lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu 26.01.2016 määrusega kuulutati välja S. A.i pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. 23.09.2016 esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku. 12.10.2016 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek. 03.02.2017 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks 03.02.2017 lõpparuande. Teade lõpparuande kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.01.
lg 1 p 1 (vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded) – puuduvad Väljamaksed vastavalt
lg 1 p 2 (võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis) – võlgnik esitas avalduse täiendavalt rahaliste vahendite saamiseks märtsis. Kohus jättis võlgniku avalduse rahuldamata. Väljamaksed vastavalt
lg 1 p 3 (massikohustused) – 250,70 € Korteri müügil kinnisvaramaakleri vahendustasu 250 € (ilma k/m), tasutud OÜ Civilex vahendite arvelt; Panga teenustasu – 0,70 € 3 Väljamaksed vastavalt
lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – puuduvad väljamaksed Bürookulu pankrotimenetluse teenindamine (Viru MK määrus 12.10.2016) – 96 €. Rahaliste vahendite jääk enne jaotiste väljamaksmist: 7 263,13 €.
lg 1 kohaselt pankrotivara suuruselt 6 401 – 12 800 € moodustab 1 597 €, millele lisandub 15% pankrotivara alumist piiri ületavalt osalt (7 508 – 6 401 = 1 107 * 15% = 166,05), KOKKU 1 763,05 €. Rahaliste vahendite jääk pärast punktis 2 ja 3 toodud väljamakseid on 1 663,13 € (s.h. maksud), mille haldur broneerib halduritasuks. *
lg 2 kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue I järgus pandieseme müügist saadud raha arvelt ulatuses, millest on maha arvatud
lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele müügist laekunud raha kogusummasse, et mitte rohkem kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Käesolevas menetluses oleks pandipidaja (Nordea Bank) kohustus tasuda
Arvestades Riigikohtu lahendit 4.11.2015 kohtuasjas 3-2-1-34-15 lisandub pandipidaja poolt kantud pankrotimenetluse kulu summa II järgu tunnustatud nõuete summale. Kuivõrd käesolevas menetluses on nii I kui II järgu võlausaldajaks ainukesena Nordea Bank AB Eesti filiaal, siis leiab haldur et pole otstarbekohane jätta I järgu nõue välja maksmata kogu tunnustatud nõude osas ning kuludena arvestatud osa lisada nõudena II järku. Kuna tegemist on ühe võlausaldajaga pankrotimenetluses, kelle nõuded on nii I kui II järgus, siis toimub pankrotimenetluse kulude kandmine nagunii sama võlausaldaja nõude arvelt. Lähtudes eeltoodust, leiab haldur, et makstes välja I järgu nõue 100% ulatuses ei ole sellega II järgu võlausaldaja huve kahjustatud.
kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotihalduri poolt kohtule esitatud lõpparuanne vastab
Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole raske juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Kohus asub seisukohale, et juhindudes
§-st 171 tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 18.02.2016, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab
lg 1.
lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku S. A.i võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele.
sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku kandidaati võlgnik ei esitanud. 6 Kohus nõustub taotlusega algatada S. A.i suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus, kuna puuduvad S. A.i suhtes
Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku S. A.i usaldusisikuks S. A. ise, kuna kohus on veendunud, S. A. suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel
Halduri tasu kinnitamine
Haldur esitas kohtule kinnitamiseks halduritasu, mis
lg 1 kohaselt pankrotivara suuruselt 6 401 – 12 800 € moodustab 1 597 €, millele lisandub 15% pankrotivara alumist piiri ületavalt osalt (7 508 – 6 401 = 1 107 * 15% = 166,05), KOKKU 1 763,05 €. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu 1763,05 eurot (sh maksud) on põhjendatud täies ulatuses. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Nimetatud summa mõista välja pankrotivarast FIE Tiia Kalaus`e kasuks. 25.01.2017 avaldas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta. Samuti teatas ta sellest, et lõpparuandele saab esitada vastuväiteid 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid kohtule ei esitatud. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
lg 1, § 162, § 163 kinnitab kohus pankrotihaldur Tiia Kalaus`e 03.02.2017 lõpparuande ja lõpetab pankrotimenetluse. /allkirjastatud digitaalsel/ Olev Mihkelson Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.