Obsah (7)

§ 367§ 444§ 436§ 163§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Priks Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27. oktoober 2016, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja numbe

§ 367alusel käsitluskulult arvestatava viivise osas.

1. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2. Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 77% kostja kanda ja 23% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
4. Välja mõista Anne Nikopensiuselt riigilõivust 57,75 eurot ning õigusabikulust 53,90 eurot, kokku menetluskulu 111,65 eurot Creditreform Eesti OÜ kasuks.
5. Anne Nikopensiusel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine
6. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Apellatsioonkaebuse esitamine
7. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
8. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
9. Tartu Maakohtu menetluses on Creditreform Eesti OÜ (hageja) hagi Anne Nikopensiuse (kostja) vastu. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja laenu 190 eurot, käsitluskulu 55 eurot, viivise 43,46 eurot ning viivise tasumata laenult ja käsitluskulult alates 20.09.2016 kuni nõude täitmiseni 8% aastas. Hagiavalduse järgi sõlmisid Ferratum Estonia OÜ ja kostja 30.06.2014 sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu. Ferratum Estonia OÜ väljastas kostjale laenu 250 eurot. Üldtingimuste p-de 6.1 ja 6.3 järgi kohustus kostja laenu ja käsitluskulu 55 eurot tagastama 30 päeva pärast, hiljemalt 30.07.
10. Intressis pooled kokku ei leppinud. Kostja oma kohustusi ei täitnud. 04.11.2014 algatas hageja Ferratum Estonia OÜ soovil kostja suhtes inkassomenetluse, inkassomenetluse algatamise tasu oli 35,60 eurot. Kostja tasus inkassomenetluses 95 eurot, mis arvestati sissenõudmiskulu 35,60 eurot katteks ja 59,40 euro ulatuses laenusumma katteks. 01.01.2016 loovutas Ferratum Estonia OÜ nõude hagejale. Hageja on arvestanud viivist vastavalt üldtingimuste p-le 8.2 aastas 8% alates 01.07.2014 (tlk 21-26).
11. Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on toimetatud kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 322 lg 1 alusel 25.09.2016 – aadressil Turu 19-49, Tartu võttis menetlusdokumendid vastu kostja poeg Eeriko Eismel (tlk 51). Kohus andis hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 14.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). 2/4 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 II lause eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 05.03.2014 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Hagiavalduse järgi intressis krediidilepingu pooled kokku ei leppinud, kuid kostja oli üldtingimuste p 6.1 alusel kohustatud koos laenusummaga tasuma ka laenu väljastamise ja käsitlemise kulu (käsitluskulu) 55 eurot. Hageja viidatud üldtingimuste p 6.1 järgi oleneb käsitluskulu suurus laenu suurusest ja tagastamise tähtajast; antud juhul oli 250 euro suuruselt laenult käsitluskulu 55 eurot 30 päeva eest. Sõltumata sellest, kas käsitada käsitluskulu intressina või mitte, tuleb seda igal juhul võtta arvesse krediidi kulukuse määra arvestamisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 406 lg 1 järgi on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Arvestades laenusummat ja nn käsitluskulu suurust, on antud laenu krediidi kulukuse määr vähemalt 987%. Krediidi andmise ajal 30.06.2014 Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 32,24%. Seega ületab vaidlusaluse lepingu krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 30 korda. Kohus leiab, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata, ning laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda lepingus sätestatud käsitluskulu 55 eurot. Hageja on arvestanud viivist käsitluskulult ja tagastamata laenult alates 01.07.2014. Hagiavalduse järgi tuli laen tagastada hiljemalt 30.07.2014 ning TsÜS § 86 lg 4 (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) alusel oli kostjal õigus tagastada laen samaks kuupäevaks ka tehingu tühisuse korral. Eespool leidis kohus, et käsitluskulu hagejal lepingu tühisuse tõttu õigust nõuda ei ole. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates 31.07.2014 ning üksnes tagastamata laenusummalt. Arvestades eeltoodut ja tuginedes hageja viivisearvestuse andmetele (tlk 23), on hageja viivisenõue 19.09.2016 seisuga põhjendamatu 10,43 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg (tagastamata laenusumma) 190 eurot, viivis 19.09.2016 seisuga 33,03 eurot, viivis 20.09–27.10.2016 eest 1,44 eurot ning viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 8% aastas, alates 28.10.2016 kuni põhivõla tasumiseni. Hagi on õiguslikult põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata käsitluskulu 55 eurot, viivise 10,43 eurot ning

§ 367alusel käsitluskulult arvestatava viivise osas.

3/4 15.

§ 163

lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 77% kostja kanda ja 23% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. 16.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 220 eurot (lisandub käibemaks, mille hüvitamist hageja ei taotle). Arvestades hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 75 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 57,75 eurot. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu 70 eurot (

§ 175lg 1).

Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 53,90 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 111,65 eurot.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4