← Eesti

2-17-4/6

Obsah (10)§ 3401§ 371§ 168§ 659§ 654§ 363§ 372§ 134§ 132§ 171

2-17-4 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-4 Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2017, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Kohtuasi V

§ 3401lg 1 järgi hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduses.

Maakohus leidis, et hageja nõue on ebatäpne, kuna sellest ei selgu, millises ulatuses igas hagiavalduses toodud täiteasjas palutakse sundtäitmine lubamatuks tunnistada. Maakohus selgitas, et käesoleval juhul ei saa täitemenetluse vaidlustamisel esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Vaidluse lahendamisel ei ole alust kohaldada TMS § 221 lg 11 ja nõude alusena toodud asjaolud on ebapiisavad TMS § 221 lg 1 kohaldamiseks.

  1. Hagi kohaselt taotleb hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist neljas täitemenetluses ja iga täitemenetluse osas on hagi hinnaks 6000 eurot, seega kokku 24 000 eurot. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb nõudelt tasuda riigilõivu 900 eurot. Täiendavalt tuleb tasuda 600 eurot.
  2. 03.01.2017 esitatud menetlusdokumendis tõi hageja esile, et nõue on suure tõenäosusega sissenõudjale tasutud ja hageja on hagiavalduses välja toonud asjaolud, millest seda on võimalik järeldada. Hagejale ei ole kättesaadavad tõendid nõude täitmise kohta. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
  3. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 järgi, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. 7. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on TMS § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagejal ei ole võimalik käesolevas menetluses esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Täitedokumentideks on makseteatised avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks (veeteetasu), mille peale oli hagejal õigus esitada vaie kostjale ning kaebus halduskohtule. Hageja ei ole nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutanud, mistõttu ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis täitedokumendile vastuväiteid enam esitada. 2

(5)2-17-4
  1. Maakohus tugines Riigikohtu 10.03.2003 otsusele 3-2-1-17-03, mille punktis 12 on märgitud, et kohtuvõim ei saa täitevvõimu tehtud otsuseid muuta väljaspool korralist kaebemenetlust ehk halduskohtumenetlust. Üldkohus on tsiviilkohtumenetluses siiski pädev tuvastama, kas haldusakt kehtib ja kas ta on õiguspärane, kui sellest sõltub mõne tsiviilasja lahendamine, kuid kehtivat haldusakti ei saa tsiviilkohtumenetluses tunnistada kehtetuks. Riigikohtu erikogu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-178-15 tuleneb, et ainult halduskohtu pädevuses on haldusakti tühistamine ja haldusakti õiguspärasust saab hinnata ainult halduskohus. TMS § 221 lg 11 annab võlgnikule õiguskaitse eelkõige olukorras, kus sissenõudjaga on sõlmitud eraõiguslik kokkulepe, mis sisaldab võlgniku nõusolekut alluda kohesele sundtäitmisele.
  2. Hageja on esile toonud, et sundtäidetavad nõuded on eelduslikult rahuldatud, mis annaks aluse esitada hagi TMS § 221 lg 1 järgi, kuid esitatud asjaolud on hagi menetlemiseks ebapiisavad, kuna neist ei järeldu, et kostja nõude oleks täitnud kolmas isik. Hageja märgib, et laeva agendi Keeptrade OÜ taotlusel on laev „ULS Ferry 1“ tsiviilasjas 2-16-18230 arestitud ja agendi nõude hulka on arvestatud ka veeteetasud kuni
  3. aasta lõpuni. Tsiviilasjas 2-16-18230 sõlmitud kompromissi kohaselt on laeva agendi käsutusse reaalselt antud summad veeteetasu maksmiseks. Hagejale ei ole kättesaadavad tõendid selle kohta, kas laevaagent on nõude tasunud. Maakohus leidis, et hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest võiks või saaks järeldada, et hageja suhtes sundtäidetavad nõuded on rahuldatud. Tõendina esitatud kompromissi pooleks ei ole kostja ning kompromissist ei nähtu laeva omanikule kohustust veeteetasude tasumiseks. Hageja nõue on täielikult tõendamata ning paljasõnaline, mistõttu leidis maakohus, et hagi on esitatuna TMS § 221 lg 1 alusel perspektiivitu.
  4. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks on ka riigilõivu ebapiisav tasumine (

§ 371lg 1 p 10).

Tsiviilasja hind on 24 000 eurot ning riigilõivu tuleb tasuda 900 eurot. Kuna hageja esitas hagi tagamise taotluse, tuli täiendavalt tasuda lõivu 50 eurot, s.t kokku pidi hageja tasuma 950 eurot. Hageja on riigilõivu maksnud 350 eurot. Kohus määras hagejale täiendava tähtaja riigilõivu 600 euro tasumiseks ning selgitas, et riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse hagiavaldus menetlusse võtmata. Hageja maakohtuga ei nõustunud ja nimetas puuduste kõrvaldamise avalduses hagihinnaks 3500 eurot, keeldudes täiendavalt riigilõivu tasumast. 11.

§ 168

lg 1 kohaselt jättis maakohus menetluskulud hageja kanda ja seoses hagi menetlusse võtmisest keeldumisega ei lahendanud hagi tagamise taotlust. Määruskaebus ja selle põhjendused

  1. 17.01.2017 esitas AS Universal Logistic System Estonia määruskaebuse, milles palus maakohtu 04.01.2017 määruse tühistada ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetlusse võtmiseks koos kohaste juhistega.
  2. Määruskaebuse esitaja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et hagihind on 24 000 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on mittevaraline ja sellise hagi hinnaks saab olla kõige rohkem 6000 eurot. Hageja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et tegemist on mitme eraldiseisva nõudega, mida saaks riigilõivu arvutamise mõttes liita. Hageja taotlus hõlmab küll mitut täiteasja numbrit, kuid kõik täiteasjad hõlmavad ühte ja sama nõuet.
  3. Määruskaebuse esitaja märgib veel, et kostja põhinõudeks olev 60 000 eurot on kohaste isikute poolt tasutud. Kohtutäitur on hageja kontolt võtnud üksnes kohtutäituri tasu. 3

(5)2-17-4
  1. Kaebuse esitaja rõhutab, et ta taotleb makseteatise sundtäitmise lubamatuks tunnistamist enda vastu, mitte ei soovi vaidlustada veeteetasu kui avalik-õiguslikku rahalist kohustust laiemalt. Kaebuse esitaja leiab, et tema on asjasse puutumatu isik, kelle suhtes ei oleks tohtinud alustada täitemenetlust.
  2. Tegemist on pädevusvaidlusega maa- ja halduskohtu vahel ja maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei saatnud materjale halduskohtule. Menetluse edasine käik
  3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  4. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on õigesti lõppjäreldusena keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuid

§ 659ja § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb maakohtu määruse põhjendusi osaliselt muuta.

19.

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa vaidlustada täitedokumendiks olevat veeteetasu makseteatist, kuna tegemist on haldusaktiga, mille õiguspärasuse kontrollimine kuulub halduskohtu pädevusse. Selles osas kolleegium

§ 654lg 6 ja § 659 järgi maakohtu määruse põhjendusi ei korda.

Määruskaebuses on hageja korranud maakohtule esitatud väiteid ja maakohus on neile põhjalikult vastanud. 20. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et juhul kui täitedokumendiks on haldusakt, siis on võlgnikul võimalik esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 järgi, mis sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja tõi esile, et eelduslikult on nõue sissenõudjale tasutud ja esitas selle kohta tõendid. Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et 22.12.2016 kompromisslepingust, mille pooleks ei ole hageja, ei tulene, et sissenõudja nõue on täidetud. Kolleegiumi arvates

§ 371

lg 2 p 2 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel saab kohus lähtuda üksnes hageja poolt esiletoodud asjaoludest ja tõendeid selles menetlusstaadiumis hinnata ei saa. Maakohus on vaidlustatud määruses ebaõigesti andnud tõenditele hinnangu ja sellest lähtudes keeldunud hagi menetlusse võtmast. 21. Samas ei ole eeltoodu kolleegiumi arvates aluseks, et maakohtu määruse lõppjäreldus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistada. TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi esitamisel tuleb hagejal

§ 363

lg 1 p 2 järgi hagis esile tuua asjaolud kostja nõude rahuldamise, ajatamise või tasaarvestamise kohta. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et tsiviilasjas nr 2-16-18230 on laeva agent Keeptrade OÜ laeva ULS Ferry1“ arestinud, arvestades oma nõude hulka ka veeteetasu. Tsiviilasjas on sõlmitud kompromiss, millega on laeva agendi käsutusse antud summad, millest katta veeteetasu. Eelduslikult on agent need summad tasunud, kuid hagejal vastav informatsioon puudub. 03.01.2017 menetlusdokumendis selgitas hageja, et nõue võib olla tasutud, kuid hagejale ei ole kolmanda isiku rahaülekanded 4

(5)2-17-4 kättesaadavad. Kolleegium leiab, et hageja poolt nõude alusena esitatud umbmäärased ja konkretiseerimata asjaolud, millest ei järeldu, kes ja millal sissenõudjale veeteetasu nõude täitis ja kas see on üldse täidetud, ei ole piisavad tsiviilasja menetlemiseks ja võimaldavad kohtul jätta hagi

§ 371lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata.

Selliste asjaolude esitamisel hageja poolt, eeldades nende õigsust, ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus on puuduste kõrvaldamise määruses hageja tähelepanu asjaolude ebapiisavusele juhtinud ja andnud võimaluse esitada täpsemaid asjaolusid, kuid hageja ei ole seda teinud. Seetõttu on lõppjäreldusena hagi menetlusse võtmisest keeldumine

§ 372lg 2 p 2 järgi õige.

22. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega osas, milles maakohus leidis, et kostja ei ole tasunud riigilõivu vastavalt hagihinnale. Hageja on esitanud maakohtule hagi neljas eraldi täitemenetluses toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Igas täitemenetluses on täitmisel erinev täitedokument. Seega on ühes hagis esitatud neli tuvastamisnõuet, mille puhul tuleb

§ 134

lg 1 järgi nõuete hinnad liita.

§ 132

lg 5 järgi on iga täitemenetluse osas hagi hinnaks 6000 eurot ja seega kokku on hagi hind 24 000 eurot. Maakohus andis hagejale

§ 3401

järgi tähtaja riigilõivu 600 eurot tasumiseks, kuid hageja keeldus seda tegemast. Seega on ka

§ 372lg 1 p 10 järgi alus keelduda hagi menetlusse võtmast.

  1. Ebaõige on määruskaebuse väide, et maakohus oleks pidanud hagi menetlusse võtmisest keeldumisel saatma hagi halduskohtule. Maakohus tugines Riigikohtu erikogu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-178-15, mille kohaselt tuleb halduskohtule saata menetlusdokument juhul, kui see on käsitletav kaebusena haldusasjas ja on esitatud kohtule kaebetähtaja jooksul. Hagi on esitatud ajal, kui täitedokumendiks olevad haldusaktid olid jõustunud. Maakohus on selgitanud hagejale, et tal on võimalik halduskohtule esitada kaebus ja taotleda kaebetähtaja ennistamist.
  2. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

§ 171lg 1 järgi jätta menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.

Kuna kostjale ei ole käesoleva määruskaebuse esitamisest teatatud ega vastust nõutud, siis ei ole talle menetluskulusid tekkinud. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.