← Eesti

3-16-1921/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-1921 Haldusasi EE kaebus SA Läänemaa Haigla või Sotsiaalministeeriumi tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. novembri
  3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus EE määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta EE määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
  4. novembri
  5. a määrus haldusasjas nr 3-16-1921 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  6. EE esitas 26.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse SA Läänemaa Haigla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebajaga toimus 24.05.2012 XXX kinnistul liiklusõnnetus, kui ta kukkus jalgrattaga sõites teel kaevuluukide puudumise tõttu ja sai rängalt viga (näohaav ja peapõrutus). Kuna haigla ei teavitanud temaga toimunud liiklusõnnetusest nõuetekohaselt politseid, siis jäi see Politsei- ja Piirivalveameti poolt fikseerimata ning kaebajal ei olnud hiljem võimalik kaitsta oma põhiseaduslikke õigusi (tsiviilasi nr 2-12-39771). Kaebaja taotles ühtlasi riigi õigusabi, et selgitada välja, kellele esitada kahjunõue.
  7. Tallinna Halduskohus tagastas 02.11.2016 määrusega EE kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbivaatamatult ning jättis riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki, kuna riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise nõude eeldused on ilmselgelt täitmata. Kaebusest nähtuvalt on kahju tekitatud sellega, et politsei ei saanud teostada sündmuskoha ülevaatust, kuna tervishoiuasutus ei teavitanud nõuetekohaselt politseid kaebajaga juhtunud liiklusõnnetusest. Liiklusõnnetusest teavitamine on liiklusseaduse (LS) § 169 lg 2 p 2 ning Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 3-16-1921 määruse nr 68 „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord“ § 1 p 1 järgi eeskätt liiklusõnnetuses osalenud juhi kohustus. Kaebaja ei ole täitnud ka LS § 169 lg-s 6 sätestatud nõudeid, mistõttu ei oleks tervishoiuasutuse poolt määruse nr 68 § 14 p-s 1 sätestatud kohustuse täitmine saanud enam tuua kaasa sündmuskoha liiklusõnnetuse aegset fikseerimist. EE hagi OÜ R vastu tsiviilasjas nr 2-12-39771 on jäetud Pärnu Maakohtu 21.06.2013 otsusega rahuldamata, sest kaebaja ei suutnud tõendada, et tema 24.05.2012 kukkumine jalgrattaga toimus just OÜ-le R kuuluval XXX kinnistul. Ka tervishoiuasutuse teade poleks olnud piisav tõend liiklusõnnetuse toimumise asukoha tõendamiseks, sest selle tõendi allikaks olnuks kaebaja ise. Kuna EE lahkus sündmuskohalt koos sõidukiga, siis poleks politsei saanud nõuetekohaselt tuvastada, et õnnetus toimus just tema väidetud kohas. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja tuleb seetõttu tagastada. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jääb riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. Kui kaebaja soovib riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses või muuks õigusnõustamiseks, tuleb vastav taotlus esitada maakohtule.
  8. EE ei nõustu 19.12.2016 määruskaebuses halduskohtu hinnanguga, et kaebus on esitatud SA Läänemaa Haigla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks, sest kahju võis tekitada ka Sotsiaalministeerium, kes ei ole suutnud haiglale selgeks teha, kuidas fikseerida liiklusõnnetust viisil, et kannatanu saaks kaitsta enda põhiseaduslikke õigusi. Kahju tekkimine ja selle suurus (3510,27 eurot) on tuvastatud eelnevate kohtumenetluste käigus. Sotsiaalministeerium on algatanud ka liiklusõnnetusest teavitamise korra muutmise. SA Läänemaa Haigla valvearsti ametijuhendis puudub märge selle kohta, kuidas liiklusõnnetust fikseerida ja kuidas peab valvearst antud olukorras käituma. Kaebaja vajab oma põhiseaduslike õiguste kaitsmiseks juriidilist abi.
  9. Tallinna Halduskohus ei pidanud 19.12.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  10. Pärnu Maakohus jättis 21.06.2013 otsusega nr 2-12-39771 rahuldamata EE hagi XXX kinnistu omaniku OÜ R vastu, kuna kaebaja ei suutnud tõendada oma kukkumise asukohta. Kohtuotsus jõustus edasi kaebamata. Haldusasjas nr 3-15-1126 on EE taotlenud sama sündmusega seonduvalt kahjuhüvitise väljamõistmist Haapsalu linnalt, leides, et kohaliku omavalitsuse üksus jättis teostamata piisava järelevalve, et tagada XXX ehitise ohutus. Tallinna Halduskohus lõpetas 18.02.2016 määrusega asja menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.04.2016 määrusega halduskohtu määruse muutmata ning see jõustus Riigikohtu 06.06.2016 määrusega nr 3-7-1-3-347-
  12. Praeguses asjas esitatud kaebusest nähtuvalt on EE seostanud temale kahju tekkimist SA Läänemaa Haigla või alternatiivselt Sotsiaalministeeriumi õigusvastase tegevusega. Halduskohus lähtus eeldusest, et EE on soovinud esitada kahjunõuet SA Läänemaa Haigla vastu, sest kaebaja väitis kahju tekkimist esmajoones tervishoiuasutuse poolsete rikkumiste tõttu. Samas leidis halduskohus, et selline kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu.
  13. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on EE kahju hüvitamise nõude SA Läänemaa Haigla vastu lõppastmes õigesti tagastanud, kuigi nimetatud kahjunõude 2

(3)3-16-1921 tagastamise korrektseks aluseks olnuks HKMS § 121 lg 1 p 1, sest sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuigi Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 määruse nr 68 § 6 ja § 14 p 1 panevad tervishoiuasutusele avalik-õigusliku kohustuse registreerida kõik tervishoiuasutusse toodud või tema poole pöördunud isikud, kes on liiklusõnnetuses kannatada saanud või väidavad seda, ning edastada vastavad andmed sündmuskohajärgsele prefektuurile, Eesti Liikluskindlustuse Fondile ja Haigekassale, toimub selline teavitamine tervishoiuteenuse osutamise kui eraõigusliku suhte raames. Eraõigussuhtest tekkinud vaidlused ja sellega seonduvad kahju hüvitamise nõuded lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1).
  1. Sotsiaalministeeriumi vastu esitatava kahjunõude lahendamine kuuluks küll halduskohtu pädevusse, kuid see tuleks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada põhjusel, et nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Olenemata sellest, et liiklusõnnetuste registreerimise korda kavatsetakse lähiajal täiendada (vt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8a69fce1fd5d-4fa7-80f8-d7fcdb8c6913), nägid Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 määruse nr 68 § 6 ja § 14 p 1 tervishoiuasutuse teavitamiskohustuse ette juba 24.05.2012 kehtinud redaktsioonis. Sotsiaalministri 15.12.2004 määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ § 8 lg-tega 1 ja 11 on tervishoiuteenuse osutajatele lisaks pandud kohustus koostada ametijuhendid nii tervishoiuteenuste osutamisega otseselt tegelevate tervishoiutöötajate ametikohtadele kui ka neid abistavate hooldajate ametikohtadele, sätestades neis muu hulgas vastavate isikute kohustused. Seega ei ole alust väita, et riik ei oleks kehtestanud regulatsiooni, mis näeks ette tervishoiuasutuse poolt liiklusõnnetustes kannatanute registreerimise ja nende kohta politseile andmete edastamise. Kehtivatest õigusaktidest tulenevate kohustuste olemasolust ei pea Sotsiaalministeerium tervishoiuteenuste osutajaid kuidagi eraldi teavitama, mistõttu ei saa esineda ka põhjuslikku seost tervishoiuasutuse kohustuste võimaliku rikkumise ja Sotsiaalministeeriumi tegevuse vahel.
  2. Määruskaebuse esitaja viited süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele ei ole asjassepuutuvad, sest puuduvad andmed, et vaidlusaluse sündmusega seoses oleks ühegi isiku suhtes viidud läbi kriminaal- või väärteomenetlust.
  3. Kuigi halduskohus pidanuks lahendama EE riigi õigusabi taotluse sisuliselt, mitte jätma seda läbi vaatamata, ei anna see halduskohtu eksimus alust määruskaebuse rahuldamiseks. HKMS § 111 lg-te 1 ja 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi (sh riigi õigusabi), kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki või puudub alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks edukas. Ka riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 kohaselt on riigi õigusabi andmisest keeldumise üheks aluseks see, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Seega tuli EE riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata.
  4. Eelneva põhjal jääb EE määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.11.2016 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.