← Eesti

2-16-11340/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2016, Tallinnas Tsiviilasja number 2-16-11340 Tsiviilasi XXXX avaldus XXXX p

§-s 142 lg 1 sätestatule on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§-s 144 lg sätestatule aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.

§-s 146 lg 1 sätestatule on tehingust 3

(2)tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Sama seaduse § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

§-s 135 lg 1 sätestatule algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel.

§-s 136 lg 2 sätestatule, kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Võlausaldaja esitatud tõendite kohaselt saatis võlausaldaja võlgnikule 10.05.2011 teate 21.01.2011 sõlmitud laenulepingu, millega võlgnik tunnistas 11.05.2010 võetud laenu, ja laenulepingu juurde kuuluvate lisakokkulepete lõpetamisest ja esitas nõude tasuda võlg hiljemalt 20.05.2011. a. Seega muutus võlausaldaja nõue sissenõutavaks 21.05.2011.

§ 160

lg 1 sätestatule peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi

  1. lõike punkt 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Avaldaja esitas Harju Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks 28.11.
  2. Seega peatus nõude aegumine alates 29.11.2012.

§ 160

lg 3 sätestatule nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Tsiviilasja 2-12-50081 lõpetamise määrus jõustus 27.01.

  1. Seega jätkus avaldaja nõude aegumine alates 28.01.2015 ning nõude aegumine oli peatunud 790 päeva vältel. Võlausaldaja laenulepingust ja selle lisadest tulenev nõue oleks aegumise peatumata jäämise korral aegunud 22.05.
  2. Arvestades, et nõude aegumine oli peatunud 790 päeva vältel, saabus nõude aegumistähtaeg 19.07.
  3. Kuna võlausaldaja esitas pankrotiavalduse kohtule 25.07.2016, oli võlausaldaja nõue kohtu hinnangul selleks ajaks aegunud. Kuivõrd kohus leiab, et võlausaldaja nõue on aegunud, ei pea kohus vajalikuks seda sisuliselt analüüsida. Eeltoodu lausel on kohus seisukohal, et käesoleval juhul puudub seadusest tulenev alus võlausaldaja avalduse alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamiseks. Menetluskulude jaotus PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja avalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Menetluskulud tuleb jätta võlausaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas 4

(2)määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. Kohus, analüüsinud võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et võlgniku menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et võlgniku 15.08.2016 vastuse koostamiseks vajalik ajakulu on 2 tundi, arvestades pankrotiavalduse ja võlgniku vastuväidete mahtu. Samuti on ülepaisutatud võlgniku 06.09.2016 täiendava vastuse koostamisele märgitud ajakulu 4 t 6 min. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 2 tundi, kuna antud vastuses kordab võlgnik suures osas varasemalt esitatut. Ülejäänud osas on võlgniku kulud põhjendatud ja vajalikud. Seega moodustavad võlgniku põhjendatud kulud koos 10.10.2016 toimunud kohtuistungiga, mis kestis 49 minutit, kokku 1263 eurot koos käibemaksuga. Võlgnik kui füüsiline isik ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 5
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.