Obsah (6)

§ 407§ 444§ 163§ 174§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-16-119028 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 8. november 2016, Tartu kohtumaja

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

1. Hageja põhinõue summas 160 eurot on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et arvestades VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 sätestatut tuleb hageja kasuks väljamõistetava viivise arvestamisel võtta aluseks seaduses sätestatud viivisemäär, kuna lepingus kokkulepitud intressimäär on 0,00% aastas. Kohus loeb õigeks viivisemääraks seaduses sätestatud viivisemäära. Seega on hageja poolt perioodi 06.03.2015 kuni 17.10.2016 eest esitatud viivisenõue põhjendatud 20,8 euro ulatuses ja tuleb jätta rahuldamata 136,17 euro (156,97-20,8) ulatuses. Kohus kasutas viivise arvutamisel kalkulaatorit aadressil http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator.
3. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka jooksev viivis alates 18.10.2016 põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Viivis summalt 160 eurot perioodi 18.10.2016 kuni 08.11.2016 eest on 0,73 eurot. 20.

§ 163

lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 59% kostja kanda ja 41% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. 21.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 325 eurot (tlk 24). Arvestades hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 75 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 44,25 eurot. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu 90 eurot (

§ 175lg 1).

Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 53,1 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 97,35 eurot.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3