Obsah (7)

§ 626§ 76§ 100§ 8§ 108§ 65§ 155

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18961 Tsiviilasi AAS BTA

§-s 619 sätestatud käsunduslepingu mõistele, mitte

§-s 635 sätestatud töövõtulepingu mõistele. 12. Seega saab hageja nõude õiguslikuks aluseks esitatud asjaoludel olla

§ 626

lg 1, mille kohaselt käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

1. TsMS 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks järgmised tõendid. Hageja ja Kostja I vahel sõlmitud leping nr xxxx; arve nr XXXX summa 731,25 euro tasumiseks; arve nr XXXX summa 7 894,90€ tasumiseks; arve nr XXXX summa 529,85 euro tasumiseks; 02.02.2015 hageja pretensioon kostjale summas 2 156 eurot; kindlustuspoliis XXXX; finantsvastutuskindlustuse tingimused; kostja II poolt antud tagatiskiri; 18.12.2014 Tarbijakaitseameti otsus; 26.02.2015 Tarbijakaitseameti kiri xxxx; hageja maksekorraldused tarbijatele pakettreisikindlustust lepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks; 12.05.2015 hageja tagasinõue kostjale I summa 45 000 euro tasumiseks; 28.10.2015 hageja tagasinõue kostjale II summa 32 000 euro tasumiseks; 28.10.2015 hageja tagasinõue kostjale I summa 45 000 euro tasumiseks.
2. Lepingu I p 2.1.30 kohaselt kohustus kostja I maksma BTA-le klientidelt saadud kindlustuspreemiaid ning lepingu p 4.3 kohaselt klientide kindlustuspreemiad, mis on saadud kostja I poolt BTA nimel sõlmitud kindlustuslepingutelt, peab kostja I hiljemalt järgneva kuu
3. kuupäevaks või sagedamini (kui BTA seda nõuab) täielikult üle kandma BTA pangakontole, pidades kinni lepingu lisas nr 1 sätestatud korras ja mahus väljaarvutatud kostjale I kuuluva tasu. Hagiavalduse kohaselt on kostja I tulenevalt hageja ja kostja I vahel välja kujunenud tavast BTA-le kindlustuspreemiaid tasunud BTA poolt esitatud arvete alusel.
4. Hageja esitas kostjale I lepingu nr xxxx/47 alusel 03.11.2014 arve nr XXXX maksetähtajaga 17.11.2014 summas 731,25 eurot (tl 22-25); 16.12.2014 arve nr XXXX maksetähtajaga 30.12.2014 summas 894,90 eurot (tl 26-29) ning 05.01.2015 arve nr XXXX maksetähtajaga 19.01.2015 summas 529,85 eurot (tl 30-32). Kokku esitas hageja kostjale I arved kogusummas 2 156,00 eurot. Kostja I ei ole esitanud vastuväiteid esitatud arvete osas. 4 Kohtule esitatud pretensiooniga on tõendamist leidnud, et hageja esitas 02.02.2015 kostjale pretensiooni summas 2 156 vabatahtlikuks täitmiseks (tl 33). Kostja I ei ole vaatamata kohtu nõudele oma seisukohta ega tõendeid esitanud, samuti ei ilmunud kostja I määratud kohtuistungitele. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta oleks oma lepingust I tuleneva kohustuse hageja ees täitnud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja I ei vaidle hagile vastu ja nõustub hageja väidetega. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt I hageja kasuks väljamõistmisele lepingust I tuleneva võlgnevuse kogusummas 2 156,00 eurot.
5. Järgmisena analüüsib kohus hageja nõuet kostja I vastu summas 13 000 eurot, mis tuleneb lepingust II ning hageja solidaarnõuet kostjate vastu mis tuleneb lepingust II ja III summas 32 000 eurot.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja I sõlmisid 01.10.2014 finantsvastutuskindlustuse lepingu, poliisiga XXXX reisikorraldaja poolt võetud kohustuste täitmise kindlustamiseks tarbijate ees. Nimetatut tõendab kohtule esitatud kindlustuspoliis nr XXXX, mille kohaselt on kindlustusperiood 11.11.2014 – 10.11.2015 ning kindlustussumma maksimaalmäär on 45 000 eurot (tl 34). Kohtule esitatud lepingu II lahutamatuks osaks olevate reisikorraldajate kohustuste täitmise kindlustustingimuste nr 1 p 7.4.1 kohaselt on kostja I kohustatud hagejale tasuma kogu summa 10 päeva jooksul peale hagejalt vastava teate saamist ja vastuväiteid esitamata (tl 35-37).
2. Kohtule esitatud Tarbijakaitseameti 18.12.2014 otsusega on tõendatud, et kostja I teavitas 18.12.2014 Tarbijakaitseametit asjaolust, et ei suuda täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi ning on sattunud maksejõuetusse (tl 41). Nimetatud otsuse kohaselt otsustas Tarbijakaitseamet, et tarbijate pakettreisilepingust tulenevad nõuded tuleb rahuldada tagatisraha arvelt. Kohtule esitatud Tarbijakaitseameti 26.02.2015 kirjaga nr xxxx on tõendatud, et hagejal tekkis tagatisraha tasumise kohustus summas 45 000 eurot vastavalt nõuete nimekirjale (tl 42-44). Kohtule esitatud maksekorraldustega on tõendatud, et hageja tasus tarbijatele (kostja I klientidele) lepingust nr II tulenevate kohustuste täitmiseks pakettreisikindlustust lepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks kokku 45 932,78 eurot (tl 45-101). Hageja edastas 12.05.2015 kostjale I lepingust II tuleneva tagasinõude summas 45 000 eurot vabatahtlikuks täitmiseks (tl 102-103). Hageja edastas 28.10.2015 teistkordselt kostjale I 01.10.2014 sõlmitud kindlustuslepingust poliisiga nr XXXX tuleneva kahju 45 000 euro nõude vabatahtlikuks täitmiseks (tl 105). Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud kohustuse hageja ees täitnud. 19.

§ 65

lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.

§ 155

lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Kohtule esitatud garantiilepingust nähtuvalt andis kostja II garandina hagejale garantii tagada kostja I kohustuse täitmine igasuguse vallas- ja kinnisvaraga, sealhulgas rahaliste vahendite, tagatiste ja eraettevõtete väärtpaberitega (tl 39-40). Lepingu II lahutamatuks osaks olevate reisikorraldajate kohustuste täitmise kindlustustingimuste nr 1 p 7.4.

1. kohaselt on kostja I kohustatud hagejale tasuma kogu summa 10 päeva jooksul peale hagejalt vastava teate saamist ja vastuväiteid esitamata. Kindlustuspoliis nr XXXX kohaselt on maksimum kindlustussumma 45 000 eurot. Eeltoodu alusel on antud juhul tegemist kostja I ja kostja II solidaarkohustusega hageja ees. 5
2. Nimetatud garantiiga kohustus garant, so kostja II, tegema hagejale viivituseta kõik maksed kindlustuslepingus esitatud vääringus kindlustussummas 32 000 eurot, tegemata seoses arveldustega mis tahes mahaarvamisi, vastuväiteid või nõudeid. Garantii antakse teise isiku (põhivõlgniku) kohustuse tagamiseks võlausaldaja ees. Hageja edastas 28.10.2015 kostjale II 01.10.2014 sõlmitud garantiilepingust tuleneva 32 000 euro nõude vabatahtlikuks täitmiseks (tl 105). Kostja II nimetatud kohustust hageja ees täitnud ei ole. 21.

§ 155

lg-st 2 tulenevalt ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Garandil on üldjuhul õigus esitada võlausaldajale garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse vastuväide). Kostja II on füüsiline isik, kes andis 01.10.2014 garantii tasuda hagejale kostja I täitmata kohustused hageja ees summas 32 000 eurot. Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt oli Xxxx alates 06.03.1998 kuni 05.01.2015 Xxxx OÜ juhatuse liige. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses

§ 155

lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-89-08, p 11). Kostja II oli sel ajal äriregistri väljavõtte kohaselt kostja I ainus osanik. Seega oli kostja II garantii andmise ajal kostja I juhatuse liige ning teda tuleb pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses. 22. Kostja II selgitas 21.11.2016 toimunud kohtuistungil kohtule, et ta ei oleks andnud tagatiskirja sellisel juhul, kui ta ei oleks olnud Xxxx OÜ juhatuse liige (tl 151 pöördel). Seega on kostja II poolt garantii andmine seotud tema majandus- ja kutsetegevusega. Seega ei ole kostja II poolt väljastatud garantii tühine. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnik oleks tagatislepingu sõlminud igal juhul, siis ei ole selle sõlmimine seostatav tema majandus- või kutsetegevusega

§ 155lg 1 järgi. Sellisel juhul on tagatiskokkulepe garantiilepinguna tühine Ts

ÜS § 87 järgi, sest

§ 155

lg-s 1 sätestatud keelu - mitte sõlmida garantiilepinguid väljaspool majandus- või kutsetegevust - eesmärgiks on kolleegiumi arvates tuua kaasa sellist keeldu rikkuvate lepingute tühisus (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-89-08, p 12).

1. Kostja II esitas 21.11.2016 toimunud kohtuistungil vastuväite, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud tal mingit vara ja ta ei saanud esitada garantiisid. Kindlustusfirma lepingu sõlmimisel kostja II vara ei kontrollinud ning kostja II oli maksejõuetu. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hagejal ei ole kohustust kontrollida garantii andmisel juhatuse liikme varalist olukorda. Samuti ei vabasta firma müük uuele juhatuse liikmele Xxxx kostjat II garantii andmise ajal võetud kohustusest. Kostjat II ei vabasta garantiilepinguga võetud kohustustest ka asjaolud, et kostja II on alates 2015 aastast invaliid töövõimetusega 70%, alaealised lapsed ega ka kostjal II vara puudumine. Samuti esitas kostja II vastuväite, et kuna kostja II eesti keelt ei valda, siis ta ei saanud aru, et pidi neid summasid isiklikult kindlustama. Nimetatud väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtule hageja poolt esitatud ja kostja II poolt allkirjastatud garantii sõlmiti 01.10.2014 inglise keeles (vt tl 38). Kostja II ei ole esitanud vastuväidet, et ta inglise keelt ei valda. Seega on asjakohatu kostja II väide, et ta ei saanud aru, et ta pidi nimetatud summat isiklikult kindlustama.
2. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjalt I hageja kasuks lepingust II tulenev võlgnevus 13 000 eurot. Samuti kuulub solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 32 000 eurot. MENETLUSKULUD
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. 6 Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi ja suuremas ulatuses solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
4. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 000 eurot. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 16.12.2015 kostjate vastu nõudesummaga 47 156,00 eurot. Sellise suurusega nõude esitamisel tuli hagejal tasuda riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt riigilõivu summas 1 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja kantud riigilõiv summas 1 000 eurot tasutud seaduses sätestatud määras. Seega mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu summas 1 000 eurot.
5. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 7