Tsiviilasi nr 2-16-116554 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets teatavaks- 2. detsember 2016, Tartu kohtumaja Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja n

) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus

§ 405lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

1. Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks summas 402,65 eurot (põhinõue 319,56 eurot ja laenutasu 83,09 eurot) koos seadusjärgses määras viivisega alates hagiavalduse esitamisest. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud.
2. Kohtul tuleb esitatud hagi osas lahendada taotlus aegumise kohaldamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on palunud kohaldada aegumist.
3. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1 aegub nõudeõigus seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Kohus märgib, et nõude aegumise tuvastamiseks tuleb esmalt hageja nõue kvalifitseerida, sest nõude kvalifikatsioonist sõltub, millise tähtaja jooksul hageja nõue aegub. Hagis esitatud asjaoludel saab hageja nõude (omandatud loovutuste teel) kostja vastu kvalifitseerida laenulepingu täitmisnõudena.
4. Laenulepingust tulenev nõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Antud juhul tuleb aegumistähtaja algusele kohaldada TsÜS § 147 lg 1 esimest lauset ja § 147 lõiget
5. TsÜS § 147 lg 1 esimene lause sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus selgitab, et TsÜS § 147 lg 3, mis lükkab aegumistähtaja alguse kokkulepitud tasu maksmise nõude puhul selle sissenõutavaks muutumise aasta lõpule, ei kohaldu laenulepingu täitmise nõudele. Kuivõrd laen (5000 krooni) koos laenutasuga (1300 krooni) tuli tagastada 04.03.2008 (laenu anti 60 päevaks, mitte üheks kuuks nagu on ekslikult märkinud hageja), muutus laenulepingust tulenev nõue sissenõutavaks 05.03.2008 ja aegus TsÜS § 146 lg 1 ning § 147 lõigete 1 ja 2 järgi kolme aasta jooksul samast ajast, seega 04.03.
6. Käesolevas asjas on maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule esitatud 28.07.2016, seega pärast nõude aegumist, mil kohustatud isik (kostja) võib keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 teine lause).
7. TsÜS § 144 mõtte kohaselt aegub koos põhinõudega ka sellest tulenev viivisenõue. Kui põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivisenõue.
8. Kohus märgib, et ei nõustu hageja seisukohaga antud asjas TsÜS § 146 lg 4 ehk kümne aastase aegumistähtaja kohaldumise kohta põhjusel, et kostja on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt, kui esitas laenulepingus tahtlikult vale kontaktaadressi. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab, kusjuures TsÜS § 14 lg 2 2

§ 79

lg 2 sätestab, et kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Antud juhul on esialgne võlausaldaja (Raha24 OÜ) nõude maksmapanekuga ise ülemäära viivitanud ja loovutanud juba aegunud nõude. Kuivõrd hageja ei ole esitanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada laenu tagastamise nõude aegumisele TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega tahtliku rikkumise korral ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav, jätab kohus antud asjas TsÜS § 146 lg 4 kohaldamata. 8. Kuna hageja laenulepingu järgne täitmisnõue on aegunud ning kostja on taotlenud aegumise kohaldamist, siis eeltoodud kohtu põhjendustel jätab kohus OÜ Castovanni hagi A.T.e vastu 402,65 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks rahuldamata nõude aegumise tõttu. 9.

§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt

§ 162lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda. 11.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on kohtuvälised kulud

§ 144

p 7 mõttes ja lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks

§ 144p 1 mõttes.

Kostja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud maksekäsu määruse peale määruskaebust esitades riigilõivu 50 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on kostja menetluskulu (riigilõiv) 50 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja õigusabikulud 432 eurot koos käibemaksuga (4,5 tundi × 96 eurot). Õigusabiteenus on seisnenud maksekäsu määruse ja täiteasjas nr 170/2016/967 täitmisdokumentidega tutvumises, asjaolude selgitamises ja juriidilises konsultatsioonis (ajakulu 0,5 tundi); määruskaebuse ja täitetoimingu peatamiseks avalduse koostamises (ajakulu 2,5 tundi); hagiavalduse ja selle lisadega tutvumises ning kostja vastuse koostamises (ajakulu 1,5 tundi). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid kostja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses hagejalt väljamõistmist. Kuna kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule, loeb kohus dokumentidega (maksekäsu määrus, täitmisdokumendid, hagiavaldus) tutvumise hõlmatuks menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega (määruskaebuse, täitetoimingu peatamiseks avalduse ja kostja vastuse koostamine). Kohus määrab kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatud ja vajalikuks suuruseks

§ 175lg 1 mõttes 288 eurot (3 tundi × 96 eurot).

Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude suurust kindlaks määrates käesoleva vaidluse sisu (aegumise vastuväide), hageja nõude olemust (lepingu täitmise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (lihtmenetluse asi, vähekeerukas ja - 3

§ 177

lg 4 alusel hagejalt välja viivise menetluskulult 338 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4