← Eesti

2-16-2934/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev osaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-2934 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvastu põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele elatise nõudes Tsiviilasja hind 5435 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja advokaat Valli Murde Asja läbivaatamise kord
  2. oktoobril 2016 kohtuistungil RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva osaotsusega osaliselt.
  4. Lugeda tuvastatuks, et Xxxx(isikukood xxxx) põlvneb Xxxx(isikukood xxxx).
  5. Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks Xxxxsünniaktis ja registriandmetes.
  6. Kohtuotsus saata perekonnaseisuasutusele kande tegemiseks.
  7. Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille 2-16-2934 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
  8. Hagiavalduse kohaselt sündis xxxx (endise nimega xxxx) xxxx tütar xxxx. Isa kohta kannet sünniakti tehtud ei ole. Sünnitunnistusele on märgitud isa nimeks xxxx. Hagiavalduses nähtub, et hageja seaduslik esindaja ja kostja tutvusid
  9. aastal ja neil olid suhted. Pärast hageja sündi elasid hageja seaduslik esindaja ja kostja vabaabielus. Suhted halvenesid ja lahku koliti
  10. aastal. Pärast seda ei ole kostja hagejat rahaliselt toetanud. Hageja palub kohtusse esitatud hagiavalduses tuvastada, et ta põlvneb kostjast ja kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest, sest kostja vabatahtlikult tema ülalpidamiseks elatist ei maksa. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja oma sünnitunnistuse (tl 3). Menetluse käigus küsis kohus Tallinna Perekonnaseisuametilt sünniakti nr 1231, mis on koostatud
  11. mail 2000 (tl 74). Kostja vastuväited
  12. Kostja vaidles esialgu hageja nõuetele täies ulatuses vastu ning leidis, et hagi ei ole põlvnemise osas millegagi põhjendatud. Samuti vaidles kostja vastu elatise tasumisele. Edasine menetlus
  13. Pooled käisid ise Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tegemas DNA-ekspertiis põlvnemise tuvastamiseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi
  14. juuli
  15. a uuringuaktist nr xxxx (tl 44– 46) selgub, et Xxxxbioloogiline isadus Xxxxsuhtes ei ole välistatud. Xxxxsaab 99,99999991% tõenäosusega olla Xxxx isa.
  16. Kohtuistungil
  17. oktoobril 2016 leidis kostja, et ta võtab hagi õigeks põlvnemise tuvastamise osas.
  18. Kohus leidis, et asjas on otstarbekam lahendada põlvnemise tuvastamine osaotsusega ning elatise väljamõistmise menetlus jätkub kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused 2 2-16-2934
  19. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kostja ja hageja seadusliku esindaja, uurinud poolte esitatud dokumentaalseid tõendeid ja DNA-ekspertiisi tulemust, leiab, et hagi põlvnemise tuvastamise osas tuleb osaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on perekonnaseaduse § 94 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil kostja poolt põlvnemise tuvastamise hagi õigeksvõtuga ja poolte esitatud DNA-ekspertiisiaktiga, leidis asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et Xxxx(sündinud xxxx) põlvneb xxxx. Ekspert on ekspertiisiakti järeldustes asunud seisukohale, et Xxxxsaab olla 99,99999991% tõenäosusega Xxxxisa.
  20. Kuivõrd kohus lahendab põlvnemise tuvastamise osaotsusega, jätkab kohus lahendamata nõude osas (st elatise nõude osas) menetlust. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
  21. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg-st, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 129 lg-st 2, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. ja TsMS § 132 lg-st 1, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude hagihind on 3500 eurot. Juhindudes Riigikohtu
  22. jaanuari
  23. a otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, mis on käesoleval ajal 1935 eurot (9 x 215) ning TsMS § 134 lg-st 1, mille kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis esitatud nõuded, on käesoleva tsiviilasja hind 5435 (3500 + 1935) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.