KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv Otsuse teatavakstegemise 03.02.2017 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-17210 Hagi ese Võlg

) § 8 lg-l 2, mille järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja on sõlminud 12.12.2007 kinnistu kinkelepingu, väljaostuvõla ülekandmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega võttis kohustuse Eesti Vabariigi ees. Sealhulgas põhjendab kostja enda nõuet

§ 173

lg 3 p-ga 2, mille kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine.

1. Oma nõude tõendamiseks on hageja kohtule esitanud kordusenampakkumise akti täiteasjas nr 176/2011/2749, 11.04.2016 maksekorralduse nr 79889 summas 104,12 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele, 10.10.2016 maksekorraldus nr 79907 summas 104.12 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele, maksegraafiku nr 193359 järemaksu tasumise kohta.
2. Hageja on täiendavalt selgitanud, et makstes kostja järelmaksuvõlga, tagab ta selle, et tema varale ei esitata nõuet Eesti Vabariigi poolt. Kohustus ei kuulu talle, kuna seda ei ole talle üle antud. Kõnesoleval juhul oli enampakkumise akt ostu-müügilepinguks. Hageja teadis enampakkumisel osaledes, et kinnistul on hüpoteek ja kostja tasub hüpoteegiga tagatud võlga Eesti Vabariigi ees. Enampakkumise aktis ei ole kirjas, et hagejal oleks kohustus järelmaksuvõlga tasuda. Juba kinnistut ostes oli kostjal võlgnevus Eesti Vabariigi ees summas 1078.28 eurot, mille hageja pidi tasuma, et tema kinnistut ei võõrandataks. Kinnistu hind oli soodne eelkõige seal läbiviidud lageraide tõttu. Kostja seisukoht
3. Kostja on kohtule vastanud, et ta ei tunnista hagi ning esitab sellele vastuväited.
4. Kostja ei nõustu, et kohtutäitur müüs xxxxxxx kinnistu selliselt, et jättis järelmaksukohustuse tema kanda ning tema hinnangul ei ole millegi üle kohut pidada.
5. Kostja nõustub, et järelmaksuvõlg oli enampakkumise hetkel tema kohustus, kuid 3 enampakkumisel müüdi see kohtutäituri poolt. Kostja ei ole nõus maksma talle mittekuuluva kinnistu järelmaksu. Mets on maha müüdud, mistõttu tekib küsimus, miks sellega seotud kohustuse kandmine peab jääma kostja kanda. Kohtu seisukoht
6. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7. Vaidlus seisneb selles, kas kostjale kuulunud xxxxxxx kinnistu, mis asub xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxx ja on koormatud 155 133 EEK (9914,8 eurot) suuruse hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks, on 05.06.2012 enampakkumisel võõrandatud uuele omanikule Jan Raudsepale koos hüpoteegiga tagatud järelmaksukohustusega või mitte.
8. 05.06.2012 kordusenampakkumise aktist nähtuvalt on xxxxxxx kinnistu müüdud hinnaga 4293 eurot ning kinnistu ostis Jan Raudsepp. Ühtlasi jääb akti kohaselt kinnistusraamatu IV jao esimesel järjekohal olev Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteek püsima peale vara müümist enampakkumisel. Kinnistusraamatusse kantud Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegiga tagatud tasumata järelmaksu saldo 30.05.2012 seisuga oli 8 142,91 eurot. Hüpoteek on seatud 49-ks aastaks ning viimane graafikujärgne makse peaks toimuma 10.10.
9. 30.05.2012 seisuga xxxxxxx kinnistu asukohaga xxxxx xxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx võlgnevus on 106.54 eurot (sh põhiosa 99,13 eurot, intress 4,93 eurot, viivis 2,48 eurot). Iga viivitatud päevaga lisandub võlguolevalt põhisummalt viivist 0,11 eurot (akt lk 3, p 3). Kinnistusraamatust nähtuvalt on Jan Raudsepp xxxxxxx kinnistu omanikuna 06.06.2012 kohtutäituri avalduse ja 05.06.2012 enampakkumise akti alusel sisse kantud 18.06.
11. Kohus leiab, et vaidlusalune küsimus tuleb lahendada maareformi seaduse (MaaRS) § 23 lg 53 teise lause ja

§ 175alusel. Maa

RS § 23 lg 53 teise lause kohaselt on hüpoteegipidajal õigus anda nõusolek maa erastamise või tagastamise käigus Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistu võõrandamisel kinnistu väljaostuvõla ülekandmiseks kinnistu omandajale. See tähendab, et xxxxxxx kinnistu järelmaksukohustuse üleminek Alvar Oviirilt Jan Raudsepale eeldas hüpoteegipidaja Eesti Vabariigi nõusolekut. Kõnesoleval juhul ei ole Eesti Vabariik selleks nõusolekut andnud ning pooled ei ole seda hüpoteegipidajalt ka taotlenud. Eelkõige olnuks kostja huvi nimetatud nõusolek saada, kuna hüpoteegipidajale ei ole oluline, kes kinnistu järelmaksukohustust täidab. Järelmaksukohustuse üleminek hagejale ei nähtu ka kordusenampakkumise aktis, mille alusel hageja kinnistu omandas. 14.

§ 175

lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele.

§ 175

lg 2 järgi võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub.

§ 175

lg 6 kohaselt kui kinnisasja omandaja võtab kokkuleppel võõrandajaga üle võõrandaja kohustuse, mille tagamiseks on kinnisasjale seatud hüpoteek, peab võõrandaja pärast uue omaniku kinnistusraamatusse kandmist teatama sellest kirjalikult võlausaldajale. Kui võlausaldaja ei ole teate saamisest kolme kuu jooksul keeldunud kohustuse ülevõtmise nõusoleku andmisest, loetakse nõusolek antuks. Kui võlausaldaja on kohustuse ülevõtmiseks nõusoleku andnud või selle andmisest keeldunud, peab kinnisasja võõrandaja sellest omandajale teatama. Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse ülemineku eelduseks nii kohustuse ülevõtja kui võlausaldaja nõusolek. Kinnisasja omandajale ei lähe iseenesest ja ilma vastava kokkuleppeta üle hüpoteegiga tagatud nõuet. Käesoleval juhul ei ole kostja hüpoteegiga tagatud järelmaksukohustus üle läinud hagejale, kuna puudub sellekohane kokkulepe nii 4 hageja ja hüpoteegipidaja, kui ka hageja ja kostja vahel. 15. Kuna xxxxxxx kinnistu maa väljaostukohustus ei ole hagejale üle läinud, kuid hageja on kostja ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud ostu-müügilepingut täitnud, läheb Eesti Vabariigi nõue kostja vastu hagejale üle.

§ 173

lg 3 p 3 järgi läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist temale kuuluva vara suhtes.

1. Kuna kostja ei ole täitemenetluses suutnud või osanud oma huvide eest seista, juhib kohus kostja tähelepanu asjaolule, et ka käesoleval ajal on kostjal õigus taotleda Eesti Vabariigilt nõusolekut xxxxxxx kinnistu väljaostuvõla üleandmiseks kinnistu omandajale. Enampakkumise alghinnast (2993 eurot) nähtuvalt on ilmne, et selle määramisel on arvesse võetud kinnistule jääva hüpoteegiga tagatud kohustuse väärtust (8142.91 eurot), mistõttu maa väljaostuhinna kostjalt väljanõudmine hageja poolt on kõnesoleval juhul käsitletav hageja alusetu rikastumisena.
2. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 75 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik