3-16-2708/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-16-2708 Haldusasi A. M kaebus Sauga Vallavolikogu 20.10.2016 otsuse nr 93 õigusvastasuse tuvastamise ja 22.12.2016 otsuse nr 101 tühistamise või õigusvastasuse tuvastamise nõudes Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON
2. Jätta A. M kaebus läbi vaatamata;
3. Jätta protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda;
4. Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele avaliku etoimiku kaudu. Kaebajale võib vajadusel kohtumääruse teatavaks teha ka mõnes muus vormis Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Sauga Vallavolikogu tegi 22.09.2016 otsusega nr 90 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle uute läbirääkimiste alustamine“ Are, Audru, Halinga, Paikuse, Tori ja Tõstamaa vallavolikogudele ning Sindi linnavolikogule ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks.
6. Sauga Vallavolikogu lõpetas 20.10.2016 otsusega nr 93 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste lõpetamine“ alustatud läbirääkimised, mille eesmärgiks oli moodustada Pärnu linna, Are, Audru, Sauga, Paikuse, Tori ja Tõstamaa valdade baasil üks kohaliku omavalitsuse üksus. Otsuse põhjendustest nähtuvalt ei andnud läbirääkimised Sauga valla territooriumi arenguks vajalikku kindlust ning samas oli ka Sauga vallas korraldatud rahvakoosolekutel elanike osaluse aktiivsus väga madal ja seda põhjusel, et elanike otsus ei ole vallavolikogu liikmetele siduv.
7. Sauga Vallavalitsuse 15.11.2016 korraldusega nr 612 otsustati korraldada seoses haldusterritoriaalse korralduse muutmisega elanike arvamuse väljaselgitamiseks küsitlus.
8. Sauga Vallavolikogu 22.12.2016 otsusega nr 100 kinnitati Are valla, Sauga valla, Tori valla ja Sindi linna ühinemisleping koos vastavate lisadega. Ühinemisleping koos lisadega oli vaja avalikustada Are valla, Sauga valla, Tori valla ja Sindi linna veebilehel ning nimetatud ühinemisleping veel ka Riigi Teatajas (tl 29). Sauga Vallavolikogu 22.12.2016 otsusega nr 101 otsustati taotleda Vabariigi Valitsuselt Are valla, Sauga valla, Tori valla ja Sindi linna haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel uueks omavalitsusüksuseks, mille nimeks saab Tori vald (resolutsiooni p 1). Vallavalitsusele tehti ülesandeks esitada nimetatud otsus koos vajalike materjalidega hiljemalt
9. aasta
10. jaanuaril Pärnu maavanemale (resolutsiooni p 2).
11. A. M esitas 28.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sauga Vallavolikogu 20.10.2016 otsuse nr 93 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 22.12.2016 otsuse nr 101 tühistamise või õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebus sisaldas endas ka esialgse õiguskaitse taotlust keelata Sauga Vallavolikogu 22.12.2016 otsuse eelnõu avalik teatavaks tegemine, mille tulemusel ei edastataks seda koos vastavate materjalidega hiljemalt 01.01.2017 Pärnu maavanemale.
12. Tallinna Halduskohtu 30.12.2016 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. A. M esitas 02.01.2017 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu 30.12.2016 määruse tühistada ning kohaldada esialgset õiguskaitset.
13. Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2017 määrusega jäeti A. M määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.12.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2708 muutmata.
14. Tallinna Halduskohtu 13.01.2017 määrusega võeti kaebus menetlusse ja küsiti Sauga valla vastust. Sauga vald pidi muu hulgas teatavaks tegema ka oma seisukoha seonduvalt õiguskaitse taotluse lahendamise käigus tõusetunud kaebeõiguse küsimustega (tl 46-47).
15. Sauga vald vastas 09.02.2017 ning taotles ka kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 punkide 1 ja 2 alusel. Vald on seisukohal, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused seaduste alusel iseseisvalt ja et taolised muudatused ei ole käsitatavad isiku subjektiivsete õiguste rikkumisena. KOHTU PÕHJENDUSED
16. Halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad nimetatud seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt võib aga kaebuse selle esitajale tagastada juhtudel, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.
17. Formaalselt vaadatuna oli kaebus nõuetekohane, mistõttu võttis kohus selle menetlusse pidades vajalikuks kõigepealt Sauga valla vastust küsida. Käesolevaks ajaks on Sauga vald vastanud ja taotlenud kaebuse läbi vaatamata jätmist.
18. Antud juhul on vaidlustatud Sauga Vallavolikogu 22.12.2016 otsust nr 101, mille alusel peeti vajalikuks taotleda Vabariigi Valitsuselt haldusterritoriaalse korralduse muutmist. Nimetatud otsuse kohaselt kavatseb Sauga vald ühineda Are ja Tori valdadega ning Sindi linnaga, kusjuures 2 omavalitsusüksuse nimeks peaks saama Tori vald. Vaidlustatud on ka Sauga Vallavolikogu 20.10.2016 otsust nr 93, millega lõpetati varasemalt alustatud läbirääkimised, kuid selles osas on taotletud otsustuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebaja ei pea Sauga valla liitumist Are ja Tori valdadega ning Sindi linnaga põhjendatuks ega vallaelanike huvidega kooskõlas olevaks. Siinkohal tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga selles, et seadus ei anna üksikisikule subjektiivset õigust nõuda haldusterritoriaalse reformi läbiviimist teataval konkreetsel viisil. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punktile 10 on haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ning nime muutmise algatamine ja taotlemine volikogude ainupädevuses. Seega peavad vallaelanikud lahendama neid küsimusi siiski volikogude kaudu. Valla- või linnaelanike osalemist kohaliku omavalitsuse teostamises reguleerib veel ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
19. peatükk, kuid üksikisiku võimalused on siiski piiratud. Kaebaja on varasemalt taotlenud vaidlusaluse liitumise vältimiseks ka esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist, kuid vastav taotlus jäi Tallinna Halduskohtu 30.12.2016 määrusega rahuldamata. Eelnimetatud määruse peale esitatud määruskaebus jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2017 määrusega samuti rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas oma 09.01.2017 määruses muuhulgas, et iga muudatus, mis võib mõjutada omavalitsusüksuse elanikke, ei ole käsitatav isiku subjektiivsete õiguste rikkumisena ja et rahvaküsitluse tulemuste põhjal ei saa kaebajal tekkida õigustatud ootust, et kohalik omavalitsus tegutseb ühel või teisel konkreetsel viisil. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et antud juhul esinevad HKMS § 151 lg 2 p 1 ning § 121 lg 2 punktides 1 ja 2 nimetatud alused, mis tähendab seda, et kaebus on perspektiivitu ja et sellega ei ole võimalik eesmärke saavutada. Taolises situatsioonis tuleb jätta kaebus HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
20. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 4 kannaks kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kõik menetluskulud kaebaja, kuid samas ei nähtu haldusasja materjalidest, et vastustajal oleks menetluskulusid tekkinud. Kohus ei pea vajalikuks vastustajalt (võimaliku) kõrvalise õigusabi osas ka midagi üle küsida, sest kohtupraktikas on asutud korduvalt seisukohale, et haldusorgani õigusabikulusid taolistes olukordades kaebajatelt välja ei mõisteta. Seega jäävad käesolevas haldusasjas võimalikud menetluskulud protsessiosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3