Obsah (7)

§ 23§ 5§ 3§ 1§ 4§ 7§ 14

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

), mille regulatsioonist tulenevalt on kriminaalmenetluse toiminguga tekitatud kahju taotluse lahendajaks prokuratuur, riigiprokuratuur, maakohus või ringkonnakohus, kuid mitte halduskohus. Kuna väidetav kahju on kaebajale tekitatud kriminaalmenetluse toiminguga, oleks tulnud kahju hüvitamise taotlus esitada prokuratuurile. Asjaolu, et kaebaja on kahju hüvitamise taotluse esitanud PPA-le ning viimane on taotluse lahendanud ja lubanud otsust vaidlustada halduskohtus, ei tähenda, et halduskohtul on pädevus kaebust lahendada. Ka

§ 23

lg 5 järgi lahendab halduskohus kahju hüvitamise kaebuse

-s sätestatud alustel üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse enne selle seaduse jõustumist menetlusse võtnud. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. PALMEKS OÜ esitas 01.02.2017 Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 24.01.
2. a määrus ja saata PALMEKS OÜ kaebus menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse põhjendused: 2 Antud juhul ei ole kohtu viide

-le asjakohane.

§ 5

annab loetelu, millisel juhul kuulub süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele sõltuvalt menetluse lõpptulemusest ning § 7 sätestab kahju hüvitamise alused sõltumata süüasja lõpptulemusest. Oluline on asjaolu, et isik, kellele mõlemal juhul kuulub kahju hüvitamisele, on süüteomenetlusele allutatud isik. Nendeks isikuteks on kahtlustatav, süüdistatav ja menetlusalune isik väärteoasjas. Kaebaja ei ole kahtlustatav, süüdistatav ega menetlusalune isik asjas, millega seonduvalt on esitatud kahjunõue.

§ 3sätestab, et kahju hüvitamine kolmandatele isikutele toimub RVast

S § 10 kohaselt. PALMEKS OÜ kaebuse ja kahjunõude suhtes ei ole RVastS § 10 lg 1 kohaldatav. Halduskohus võttis PALMEKS OÜ kaebuse õigesti menetlusse ning PPA 20.10.

1. a otsuse vaidlustamiseks ja kahjunõude lahendamiseks ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda.
2. PPA esitas 10.02.2017 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta PALMEKS OÜ määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: RVastS-i võib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele kohaldada üksnes

-is eraldi sätestatud juhul. Kaebaja on kaebuses selgelt teinud järelduse, et talle kuulunud sõidukit kahjustati varguses kahtlustatavate isikute kinnipidamisel kriminaalmenetluse käigus ja see võib olla toimunud menetleja poolt menetlusõiguse rikkumise tõttu. Kuivõrd kaebaja on sisustanud oma kahjunõude süüteomenetluse käigus menetleja poolt süülise menetlusõiguse rikkumisega ja seeläbi isikule kahju tekitamisega, eeldab sellise kahjunõude lahendamine hinnangu andmist kriminaalmenetluse toimingu põhjendatusele ja õiguspärasusele, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Tartu Halduskohus on 24.01.
3. a määruses märkinud, et vaidlust ei saa olla selles, et väidetav kahju on kaebajale tekitatud süüteomenetluses – kriminaalmenetluse toiminguga, kahtlustatava kinnipidamisel. Kuna eeltoodule ei ole asjas kaebaja enda määruskaebuses ega ka vastustaja vastuses määruskaebusele sisuliselt vastu vaielnud, siis lähtub ringkonnakohus samuti eeltoodust.
4. Halduskohtule esitatud kaebuses märgitust nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks nõuda väidetavalt politseitöötajate tegevusetusest tekitatud kahju hüvitamist, kuna politsei põhjustas olukorra, kus oldi teadlikud kavandatavast vargusest ja jälgiti varaste tegevust, kuid vargust ei takistatud ning hiljem oli vajalik auto peatamiseks kasutada erimeetmeid, põhjustati kokkupõrge ja autole tekitati ka lasuvigastused. Eelnevat mõistab ringkonnakohus selliselt, et kaebaja eesmärgiks on nõuda süüteomenetluse raames menetleja poolt väidetavalt süüliselt menetlusõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Menetluskorra süüteomenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks näeb ette 01.05.2015 jõustunud

, mille kohaselt otsustab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise üle üldkohus (

-i eelnõu seletuskiri, p 2.3, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f4eb3b6d-fc0b-4cc7-9452-98dc0db0e448/S %c3%bc%c3%bcteomenetluses%20tekitatud%20kahju%20h%c3%bcvi/). Kuna esitatud kaebuse menetlemiseks näeb seadus ette teistsuguse menetluskorra, siis on halduskohus kaebaja kaebuse õigesti jätnud läbi vaatamata halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. 13. 01.05.2015 jõustunud

sätestab süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise kui riigivastutuse ühe eriliigi, mille hüvitamise üle otsustab üldkohus (maakohus). RVastS-i kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes

-is 3 sätestatud juhul (

§ 1lg 3).

Seega on kriminaalasja kohtueelset menetlust puudutav vaidlus küll avalik-õiguslik, kuid kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib

. 14.

-i eelnõu seletuskirja kohaselt (p-d 2.4, 2.4.1, 2.4.2) nähakse kahju hüvitamine ette kahe suure juhtumite grupi korral. Esimese grupi moodustavad juhtumid, mil isiku suhtes on kohaldatud süüteomenetluse meedet, mis intensiivselt riivas tema põhiõigust (vahistamine, kinnipidamine, ametikohalt kõrvaldamine, elukohast lahkumise keeld, vara arestimine), kuid mille talumise kohustus ei ole menetluse lõpptulemust arvestades proportsionaalne – eelkõige kui isik on õigeks mõistetud või lõpetatakse tema suhtes menetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Hüvitamise õigust andva põhiõiguse riivena käsitletakse selle juhtumite grupi all ka ebamõistlikku menetlusaega. Teise grupi moodustavad juhtumid, mil menetleja (prokuratuur, uurimisorgan, väärteo kohtuväline menetleja) on süüliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja sellega põhjustanud isikule kahju. Süüline menetlusõiguse rikkumine on kahju hüvitamise aluseks sõltumata sellest, milline on süüasja menetluse lõpptulemus.

§ 1

lg 1 kohaselt nimetatud seadus sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Kriminaalmenetluse seadustiku § 16 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses menetlejaks kohus, prokuratuur ja uurimisasutus.

-i eelnõu seletuskirjas (p 3.2, 1. peatükk, § 1) märgitakse, et seaduse reguleerimisalaga on põhjendatud hõlmata kõikide menetlejate tegevus.

§ 4

sätestab, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist

-is sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Eelnevat arvestades ei ole õige kaebaja arusaam, et isik, kellele kuulub kahju hüvitamisele, peab olema süüteomenetlusele allutatud isik, s.o kahtlustatav, süüdistatav või menetlusalune isik. Seega kui kaebaja leiab, et uurimisasutus on süüliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja seetõttu on tekitatud talle kahju, siis on kaebajal õigus esitada taotlus kahju hüvitamiseks

§ 7

lg 1 alusel kriminaalmenetluses prokuratuurile (või väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale (

§ 14

lg 2)) arvestades

-i 4. peatükis sätestatud korda. 15.

§ 7

lg 1 kohaselt kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.

-i eesmärk on allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et kriminaalmenetluse toimingutega tekitatud kahjunõuded lahendatakse

-is sätestatud korras, mille kohaselt lahendab neid nõudeid kohtumenetluses maakohus (Riigikohtu 07.12.2016. a otsus nr 3-3-1-30-16, p 12).

§ 23

lg 5 kohaselt haldus-, ringkonna- ja Riigikohus lahendavad kahju hüvitamise kaebuse samas seaduses sätestatud alustel üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtnud. Alates 01.05.2015 ei ole sellise nõude menetlemine enam halduskohtu pädevuses, kuna

§-i 7 kohaldatakse tagasiulatuvalt ning käesoleval juhul ei esine olukorda, kus kaebaja kaebus oleks halduskohtu poolt menetlusse võetud enne 01.05.

2. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et PPA 20.10.
3. a otsuses esitatud teave edasikaebamise korra kohta ei kohusta halduskohut kaebaja kaebust menetlusse võtma.
4. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus PALMEKS OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.01.
5. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel