KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2499 AN kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale (elektrilüliti puudumine kambris) Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 03.01.2017 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.01.2017 määrus haldusasjas nr 3-16-2499 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kinnipeetav AN esitas 05.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks ja lõpetada olukord, kus kambris puudub elektrilüliti, millega kinnipeetav saaks ise valgusti sisse ja välja lülitada. Kaebaja eesmärgiks on saada kambrisse lüliti ja nõuda kahju hüvitamist.
- Tallinna Halduskohus tagastas 03.01.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt sätestab HKMS § 45 lg 2 tuvastamisnõude lubatavuse eelduseks, et kaebaja õiguste kaitseks puuduvad tõhusamad õiguskaitsevahendid. Selliseks tõhusamaks õiguskaitsevahendiks oleks kohustamisnõue. Enne kohustamiskaebuse esitamist peaks kaebaja saama Tallinna Vanglalt keelduva otsuse ja läbima vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene, et kambris peaks olema valgustuse elektrilülitid. Kinnipeetava kamber 3-16-2499 peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri (VangS § 45 lg 1 ls 1). Elutegevuseks vajaliku valguse olemasolu on võimalik kambrites tagada ka siis, kui seal puuduvad elektrilülitid. Lülitite puudumine kambrites on põhjendatud ka turvalisuse ja julgeoleku kaalutlustel. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- AN esitas Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu 03.01.2017 määruse peale määruskaebuse, milles kinnitas jäämist oma halduskohtule esitatud taotluste juurde.
- Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata. Õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust varustada kinnipeetavate elukambrid elektrilülititega, mistõttu puudub kaebajal õigus seda vanglalt nõuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata osas, mis puudutab selgitusi tõhusama õiguskaitsevahendi kohta ja vajadust läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
- Kaebuses on välja toodud ka kahju hüvitamise nõude esitamise soov. Ka selles osas ei saa kaebust esitada enne kohtueelse menetluse läbimist (VangS § 11 lg 8). AN võimalik hüvitamisnõue oleks siiski perspektiivitu, mistõttu tal puudub HKMS § 45 lg 2 ls 3 kohaselt kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks kahju hüvitamise kaebuse eelkaebusena. Isegi kui peaks leidma tuvastamist, et vanglal tuleb kaalutlusõiguse alusel otsustada lüliti panemine kaebaja kambrisse, ei ületa kambris lüliti puudumine künnist, mille puhul oleks alust rääkida kaebaja inimväärikuse süülisest alandamisest riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 mõistes. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks 2
(2)