) § 3 lg 3 järgi peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Hagita menetluse kohtumäärusele kohaldatakse TsMS § 478 lg 1 järgi üldjuhul hagimenetluses tehtava kohtumääruse sätteid.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et XXXX majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Ajutise pankrotihalduri aruande järgi on võlgnikul vara, mille väärtus ei ületa 50 000 eurot, kuid teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 228 874,44 eurot. Kohustused kasvavad viiviste ja intresside näol. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 7 2-16-14455
lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlgniku maksejõetus on tingitud võlgniku laenulepingust tulenevast kohustustest Nordea Bank AB Eesti filiaali ees ning Maksu- ja Tolliameti ees tulenevalt äriühingu majandustegevusest osalemisest. Võlgnik on taganud äriühingu kohustusi, mille täitmiseks tal vahendid ja sissetulekud puuduvad. Maksejõuetuse lõpliku väljakujunemise ajaks võib pidada 2010.a, mil Maksu- ja Tolliamet on nõude sissenõudmiseks arestinud võlgniku arvelduskontod, kuid nõuet ei ole rahuldatud. Seega on võlgnik maksejõuetu ega suuda oma kohustusi täita, mistõttu tuleb algatada võlgniku pankrotimenetlus. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on muu asjaolu
Arvestades ajutise halduri aruannetes toodut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused, ning kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu ja kas on toime pandud raske juhtimisviga. Piisava aluse väljaselgitamisel tuleb halduril esitada süüdi oleva isiku suhtes kuriteoteade ja kahjude hüvitamise nõue. Pankrotihalduril tuleb välja selgitada XXXX pankrotimenetluses tagasivõitmise võimalused, s.h kontrollida tehinguid lähikondsetega ja vastavalt tulemustele tegutseda. 03.11.2016 määrusega määras kohus ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot, mis tuli tasuda 7 kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet tasus 11.11.2016 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 2 000 eurot. Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp on esitanud tasunõude 12 töötunni eest kokku summas 1 080 eurot (1 tund= 90 eurot), millele lisandub käibemaks 216 eurot, kokku 1 296 eurot. Ajutine haldur on kandnud vajalikke kulusid kokku summas 68,71 eurot, mis koosnevad äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtete tasust, fotokoopiate tegemise kulust, sidekuludest ning kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamise kulust, sh elekter ja muud kommunaalkulud. Ajutine haldur palub kulud hüvitada. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on ajutise halduri taotlus põhjendatud, tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses ning kohus määrab ajutise halduri tasu summas 1 296 eurot (sealhulgas käibemaks 216 eurot). Samuti tuleb hüvitada ajutise halduri kulud summas 68,71 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis kuuluvad tasumisele Saneerimismenetluse OÜ-u arvelduskontole . Kuna tasu määratakse büroole, lisandub sellele käibemaks 216 eurot käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 23.01.2017 algusega kell 15:00. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 8 2-16-14455 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.