KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-12475

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 101

kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla suurusena või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejate elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hagejate isa ja seega on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 19.11.

1. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt oli alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga 2 töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
2. a moodustas see summa 195 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb XXXX välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) kummagi hageja kasuks nende ülalpidamiseks alates kohtule avalduse esitamisest 18.11.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
3. Käesolevas asjas paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 19.11.2014.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hagejad esitasid Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 19.11.

1. Seega on kumbki hageja õigustatud saama elatist tagasiulatuvalt ajavahemiku 19.11.2014 kuni 18.11.2015 eest. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli
2. aastal 355 eurot, seega oli igakuine miinimumelatise summa 177,50 eurot. Kohus leiab, et hagejate nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele ning kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 19.11.2014 kuni kohtule avalduse esitamisele eelnenud päevani 18.11.2015 (sealhulgas) eest summas 2 315,50 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 19.11.2014 kuni 30.11.2014 177,50/30x12=71 eurot; ajavahemik 01.12.2014 kuni 31.12.2014 177,5x1=177,50 eurot; 01.01.2015 kuni 31.10.2015 195x10=1950 eurot; 01.11.2015 kuni 18.11.2015 195/30x18=117 eurot).
3. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lgst 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3