← Eesti

2-16-17224/9

Obsah (6)§ 83§ 74§ 86§ 90§ 73§ 146

2-16-17224 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2017. a

§-s 79 lg 2 p 1 sätestatud alusel võlausaldajate XXXXOÜ, XXXX, XXXX OÜ, XXXX OÜ ja XXXX OÜ taotlusel (edaspidi võlausaldajate üldkoosolek), määras pankrotihaldur 358 häält. Võlausaldajate üldkoosolekul otsustati teha kohtule ettepanek vabastada võlgniku pankrotihaldur Inderk Lepsoo pankrotihalduri kohustustest ja kutsuda tagasi pankrotitoimkonna kõik kolm liiget. Võlausaldajate üldkoosolekul selgitas pankrotihaldur, et

  1. novembril
  2. a. toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustati moodustada kolme liikmeline pankrotitoimkond ning lugeda väikeseks võlausaldajaks võlausaldaja, kelle nõue on esitatud summas kuni 40 000 eurot. XXXX, keda võlausaldajate üldkoosolekul esindas vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper, tegi ettepaneku valida toimkonna liikmes XXXX väikeste võlausaldajate esindajana. XXXX OÜ, keda koosolekul esindas XXXX, tegi ettepaneku valida toimkonna liikmeks XXXX väikeste võlausaldajate esindaja. XXXXOÜ, keda koosolekul esindas XXXX, tegi ettepaneku valida toimkonna liikmeks XXXX suurte võlausaldajate esindaja. XXXX ja XXXX viibisid koosolekul isiklikult ja andsid nõusoleku saada pankrotitoimkonna liikmeks suuliselt. XXXX edastas pankrotihaldurile vastava nõusoleku digitaalselt allkirjastatuna. Hääletamisel valiti enamushäältega pankrotitoimkonna liikmeteks XXXX, XXXX ja XXXX. Hageja hääletas kõigi koosolekul vastu võetud otsuste vastu. Hageja vaidlustab võlausaldajate üldkoosoleku otsuse osas, millega nimetati pankroti toimkonna liikmeteks XXXX ja XXXX. Võlausaldajate otsus nimetada pankrotitoimkonna liikmeteks XXXX ja XXXX ei vasta seadusele. Vastavalt

§-s 74 lg 3 sätestatule ei või pankrotitoimkonda kuuluda võlgniku lähikondne.

§-s 117 lg 2 p 2 sätestatu kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondne juriidilise isiku osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 osadega määratud häältest. XXXX on võlgniku osanik, kellele kuulub 50% võlgniku osadega määratud häältest ja seega on pankrotitoimkonna liikmeks ebaseaduslikult valitud võlgniku lähikondne XXXX. Vastavalt

§-s 74 lg 3 sätestatule ei või pankrotitoimkonda kuuluda võlgniku lähikondne.

§-s 117 lg 2 p 1 sätestatu kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondne juriidilise isiku juhtorgani liige. XXXX oli võlgniku juhatuse liige perioodil

  1. veebruar
  2. a. kuni
  3. mai
  4. a., võlgniku pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a. määrusega. Seega on pankrotitoimkonna liikmeks ebaseaduslikult valitud võlgniku lähikondne. Võlgniku äriregistri väljavõttest nähtub, et XXXX volitused võlgniku juhatuse liikmena lõppesid vähem kui aasta enne võlgniku maksejõuetuks tunnistamist. Võlgniku juhatuses oli XXXX üle seitsme aasta. Võlgniku on maksejõuetuks muutunud ajal, mil XXXX juhtis võlgniku igapäevast 2 majandustegevust, mistõttu tuleb teda käesolevas pankrotimenetluses pidada võlgnikule lähedaseks isikuks ning

§-s 117 lg 3 sätestatu alusel võlgniku lähikondseks. Vastavalt

§-s 19 lg 3 sätestatule võib kohus juriidilisest isikust juhtorgani liiget trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. XXXX suhtes saaks pankrotimenetluses järelevalvet teostav kohus rakendada viidatud pankrotiseaduse sätet. XXXX andis võlgniku pankrotimenetluses

§-des 86 ja 90 sätestatu alusel juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikmena, kes vabastati oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise pankrotihalduri nimetamist, võlgniku vande, kinnitades, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- ja kutsetegvuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotiseaduse mõtte ja vaimuga ei ole kooskõlas see, et üks ja sama isik annab juriidilisest isikust võlgniku endise juhatuse liikmena võlgniku vande ja valitakse seejärel võlausaldajate üldkoosoleku otsusega võlgniku pankrotitoimkonna liikmeks. Kostja vastus

  1. Kostja hagiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
  2. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
  3. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu
  4. oktoobri 2012 määrusega kuulutati välja osaühingu XXXX(pankrotis) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Indrek Lepsoo. 08.11.
  5. a toimus osaühingu XXXX(pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek, kus otsustati kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liikmed XXXX, XXXX ja XXXX ning otsustati, et pankrotitoimkonna liikmed on XXXX, XXXX ja XXXX. 5.Hagiavalduse kohaselt ei vasta seadusele XXXX ja XXXX nimetamine pankrotitoimkonna liikmeteks, kuna tegemist on võlgniku lähikondsetega, pankrotimenetluse raames võlausaldajate huvide kahjustamine ning neile kahju tekitamine edaspidi tõenäoline.

§ 83

lg 1 sätestab, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. 6.

§ 74

lg 1 sätestab, et pankrotitoimkonna liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu haldurist. Pankrotitoimkonna liikmeks ei või olla halduri lähikondne, samuti käesoleva seaduse § 57 lõikes 6 nimetatud isik.

§-s 117 lg 2 p 2 sätestatu kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondne juriidilise isiku osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 osadega määratud häältest. Äriregistri B-kaardilt nähtub, et XXXX on võlgniku osanik, kellele kuulub 50% võlgniku osadega määratud häältest (tl 23).

§-s 117 lg 2 p 1 sätestatu kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondne juriidilise isiku juhtorgani liige. XXXX oli võlgniku juhatuse liige perioodil

  1. veebruar
  2. a. kuni
  3. mai
  4. a.(tl 23), võlgniku ajutine haldur nimetati 21.09.
  5. a, võlgniku pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a. määrusega. XXXX andis võlgniku vande 19.11.
  8. a.

§ 86

lg 1 järgi võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Riigikohus on lahendis 3-2-1-132-14 leidnud, et

§ 90

ja § 19 lg 1 järgi võib sellise kohustuse muu hulgas panna juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikmele. Niisuguse kohustuse eesmärgiks on tagada suurem õigusselgus võlgniku vara, kohustuste ja dokumentide kohta. Kolleegium märgib siiski, et üksnes 3 asjaolu, et isik ei ole enam võlgniku juhatuse liige, ei pruugi olla põhjuseks, miks ta peaks sellisest kohustusest vabanema.

§ 90

järgi on juriidilisest isikust võlgniku puhul koostoimes

§ 86

lg-ga 1 ja § 19 lg-ga 3 võimalik kohustada võlgniku juhatuse liiget andma vannet ka juhul, kui ta on oma kohustustest vabastatud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kuivõrd käesoleval juhul osaleb XXXX võlgniku pankrotimenetluses juhatuse liikmena, on ta kohtu hinnangul võlgniku lähikondne ning tema kuulumine pankrotitoimkonda

§ 74

lg 3 sätestatuga vastuolus.

§ 73

lg 1 kohaselt kaitseb pankrotitoimkond pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve. Selle eesmärgi täitmist ei saa oodata võlgnikuga lähedastes suhetes olevalt isikult, oma olemuselt on võlgniku ja võlausaldajate huvid vastandlikud. 7.Eeltoodule tuginedes on võlausaldajate 08.11.2016 üldkoosoleku otsus, millega valiti toimkonna liikmeteks XXXX ja XXXX, vastuolus seadusega ning sellega rikutakse ka võlausaldajate ühiseid huve, mistõttu tuleb otsus tunnistada kehtetuks. Menetluskulud

  1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
  2. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
  3. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 525 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1 475 eurot, millele lisandub kohtuistungil osalemise kulu 50 eurot). Hageja menetluskulude taotlus kuulub osaliselt rahuldamisele.
  4. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot ning hagi tagamise avalduselt 50 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga kuni 3 500 eurot tasumisele riigilõiv 300 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 300 eurot. Hagi tagamise avalduse jättis kohus rahuldamata, mistõttu ei ole põhjendatud 50 eurot väljamõistmine kostjalt.
  5. Hageja kasutas esindaja teenust hagi koostamiseks, tsiviilasja täindavaks analüüsiks, büroosiseseks nõupidamiseks, istungiks ettevalmistumiseks (tl 53). Esindaja teenust kasutas hageja kokku 8 h 49 min, lisandub kohtuistungil osalmine 24 min (tl 53, 56). Kostja vastuväite kohaselt on ajakulu ülepaisutatud ning tunnitasu vastuolus kohtupraktikaga (tl 60-61). Kohus nõustub kostja vastuväidetega. Hagiavaldus koosneb valdavalt seaduse ümberkirjutamisest ning kohtu hinnangul on esitatud hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakulu 2 tundi.
  6. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 125 eurot (lisandub käibemaks) tunnis ületab õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-92-13, 3-2-1-115-14, 3-2-1-39-16 tulenevalt võib mõistliku suurusega õigusabi tunnihinnaks lugeda 120 eurot (lisandub käibemaks). Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja 4 vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus mõistab menetluskulud kostjalt hageja kasuks tunni hinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks).
  7. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 588 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 288 eurot) (ilma käibemaksuta). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus jätab rahuldamata esitatud viivisenõude.

§ 146

lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-23-13. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.