Kohustada Mihkel JORDANIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud järgmisi käitumiskontrolli nõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta Süüdimõistetu RESOLUTSIOON - saama loa kriminaalhooldusametnikult elukohast lahkumiseks eelneva Eesti 1 territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Mihkel JORDANIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2-1, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid - asuma tööle või võtma end töötuna Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabastamisest - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata Mihkel JORDAN kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Mihkel JORDAN karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt Mihkel JORDANILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (s.h. tutvumine materjalidega 20 €, osalemine kohtuistungil 20 €, käibemaks 8 €). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 2 Viru Vangla esitas 24.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Mihkel Jordani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mihkel Jordan on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 23.04.2015 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8 ja §183 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 9 kuud 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 297 tundi. Sellele karistusele liideti Tartu Maakohtu 09.12.2014 otsusega mõistetud karistus 180 tundi üldkasulikku tööd. Lõplikuks karistuseks mõisteti Mihkel Jordanile 477 tundi üldkasulikku tööd, millest arvati maha tehtud 30 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tähtajaks määrati 09.09.2016 ning üldkasuliku töö tegemise ajal allutati Mihkel Jordan käitumiskontrollile ning kohustati täitma KarS §75 lg.2 p.2-1 sätestatud lisakohustust. Tartu Maakohtu 01.07.2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja Mihkel Jordanile mõistetud ärakandmata osa 10 kuud 29 päeva vangistust pöörati täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt hoidus süüdimõistetu kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja ei täitnud registreerimiskohustust. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on distsiplinaarkorras karistatud ühel korral, karistuse täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga 2 kuud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kõikide kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud majandusliku kasu saamine ja suhtlusringkonnapoolne mõjutamine. Kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhooldusel ja rikkunud temale pandud kohustusi. Kinnipeetav on individuaalse täitmiskava kohaselt läbinud vestlusi erinevatel teemadel ja regulaarselt osalenud psühhiaatri nõustamisel. Kinnipeetaval on lõpetamata 9-s klass, tal olid probleemid koolikohustuse täitmisega. Kinnipeetav on kergesti mõjutatav. Kinnipeetaval puudub tööoskus. Kinnipeetava perekonda kuulub kriminaalkorras karistatud isik, ka tema suhtlusringkonnas on kriminaalse mõtteviisiga isikud, kelle poolt on ta mõjutatav. Kinnipeetav tarvitab alkoholi alates 14-ndast eluaastast, on tarvitanud kanepit ja LSD-d. Kinnipeetaval on depressioon ja esinenud parasuitsidaalset käitumist. Kinnipeetaval on tahtepuudus ja vähene suhtlemisvalmidus. xxx andmetel on kinnipeetav ravil viibinud kaks korda. Suhtlemine kinnipeetavaga on raskendatud, kinnipeetav on väga endasse tõmbunud, ei soovi luua silmsidet, tal on probleeme eneseväljendamisega. Kinnipeetaval esineb tunnuseid vähesest kohusetundest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on varem kriminaalkorras karistatud vend ja poolõde. Kinnipeetava vanemad on lahus ja kinnipeetava suhted emaga pingelised. Kinnipeetava vanematega oli raske teha koostööd, kuna kinnipeetava isa ei pidanud kokkulepetest kinni. Vangistuse ajal on kinnipeetav suhelnud isa ja vennaga, emaga suhelnud ei ole. Kinnipeetava isaga ei olnud võimalik kokku leppida kodukülastuse aega ja isa ei näidanud ka ise üles initsiatiivi ega valmidust leida kompromissi. Samas oli isa kursis kinnipeetava vabanemisvõimalustega ja probleemidega vanglas, isa nõustus poega vabanemise korral enda juurde elama võtma. Kuna kriminaalhooldusametnik on varasemalt teinud samale elamispinnale mitmeid kodukülastusi, siis on teada, et tegemist on 2-toalise korteriga, kus on tagatud eluks vajalikud tingimused. Koolis käia kinnipeetavale ei meeldinud, ka lastekaitsetöötaja ja psühholoogiga nõupidamine ei aidanud koolikohustust täita. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud 3 isikud. Kinnipeetav ei ole käinud ametlikult tööl, on teinud juhutöid, vabanemise korral puudub garanteeritud töökoht. Maakohtu istung Kinnipeetav Mihkel Jordan ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Prokuröri abi Margit Luga maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban toetas vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud küll kolm korda, kuid reaalset vangistust kannab esimest korda. Vangistuses on kinnipeetav käitunud enamuses seaduskuulekalt, talle on määratud küll 1 distsiplinaarkaristus, kuid tingimisi, seega on tegemist väheolulise süüteoga. Vangistuses on kinnipeetav läbinud vestlusi erinevatel olulistel teemadel, samuti on ta osalenud psühhiaatri nõustamisel. Maakohus möönab, et korduvkaristatus võib olla selline asjaolu, mis välistab kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Samas arvestab maakohus ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistusaja ära ja vabaneb tähtaegselt, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki 4 probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine korduvalt kriminaalkorras karistatud süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli veel 6 kuu jooksul. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus järgida katseajal ka lisakohustusi. Vastavalt KarS §76-1 lg.2 vabastab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevas asjas on eelviidatud tingimused täidetud. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on 2-toalise kinnipeetava isale kuuluva korteriga, kus on eluks vajalikud tingimused tagatud. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, on võimalik panna talle lisakohustusena asuda tööle või võtta end töötuna arvele teatud aja jooksul. Juhul, kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei ole talle sellist kohustust võimalik panna, samuti ei ole võimalik selle tingimuse vabatahtlikku täitmist kontrollida. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetavat toetab majanduslikult ka isa. Kinnipeetaval on käesoleval ajal olemas kehtiv isikut tõendav dokument. See tagab võimaluse asuda legaalselt tööle ja vajadusel taotleda erinevaid toetusi, samuti saada töövõimetuspensioni. Viru Vangla iseloomustuse andmetel kehtib kinnipeetava IDkaart kuni 22.08.2019. Maakohus leiab, et eeltoodu annab aluse kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega, samuti vähendab riske tegelikust karistusajast pikem katseaeg (KarS §76 lg.5).
S §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrollile ja KarS §75 lg.2 p.2-1, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustustele. Esimene ja kolmas lisakohustus on vajalikud uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas kinnipeetav kord nädalas kanepit ja kord kuus LSD-d ning ta on avalikkusele ohtlik. Oht seisneb narkootilise aine edasimüümises ja ohu tõenäosus on kõige suurem grupi mõju olemasolul. Sama iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava kuritegude toimepanemise põhjuseks muuhulgas suhtlusringkonna poolne mõjutamine. Tööle asumine või töötuna Töötukassas arvele võtmine vähendab kinnipeetava vaba aega ning annab legaalse regulaarse sissetuleku võimaluse. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava kõikide kuritegude toimepanemise põhjuseks olnud majandusliku kasu saamine. Erinevate sotsiaalprogrammide läbimine katseajal aitab kaasa resotsialiseerumisele. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.