Obsah (5)

§ 133§ 12§ 132§ 131§ 134

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-1586 Otsuse kuupäev 02. veebruar 2017 Kohtunik Tamara Hristoforova Taavi Palmi (Palm) kaebus Tartu Linnavalitsu

) § 133 lg 1 sätestab sõnaselgelt, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Arvestataval perioodil koosnes kaebaja perekonna sissetulek kaebaja vanaduspensionist - 382,31 eurot, kaebaja hooldaja toetusest - 39 eurot, lapsetoetusest - 320 eurot ja muust igakuiselt makstavast peretoetusest 38,36 eurot ning kaebaja abikaasa töötuskindlustushüvitisest - 450,64 eurot, kokku 1230,31 eurot. Sellest sissetulekust lahutatakse jooksva kuu eluaseme normkulud summas 301,10 eurot ning kehtestatud 8-liikmelise pere toimetulekupiir 1014 eurot. Järelikult jäi 2016 maikuus pere toimetulekutoetus täielikult saamata. Kaebaja arvates saab

§ 133

lg 4 kohaldada ainult tema nõusolekul vastavalt

§ 12lg-le 1.

2.

1. Sellest tulenevalt palub kaebaja kohtul Tartu Linnavalitsuse 20.05.2016 otsuse nr 16155822748 ja Tartu Maavalitsuse vaideotsuse 06.07.02016 nr 7-3/1298-10 tühistamist ning kohustava ettekirjutuse tegemist –
2. a maikuus saamata jäänud toimetulekutoetuse väljamaksmiseks summas 147,13 eurot. 03.01.2017 kohtu poole pöördumises kaebaja nõustus Tartu Linnavalitsuse arvutuskäiguga, et väljamaksmisele kuulub summa 84,79 eurot. Vastustajate vastuväited Tartu Linnavalitsus
3. Tartu Linnavalitsus vastustajana ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.

§ 133

lg 1 puhul on vastustaja hinnangul tegemist üldnormiga, millest

§ 133lg 4 sätestab erandi.

Seega tulumaksu tagastamise kuue kuu peale jagamiseks on olemas vastav regulatsioon, mis 2 tuleneb

§ 133lg-st 4.

Haldusorgani poolt seaduses ettenähtud kaalutlusotsustuse tegemine ei ole volituse piiride ületamine.

§ 133lg 4 kohaldamiseks ei ole kaebaja nõusolekut vaja.

Toetuse määramise otsuse aluseks ei ole mitte taotleja soovid, vaid reaalne abivajadus, sobivad abistamismeetmed ning seadusest tulenevad õigused ja kohustused. 3.

1. Vastustaja märkis, et isegi kui kuue kuu peale jagatud tulumaksutagastust (316,71 eurot) mitte arvestada, ei ole kaebaja poolt saamata jäänud toimetulekutoetuseks mitte 147,13 eurot, vaid 84,79 eurot (1230,31 - 301,10 - 1014 = 84,79 eurot). Seega asub vastustaja seisukohale, et kaebaja on oma nõude suuruse arvutamisel juhindunud asjaoludest, mida tegelikkuses ei eksisteeri. 3.
2. Sellest tulenevalt palus vastustaja kohtul jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Tartu Maavalitsus
3. Tartu Maavalitsus vastustajana ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et vaidemenetlus viidi läbi vastavalt nõuetele ning vaidlustatav vaideotsus on seaduslik. Vastustaja nõustus Tartu Linnavalitsuse otsusega nr 16155822748 ja

§ 133

lg 4 kohaldamisega, mille alusel lisati kaebaja perekonna maikuu sissetulekule ilma kaebaja nõusolekuta 1/6 osa veebruarikuus tagastatud enammakstud tulumaksust ehk 316,71 eurot. 4.

1. Vastustaja palus kohtul jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kohtu seisukoht
2. Kohtule esitatud kaebuses palus kaebaja kohtul Tartu Linnavalitsuse 20.05.2016 otsuse nr 16155822748 ja Tartu Maavalitsuse vaideotsuse 06.07.02016 nr 7-3/1298-10 tühistamist ning kohustava ettekirjutuse tegemist - 2016 maikuus taotletud ja saamata jäänud toimetulekutoetuse väljamaksmiseks summas 147,13 eurot.
3. Tartu Linnavalitsuse 20.05.2016 otsuse nr 16155822748 tühistamisnõue. 6.1 Nähtuvalt haldusasja materjalidest, Tartu Linnavalitsuse 20.05.2016 otsusega nr 16155822748 jäeti täies ulatuses rahuldamata kaebaja taotlus perekonna toimetulekutoetuse saamiseks maikuus
4. a. Otsuse kohaselt
5. a maikuus oli kaebaja perekonna netosissetulekuks 1547,02 eurot, eluaseme normkuludeks 301,10 eurot ning perekonna toimetulekupiiriks 1014 eurot. Kaebaja perekonna maikuu sissetulek koosnes kaebaja vanaduspensionist - 382,31 eurot, kaebaja hooldaja toetusest - 39 eurot, lapsetoetusest - 320 eurot ja muust igakuiselt makstavast peretoetusest - 38,36 eurot ning kaebaja abikaasa töötuskindlustushüvitisest - 450,64 eurot. Kaebaja maikuu perekonna sissetulekule oli sotsiaaltöötaja poolt lisatud ka 1/6 osa (316,71 eurot) veebruarikuus kaebaja perekonnale tagastatud tulumaksust. Kaebaja tõendas panga väljavõttega, et tema sissetulek aprilli kuu eest vastas taotluses näidatud andmetele ja arveldusarvel ei olnud raha, mis tingiks sotsiaaltoetuse mittemaksmist. Seega, tulenevalt vaidlusalusest otsusest, kaebaja perekonna eluasemekulude (301,10 eurot) maha arvamisel (1547,02-301,10) on tulemuseks 1245,92 eurot, mis on 231,92 euro võrra rohkem, kui kaebaja perekonna toimetulekupiir 1014 eurot. 6.
6. Tulenevalt haldusasja materjalidest, ei vaidle pooled selle üle, et enammakstud tulumaksu tagastamist saab pidada perekonna sissetulekuks. Pooltevaheline vaidlus käib selle üle, kas 3 nimetatud tulumaksu tagastamise summa jagamine kuueks osaks ja sellest jagamisest saadud 1/6 osa lisamine kaebaja perekonna kuusissetulekule edasiulatuvalt alates tulumaksu tagastamise laekumisest, on seaduslik. 6.
7. Kohus tutvus Tartu Linnavalitsuse 20.05.2016 otsusega nr 16155822748 ning on seisukohal, et kuigi vaidlusalune otsus on tehtud vastava programmi abil, vastab see enda regulatiivse toime tõttu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti nõuetele. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 6.
8. Põhiseaduse (PS) § 3 kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. PS §-st 14 tulenevalt õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. PS § 28 sätestab, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 4 kohaselt isikut tuleb sotsiaalkaitse korraldamisel kohelda tema inimväärikust alandamata. Isikuga tuleb arvestada temaga seotud menetluses. SÜS § 10 lg 1 sätestab, et sotsiaalkaitse on korraldatud tervikliku süsteemina, mis põhineb omavastutusel, koostööl, isiku vajadusest ja avalikust huvist lähtuval hüvitiste sihitatud andmisel, õiguskindlusel ja võrdsel kohtlemisel ning avalike vahendite säästlikul ja otstarbekal kasutamisel. 6.5.

§ 132

lg 2 kohaselt toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

§ 132

lg 1 sätestab, et toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt 20. kuupäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht. Tulenevalt

§ 133

lg-st 1, toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

§ 133

lg 4 sätestab, et kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku. 6.6. Vastustaja leiab, et

§ 133

lg 4 annab talle volituse tagastatud tulumaksu kui tagantjärele makstud sissetuleku kuueks osaks jagamiseks ja selle 1/6 osa kaebaja perekonna muu hulgas maikuu sissetulekule lisamiseks. Kohus ei ole vastustaja seisukohaga nõus. Iseenesest on õige vastustaja seisukoht, et avaliku võimu kandja tegutsemiseks on vajalik seadusest tulenev volitusnorm. Riigikohtu Halduskolleegium 31.10.2000 otsuse p-s 4 leidis ka, et avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse (RKHKo 3-3-1-41-00, p 4). Kohus leiab, et antud juhul tegutses vastustaja siiski ilma volitusnormita, kuna

§ 133lg 4 ei anna talle õigust tegutseda eelpoolkirjeldatud viisil.

Esiteks on kohus seisukohal, et

§ 133

lg 4 tuleb tõlgendada koostoimes

§ 133

lg-ga 1 ning kohaldada vaid juhul, kui taotleja sai tagantjärele makstud sissetuleku taotlusele eelnevas kuus, kuid mitte veebruarikuus 2016. a Ainult sellisel juhul oli vastustaja õigustatud kaaluma

§ 133lg 4 kohaldamist.

Teiseks, kui eelpoolnimetatud eeldus

§ 133

lg 4 kohaldamiseks on täidetud, siis vastavalt

§ 133

lg-le 4 tuleb võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmine sissetulek, mille arvutamiseks teatavasti ei sobi tagantjärele makstud sissetuleku kuueks jagamine ja sellest jagamisest saadud 1/6 osa taotluse eelmise kuu brutosissetulekule lisamine. Kõige olulisem on 4 aga kohtu arvates see, et

§ 133

lg-st 4 ei tulene ei otseselt ega selle õigusnormi tõlgendamise teel, et seadusandja volitaks normi rakendajat tagantjärele makstud sissetuleku jagamiseks kuueks osaks ja sellest jagamisest saadud 1/6 osa edasiulatuvalt arvestavale sissetulekule lisamiseks. Kohtu arvates toimetulekutoetuse määramisel tagantjärele makstud sissetuleku 1/6 osaga arvestamisel kahe või lausa kuue kuu möödudes alates selle laekumisest, võib suure tõenäosusega jätta materiaalses puuduses oleva isiku ja tema perekonna põhjendamatult ilma abita, mis võiks kaasa tuua selle perekonnaliikmete inimväärse elu tagamata jätmise. Tulenevalt vaidlusalusest otsusest, kui vastustaja ei oleks lisanud kaebaja maikuu perekonna sissetulekute hulka 25.02.2016 Maksu- ja Tolliameti poolt tagastatud enammakstud tulumaksu 1900,28 eurost 1/6 osa ehk 316,71 eurot, oleks kaebaja perekonna maikuu brutosissetulek 1230,31 eurot. Sellest sissetulekust eluasemekulude summas 301,10 eurot maha arvamisel (1230,31 – 301,10), oleks kaebaja 8-liikmelisele (kuus alaealist last) perekonnale esmaste vajaduste rahuldamiseks jäänud ainult 929,21 eurot, mis on 84,79 eurot vähem, kui kaebaja perekonnale kehtestatud toimetuleku piir summas 1014 eurot. 6.7. Sellest tulenevalt, puudus vastustajal sellise otsuse tegemiseks (tagantjärele tagastatud tulumaksu 6-ks osaks jagamine ja sellest jagamisest saadud 1/6 osa kaebaja maikuu perekonna sissetulekule lisamine) õiguslik alus. Seetõttu selline otsus on vastuolus PS §-ga 3, aga samuti ka

§ 131lg-s 1 sätestatud toimetulekutoetuse määramise eesmärgiga.

Kohus on seisukohal, et vastustaja tegi subsumeerimise vea, mis on kaasa toonud olukorra, kus vaatamata esinenud vajadusele jäi kaebaja ilma perekonna toimetulekutoetuseta. Põhjendusi ja kaalutlusi ei ole esitatud ka muus dokumendis, mis oleks kaebajale teatavaks tehtud. Eeltoodu põhjal ei vasta Tartu Linnavalitsuse 20.05.2016 otsus nr 16155822748 HMS §-s 54 sätestatud õiguspärase haldusakti tunnustele ning kuulub tühistamisele. Nähtuvalt haldusasja materjalidest, otsustas vastustaja 20.05.2016 otsusega nr 16155822748 jätta rahuldamata kaebaja taotluse perekonna toimetuleku toetuse saamiseks. Kohus on seisukohal, et juhul kui vastustaja langetab toimetuleku taotleja suhtes diskretsiooni alusel kas osaliselt või täielikult ebasoodsa otsuse, peab otsus koormavas osas vastama HMS § 4 lg-s 2 ja § 56 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele. 20.05.2016 otsuses nr 16155822748 ei ole märgitud selle andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest haldusorgan on otsuse andmisel lähtunud. Põhjendusi ja kaalutlusi ei ole esitatud ka muus dokumendis, mis oleks kaebajale teatavaks tehtud. Vaidlustavas otsuses ei nähtu, miks vastustaja otsustas jagada veebruaris tagastatud tulumaksu 6-ks osaks ja lisada 1/6 osa ehk 316,71 eurot kaebaja perekonna maikuu sissetulekule ning saadud tulemuse alusel jättis rahuldamata kaebaja taotluse. Seoses sellega, et otsuses puudusid otsuse tegemiseks faktiline ja õiguslik alus, kohtul puudub võimalus haldusakti sisu kohta teostada kohtulikku kontrolli. Olemasolevate andmete alusel kohus tuvastas, et veebruaris saadud tulumaksutagastus summas 1900,28, oli loetletud sissetulekute hulka ja kaebaja ei ole toimetulekutoetust märtsis taotlenud just põhjusel, et veebruarikuu sissetulek oli selline, et ei andnud õigust selle taotlemiseks. Kaebaja on arvestanud tagasi saadud tulumaksu tervikuna sissetulekuks veebruari eest. Tulumaksu tagastus on ühekordne laekumine ja ei ole põhjendatud selle jagamine kuue kuu peale. Kaebajal vähenes tema pere abivajaduse maht veebruaris. 20.05.2016 otsuse nr 16155822748 kaalutlused on märkimata ja selle puudumine ei õigusta seda, et riiklik sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister (STAR) ei võimalda otsuses kaalutluste märkimist. Vastustajal oli võimalus täiendavalt vormistada vastava sisuga dokument, kus oleks motiveeritud ja argumenteeritud otsus, kus oleks kajastatud kaalutlused. Haldusakt peab vastama seaduses sätestatud nõuetele (HMS §54) ja olema kaalutletud (HMS § 56 lg3). Kohtu arvates veebruaris tagastatud tulumaksu 6-ks osaks jagamine ja sellest 1/6 osa ehk 316,71 eurot lisamine kaebaja perekonna maikuu sissetulekule, on sisuliselt õigusvastane otsus sest ei 5 vasta HMS §-s 54 sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetele ning selline otsus kuulub tühistamisele. 6.8. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et ekslik on kaebaja arvamus selle kohta, et vastustaja poolt

§ 133

lg 4 kohaldamine eeldaks tulenevalt

§ 12

lg-st 1 tema nõusolekut.

§ 12

lg 1 sätestab, et sotsiaalteenuste osutamisel, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmisel arvestatakse isiku tahet, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 105, 106 ja 107 sätestatud juhtudel. Antud juhul kaebaja tahteks

§ 12lg 1 mõttes oli maikuus 2016.

a vastustajale esitatud taotlus perekonna toimetulekutoetuse saamiseks. Kohus märgib, et vastavalt PS §-le 3 ei tohtinud vastustaja lisada kaebaja maikuu kaebaja perekonnasissetulekule 1/6 osa veebruaris laekunud tulumaksu tagastamisest ka kaebaja nõusolekul.

1. Kohustava ettekirjutuse tegemise nõue - maikuus
2. a saamata jäänud toimetulekutoetuse väljamaksmiseks summas 84.79 eurot. 7.
3. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on muu hulgas ka selle haldusakti kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt või tühistamine kohtu poolt, millega keelduti soovitud toetuse andmisest (vrd RKHKo 3-3-1-77-11, p 9). 7.
4. Tulenevalt

§ 134

lg-st 1, toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 131

lg 2 sätestab, et toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Käesoleva otsuse p-s 6.

1. tühistas kohus Tartu Linnavalitsuse 20.05.2016 otsuse nr
2. Kohus tegi ka kindlaks, et 20.05.2016 seisuga oli kaebaja perekonnal toimetulekutoetuse saamise vajadus. Kohus ei tuvastanud mitte ühtegi faktilist asjaolu, mis antud juhul oleks aluseks kaebaja poolt maikuus
3. a esitatud toimetulekutoetuse saamise taotluse rahuldamata jätmiseks või vähemalt selle kaalumiseks. Järelikult, Tartu Linnavalitsuse 20.05.2016 otsusega nr 16155822748 rikuti kaebaja

§ 131lg-s 2 sätestatud subjektiivset õigust saada perekonna toimetulekutoetus.

Võttes arvesse, et 20.05.2016 seisuga oli kaebaja perekonna netosisetulekuks 929,21 eurot, mis on 84,79 euro vähem, kui kaebaja perekonnale kehtestatud toimetuleku piir summas 1014 eurot ja ei esine muid toetuse välja maksmata jäämise aluseid, siis rahuldab kohus kaebaja kohustamiskaebuse täielikult ning kohustab Tartu Linnavalitsust tasuma kaebajale välja perekonna toimetuleku toetusena 84,79 eurot

1. a. maikuu eest ( 1547,02 – 316,71 =1230,31 sissetulek; 1230,31 – 301,10 – 1014 = 84,79 eurot).
2. Tartu Maavalitsuse 06.07.2016 vaideotsuse nr 7-3/1298-10 tühistamisnõue. 8.
3. Tartu Maavalitsuse 06.07.2016 vaideotsusega nr 7-3/1298-10 jäeti sisuliselt kaebaja vaie rahuldamata ja Tartu Linnavalitsuse 20.05.2016 otsus nr 16155822748 kehtetuks tunnistamata ning kohustav ettekirjutus tegemata. Kohus märgib, et Tartu Maavalitsuse 06.07.2016 vaideotsuse nr 7-3/1298-10 peale halduskohtumenetluses esitatud tühistamisnõude esemeks ei olnud läbi viidud vaidemenetluses kaebaja õiguste rikkumine, sõltumata Tartu Linnavalitsuse 20.05.2016 otsusest nr
4. Sellest tulenevalt ning võttes arvesse, et kohus tühistas käesoleva otsuse p-s 6.
5. Tartu Linnavalitsuse 20.05.2016 otsuse nr 16155822748, kuulub tühistamisele ka Tartu Maavalitsuse 06.07.2016 vaideotsus nr 7-3/1298-10 6 (Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 191, punkt IV. Vaideotsuse vaidlustamine).
6. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 pdest 1 ja 2, tühistab kohus Tartu Linnavalitsuse 20.05.2016 otsuse nr 16155822748 ja Tartu Maavalitsuse 06.07.2016 vaideotsuse nr 7-3/1298-10 ning kohustab Tartu Linnavalitsust maksma kaebajale välja saamata jäänud toimetulekutoetus summas 84,79 eurot
7. a. maikuu eest.
8. Menetluskulud. 10.
9. Tulenevalt HKMS § 108 lg-st, menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kaebaja oli vabastatud kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vastavalt riigilõivuseadusele. Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist vastustajatelt ega esitanud kohtule menetluskulusid kinnitavaid dokumente. Lähtudes eeltoodust ja võttes arvesse asjaolu, et kohus rahuldas kaebuse vaid 1/3 ulatuses, peab kohus antud juhul õiglaseks jätta vastavalt HKMS § 108 lg-le 11 menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 7