enampakkumise teate edastamisest (TMS § 84 lg 3 ja § 153 lg 2), mida kohtutäitur võib TMS § 10 lg 4 kohaselt teha enda valitud viisil. Teade (I kd tlk 205) 7 03.11.2015.a - 10.11.2015.a toimuvast vara enampakkumisest (mille kättetoimetamist TMS sätted ei nõua) on 12.10.2015.a edastatud hagejale tema enda poolt avaldatud e-postiaadressile XXXX(I kd tlk 207). Seega on võlgnikku enampakkumisest teavitatud enam kui 1 kuu enne selle toimumist. Teade vara enampakkumise kohta vastab TMS §-st 153 tulenevatele nõuetele. Seega ei ole kohtutäitur rikkunud TMS § 84 lg 3 sätestatud enampakkumisest teatamise kohustust ning 10.112015.a toimunud kinnisasja enampakkumine ei ole seetõttu kehtetu.
6. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et puuduvad TMS § 223 lg-s 1 sätestatud alused 10.11.2015.a täiteasjas nr 022/2011/7137 toimunud kinnisasja nr XXXX müügi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kohus jätab hagi rahuldamata.
7. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 28.

§ 386

lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise otsusega, kui hagi jäetakse rahuldamata. Harju Maakohtu 22.12.2015.a ning 31.12.2015.a määrustega rahuldati XXXXhagi tagamise avaldused. Kuna kohus jätab käesoleva otsusega hagi rahuldamata, siis kuuluvad kohaldatud hagi tagamise abinõud tühistamisele. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 29. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind.

§ 132lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot.

Menetluskulude jaotus 30.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 31.

§ 174

lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. Kostjad menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist taotlenud ei ole ning toimikust ei nähtu kostjatel menetluskulu olemasolu, mistõttu puudub alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Siiski on hagejale antud riigipoolset menetlusabi. 32. Harju Maakohtu 22.12.2015.a määrusega rahuldati XXXXmenetlusabi taotlus ning vabastati ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel kogusummas 350 eurot. 33.

§ 190

lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

§ 190

lg 4 sätestab, et hui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus 8 menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 34. Eeltoodust nähtuvalt on hagejale antud menetlusabi ning vabastatud ta riigilõivu kandmisest kokku 350 euro ulatuses. Kohus leiab, et menetlusabikulu kogusummas 350 eurot tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista, kuivõrd kohus on teinud lahendi hageja kahjuks. 35.

§ 179

lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab kostjat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt

§ 179

lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. 36.

§ 179

lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni tuleb hagejal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 37.

§ 179

lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale lahendile lisanud nõude tasumisest hõlbustava makseinfodokumendi. 38.

§ 179

lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. 39.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 9