Obsah (8)

§ 367§ 407§ 162§ 165§ 174§ 138§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-8086 Tsiviilasi XXXX

§ 367alusel alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni.

Hagi esitamise hetkel on viivisemäär 8,05% (0,022% / päev).

1. Hageja palub mõista korteriomand Tallinnas XXXX kostjate III-V ebaseaduslikust valdusest hageja OÜ valdusse, kohustada kostjaid III-V vabastama korteriomandi Tallinnas XXXX, vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral määrata otsuse täitmise viisiks kostjate III-V ning nende asjade korteriomandilt Tallinnas XXXX väljatõstmine. Mõista kostjatelt I-IV solidaarselt hageja kasuks välja 738,21 eurot. Mõista kostjatelt I-V solidaarselt hageja kasuks välja 7293,87 eurot. Mõista kostjatelt I-IV solidaarselt hageja kasuks hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud summalt 738,21 eurot välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kohtule kuni põhisumma 738,21 eurot täieliku tasumiseni. Mõista kostjatelt I-V solidaarselt hageja kasuks hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud summalt 7293,87 eurot välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 3 sätestatud määras alates hagi esitamisest kohtule kuni põhisumma 7293,87 eurot täieliku tasumiseni. Mõista kostjatelt I-V solidaarselt hageja kasuks välja kasutuseelised arvestusega 270 eurot kuu alates hagi esitamisest kuni kostjate I-V poolt korteriomandi Tallinnas XXXX valduse tegeliku üleandmiseni hagejale. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate I, III ja IV vastuväited
2. Kostjad I, III ja IV võtavad esitatud hagi õigeks valduse nõude osas. Kostjad on seisukohal, et täitemenetlus, mis korteriomandi asukohaga XXXX Tallinn suhtes läbi viidi, oli ootamatu, samuti müüdi korteriomand täitemenetluses alla turuhinna. Sellest tulenevalt ei ole kostjad tekitanud süüliselt olukorda, kus korteriomand on nende poolt vabastamata. Hageja oli korteriomandi ostmisel teadlik, et see ei ole vaba. Kostjate II, V vastuväited
3. Kostjatele II ja V on hagimaterjalid kätte toimetatud, kuid kostjad II ja V vastuväiteid esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate I, III ja IV vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud hageja ja kostja I kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude Tallinnas XXXX asuva korteri valduse üleandmiseks, samuti kasutuseeliste ning viiviste väljamõistmiseks. Kostjad I, III ja IV vaidlevad vastu kasutuseeliste nõudele leides, et see on põhjendamatu, kuna kostjatel ei olnud tulenevalt täitemenetluse kiirusest võimalik korteriomandi valdust õigeaegselt vabastada.
6. Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Antud juhul puudub vaidlus, et korteriomand asukohaga Tallinn XXXX kuulub hagejale. Hageja on selle tõendamiseks esitanud ka kordusenampakkumise akti, millest on näha, et Tallinnas XXXX asuva korteriomandi ostis XXXX, kes loovutas kinnistu ostuõiguse hagejale (tlk 913).
7. Puudub vaidlus, et kostjad I, III ja IV korteriomandit valdavad, kuna kostjad on kõnealuse asjaolu omaks võtnud ning samuti võtnud õigeks hageja nõude korteriomandi valduse vabastamiseks (tlk 48). Kostjatele II ja V on hagimaterjalid kätte toimetatud, kuid kostjad II ja V hageja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole, mis tähendab, et ka kostjad II ja V on lähtuvalt

§ 407

lg-st 1 korteriomandi valduse vabastamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tunnistanud.

1. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et korteriomand asukohaga Sirbi 2-75 Tallinn tuleb kostjate III-V ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja valdusesse. Kui kostjad III-V keelduvad korteriomandi vabatahtlikust vabastamisest, tuleb kostjad III-V korteriomandist asukohaga Sirbi 2-75 Tallinn koos neile kuuluvate asjadega välja tõsta.
2. Järgnevalt analüüsib kohus hageja kasutuseeliste nõuet. Kohus on seisukohal, et hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 1037 lg 1, mille kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, 4 segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1808 p-s 20 asunud seisukohale, et võlaõigusseaduse § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eeldus on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta hageja omandit, muud õigust või valdust ning et ta on rikkumise teel hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. Rikastumine võib toimuda ka kasutuseeliste saamise läbi TsÜS § 62 lg 1 mõttes. TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised).
3. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-05 punktis 26 leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid. Esmajoones on see ilmne elamute puhul. Kinnisasja (aga ka ehitiste kui vallasasjade) kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha.
4. Tulenevalt eeltoodust sätetest ja Riigikohtu lahenditest asub kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt kasutuseeliste hüvitamist seoses perioodiga, mil kostjad valdasid hagejale kuuluvat korteriomandit õigusliku aluseta. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et hageja soovis 13.11.2012 koos kohtutäituri abiga kostjad I ja II korteriomandist välja tõsta, kuid see ei õnnestunud, kuna ilmnes, et korteris elavad veel kostjad III-V ning XXXX. Hageja ütles 13.11.2012 toimunud väljatõstmise käigus üles kõik kostjatega sõlmitud kasutuslepingud, mis tähendab, et kostjad I-IV olid hiljemalt alates 13.11.2012 teadlikud, et neil puudub korteriomandi valdamiseks seaduslik alus. Asjaolu, et kostjad IIV on hiljemalt alates 13.11.2012 teadlikud, et neil puudub seaduslik alus korteriomandi valdamiseks, on tõendanud ka kinnisasja valduse äravõtmise aktiga (tlk 14-15).
5. Hageja on esitanud kutselise maakleri hinnangu selle kohta, mis on Tallinn XXXX asuva korteriomandiga sarnase 2-toalise korteri üürihind. Kutseline maakler on asunud seisukohale, et üürihind aastal 2012 oli 250 eurot, 2013 aastal 260 eurot, 2014 aastal 270 eurot ja 2015 aastal aprillikuu seisuga 270 eurot (tlk 16-17). Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kutselise maakleri poolt üürihinnale antud hinnang oleks ebaõige.
6. Kohus on tulenevalt eeltoodust seisukohal, et kostjatel I-IV puudus korteriomandi kasutamise õigus perioodil 13.11.2012-28.05.2015 (hagiavalduse esitamise kuupäev) ning kõnealuse perioodi eest tuleb kostjatelt I-IV hageja kasuks välja mõista kasutuseelised vastavalt kutselise maakleri hinnangus nimetatud summadele.
7. 2012 aastal kasutasid kostjad I-IV korteriomandit alusetult 16 päeva novembris ning lisaks detsembrikuus. Kohtu arvutuse kohaselt tähendab see, et novembrikuu eest võlgnevad kostjad I-IV hagejale 133,33 eurot (250/30 x 16) ja detsembrikuu eest 250 eurot, s.o kokku 383,33 eurot. Võttes arvesse, et hageja nõuab kostjatelt I-IV 2012 aasta eest 357,50 euro väljamõistmist, lähtub kohus just sellest summast ja mõistab kostjatelt I-IV 2012 aasta eest hageja kasuks välja kasutuseelised summas 357,50 eurot.
8. 2013 aastal kasutasid kostjad I-IV korteriomandit alusetult terve jaanuarikuu ning 13 päeva veebruaris. See tähendab, et jaanuarikuu eest võlgnevad kostjad I-IV hagejale 260 eurot ja veebruarikuu eest 120,71 eurot (260/28 x 13), s.o kokku 380,71 eurot. Kohus leiab, et perioodi 01.01.-13.02.2012 eest tuleb kostjatelt I-IV hageja kasuks välja mõista kasutuseelised summas 380, 71 eurot. Kokku kuulub kostjatelt I-IV solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 738,21 eurot. 5
9. Alates 14.02.2013 puudus korteriomandi kasutamise õiguslik alus ka kostjal V. Kostja V on hagiavaldusele vastamata jättes omaks võtnud asjaolud, et kostja V kasutas hagejale kuuluvat korterit ning alates 14.02.2013 puudus tal selleks õiguslik alus. Seega tuleb alates 14.02.2013 kasutuseelised mõista välja solidaarselt kostjatelt I-V.
10. 2013 aastal kasutasid kostjad I-V korteriomandit alusetult 14 päeva veebruaris ja perioodil märts kuni detsember. See tähendab, et veebruarikuu eest võlgnevad kostjad I-V hagejale 130 eurot (260/28 x 14) ja perioodi märts kuni detsember eest 2600 eurot (10 x 260), s.o kokku 2730 eurot. Kohus leiab, et perioodi 14.02.-31.12.2013 eest tuleb kostjatelt I-V hageja kasuks välja mõista kasutuseelised summas 2730 eurot.
11. 2014 aastal valdasid kostjad I-V korteriomandit alusetult terve aasta vältel, mis tähendab, et 2014 aasta eest tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista kasutuseelised summas 3240 eurot (270 x 12).
12. 2015 aastal kasutasid kostjad I-V korteriomandit hagi esitamise seisuga alusetult perioodil jaanuar kuni aprill ning 28 päeva mais. See tähendab, et perioodi jaanuar kuni aprill eest võlgnevad kostjad I-V hagejale 1080 eurot (270 x 4) ja maikuu eest 243,87 eurot (270/31 x 28), s.o kokku 1323,87 eurot. Kohus leiab, et perioodi 01.01.-28.05.2015 eest tuleb kostjatelt I-V hageja kasuks välja mõista kasutuseelised summas 1323,87 eurot.
13. Hageja on esitanud taotluse mõista kostjatelt I-V välja kasutuseelised alates hagiavalduse esitamisest kuni korteriomandi valduse tegeliku üleandmiseni.

§-st 369 tulenevalt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt

§-st 369 saab hageja nõuda kostjatelt kasutuseeliste nõudmist perioodil hagi avalduse esitamisest kuni valduse vabastamiseni. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb ka vastavas osas rahuldada ning kostjatelt I-V tuleb solidaarselt välja mõista kasutuseelised summas 270 eurot kuus alates 29.05.2015 kuni korteriomandi asukohaga XXXX Tallinna valduse hagejale tegeliku üleandmiseni.

1. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostjatelt I-IV tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista kasutuseelised summas 738,21 eurot ning kostjatelt I-V tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista kasutuseelised summas 7293,87 eurot.
2. Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Hageja palub viivised välja mõista alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o perioodil 28.05.2015 kuni 18.01.2016 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määraga 0,022% päevas.
3. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lgst 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et kostjad on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. 6
4. Kostjad I-IV on olnud võlgnevuse summas 738,21 eurot tasumisega viivituses perioodil 28.05.2015 kuni 18.01.2016, s.o 235 päeva. Kostjatelt I-IV tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis summas 38,07 eurot (738,21 eurot x 0,022% x 235 päeva).
5. Kostjad I-V on olnud võlgnevuse summas 7293,87 eurot tasumisega viivituses perioodil 28.05.2015 kuni 18.01.2016, s.o 235 päeva. Kostjatelt I-V tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis summas 376,94 eurot (7293,87 eurot x 0,022% x 235 päeva).
6. Hageja nõuab kostjatelt ka kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks mitte muutnud viiviste väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb

§ 367

alusel rahuldada ning kostjatelt tuleb välja mõista ka viivised, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud. Kostjatelt I-IV tuleb alates 19.01.2016 välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt summas 738,21 ning kostjatelt I-V tuleb alates 19.01.2016 välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt summas 7293,87. 35. Lähtuvalt eeltoodust kuulub hageja esitatud hagi tervikuna rahuldamisele. 36. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-dest 124, 132 lg-st 1, 133 lg-st 1 on hagihind 11 918,67 eurot. Menetluskulud 37.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb tsiviilasja menetluskulud

§ 162lg 1, § 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda.

38.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 39. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 1639 eurot (koos käibemaksuga), sest hageja pole KMkohustuslane, ja riigilõivu summas 650 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Hageja on kohtumenetluses tasunud riigilõivu haginõudelt 600 eurot ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu tasumine 650 euro ulatuses on tõendamist leidnud ja see kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele.
2. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on hageja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud hagejale õigusabi kokku 12 tundi ja 25 minutit. Hageja esindaja on selle aja vältel viinud läbi õigusliku analüüsi, koostanud hagiavalduse, korrigeerinud hagihinda, tutvunud kostjate menetlusdokumendiga, koostanud kompromissettepaneku, koostanud hagi tagamise avalduse, valmistunud kohtuistungiks ning osalenud kohtuistungil. Kohus leiab, et hageja esindaja nimetatud menetlustoimingud on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud ning nende toimingute tegemiseks kulunud 7 ajaline maht kokku 12 tundi ja 25 minutit on põhjendatud. Hageja esindaja on vastavad toimingud menetluses teinud, s.o esitanud kohtule asjakohaseid tõendeid ja sisulist analüüsi sisaldavaid menetlusdokumente.
3. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja esindaja töötunnid on kokku põhjendatud 12 tunni ja 25 minuti ulatuses. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja töötunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja on advokaat ja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 12 tundi 25 minutit ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 110 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta 1365,83 eurot ning koos käibemaksuga 1639 eurot.
4. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud 2289 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 1639 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivust 650 eurot.
5. Hageja taotleb menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist.

§ 177

lg 4 alusel tuleb kostjatel menetluskuludelt tasuda solidaarselt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8