← Eesti

2-15-126429/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse avalikult teatavaks-

  1. september 2016, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-15-126429 Tsiviilasi Aktsiaselts Starman hagi Jaanus Annask vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 368,98 eurot Menetlusosalised ja nende hageja Aktsiaselts Starman (registrikood 10069659; asukoht Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn), lepinguline esindajad esindaja Kadri Timuska (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post jurist@julianus.ee) kostja Jaanus Annask (isikukood XXX; elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada Aktsiaselts Starman hagi Jaanus Annask vastu osaliselt.
  3. Välja mõista Jaanus Annask’ilt Aktsiaselts Starman kasuks 5.08.
  4. a sõlmitud liitumislepingu nr XXX alusel tekkinud võlgnevus 89,47 eurot, millest 56,29 eurot on põhinõue ja 33,18 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 25.02.
  5. a seisuga.
  6. Välja mõista Jaanus Annask’ilt Aktsiaselts Starman kasuks viivis 0,05% päevas põhinõudelt 56,29 eurot alates 26.02.
  7. a kuni põhinõude täitmiseni.
  8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  9. Jätta menetluskulud 27% ulatuses Jaanus Annask’i kanda ja 73% ulatuses Aktsiaselts Starman kanda.
  10. Määrata Aktsiaselts Starman menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
  11. Välja mõista Jaanus Annask’ult Aktsiaselts Starman kasuks menetluskulud 54 eurot.
  12. Välja mõista Jaanus Annask’ult Aktsiaselts Starman kasuks viivis menetluskulult 54 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE Aktsiaselts Starman (hageja) on esitanud Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub Jaanus Annask’ilt (kostja) välja mõista põhivõlgnevuse 208,14 eurot (sh leppetrahv summas 151,85 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise 122,85 eurot ning viivised alates 26.02.
  13. a kuni põhinõude summas 208,14 euro täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt. Nõude aluseks on poolte vahel 5.08.
  14. a sõlmitud liitumise- ja teenuseosutamise leping nr L-
  15. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.06.
  16. a. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul on vaidlusalune leping nr L-619880 sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel 5.08.
  17. a sõlmitud lepingus nr L-619880 sätestatud leppetrahvi tingimus on tühine. Hagiavalduse kohaselt tulenes vaidlusalusest lepingust kostjale kohustus olla lepinguga seotud 24 kuud. Kui enne tarbimiskohustuse lõppu klient lõpetab lepingu, vormistab selle ümber teise isiku nimele, vahetab ZUUM-teenuse mõne teise teenuse vastu või ZUUM-teenust piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu, tasub klient AS Starmanile leppetrahvi summas 151,85 eurot (arve nr TA-40023). Kuna kostjal oli võlgnevus seoses tasumata arvetega, tõi see kaasa teenuse piiramise hageja poolt ja trahviarve väljastamise lepingu rikkumise eest. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise, ümbervormistamise, teenuspaketi vahetamise või teenuse tarbimise piiramise korral kindlas summas leppetrahvi, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on seetõttu tühine. 2

(3)Leppetrahv, mis ületab oluliselt ühe kuu teenuse maksumust (ZuumTV teenuse maksumus ühes kuus 7,99 eurot (lisandub käibemaks) ning leppetrahv 151,85 eurot), on ebamõistlikult suur. Kohus jätab VÕS § 41 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust leppetrahvi nõuda ja kohus rahuldab hageja põhinõude summas 56,29 eurot (208,14 – 151,85 = 56,29). Kuivõrd hageja on hagiavaldusest nähtuvalt leppetrahvilt viivist arvestanud summas 89,67 eurot, siis arvestab kohus nimetatud summa viivisenõudest maha ja seega on hagejal kostja vastu 33,18 euro (122,85 – 89,67 = 33,18) suurune viivise nõue. Hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt 89,47 euro (56,29 eurot põhinõue ja 33,18 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 25.02.
  1. a seisuga) ulatuses, millele lisandub viivis tasumata põhisummalt 0,05% päevas alates 26.02.
  2. a. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, s.o ca 27% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 27% ulatuses kostja kanda ja 73% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on taotlenud õigusabikulude välja mõistmist summas 166,17 eurot. Kohus leiab, et see pole asja keerukust ning mahtu arvestades põhjendatud ning vähendab seetõttu summat 100 euroni. Kohus, arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 54 eurot (200 eurot x 27%). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 54 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.