) § 1 lg 1 kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja)töölepingu alusel teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 15/07 (tl 25-28) punkt 4.1.1 kohaselt oli hageja töötasu 10 eurot/neto tunnis. Hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles alates 17.03.2016.a. Hagimaterjalide põhjal töötas hageja kostja ettevõttes ajavahemikul 01. -30.11.2015 133 tundi 2
lg 2 p-id 1-3 sätestavad, et tööandja on eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi, maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu.
kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kuna kostja ei ole täitnud töötasu ja puhkusehüvitise maksmise kohustust nõuetekohaselt, tuleb saamata summad kostjalt välja mõista. Kostja ei kindlustanud perioodil 07.12.2015-17.03.2016 hagejat tööga ega öelnud töölepingut üles. Hageja nõuab kostjalt töötasu tööga kindlustamata aja eest 4200 eurot (neto).
näeb ette, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 5530 eurot, millest 870 eurot on saamata jäänud töötasu, 4200 eurot on töötasu tööga kindlustamata aja eest ja 460 eurot on kasutamata põhipuhkuse hüvitis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole pooled menetluskulusid kandnud, mistõttu kohus ei määra käesolevas asjas menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.