← Eesti

1-13-11724/159

Obsah (15)§ 2742§ 384§ 223§ 2862§ 2052§ 442§ 142§ 296§ 1381§ 306§ 339§ 341§ 338§ 187§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-11724 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

§ 2742alusel mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu Raul Ketsi süüdistuses Kar

S § 3892 lg 2 järgi, AS-i Saarek süüdistuses KarS § 3892 lg 3 järgi ning Alexey Litvinenko, Anatoli Luksi, Anton Geri, ja Kristaps Kraminši süüdistustes KarS § 22 lg 3 - § 3892 lg-te 2, 3 järgi.

  1. Kriminaalasi nr 1-13-11724 saata Raul Ketsi, AS-i Saarek, Alexey Litvinenko, Anatoli Luksi, Anton Geri ja Kristaps Kraminši süüdistustes tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks samas kohtukoosseisus.
  2. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
  3. Prokuröri määruskaebus rahuldada. Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi ja kolmanda isiku OÜ Maktor Grupp esindaja Janno Pervi kaebused jätta rahuldamata.
  4. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt maksta Advokaadibüroo Ann Saar kasuks välja 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot, vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt määruskaebemenetluses süüdistatav Alexey Litvinenkole õigusabi osutamise eest. Nimetatud menetluskulu jätta Eesti Vabariigi kanda.
  5. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt maksta Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kasuks välja 144 eurot, sealhulgas käibemaks 24 eurot, advokaat Toomas Metsma poolt määruskaebemenetluses süüdistatav Kristaps Kraminšile õigusabi osutamise eest. Nimetatud menetluskulu jätta Eesti Vabariigi kanda.
  6. Eesti Vabariigilt mõista Raul Ketsi ja AS-i Saarek kasuks välja 2195,20 eurot valitud esindaja Aivar Pilvele määruskaebemenetluses makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetles kriminaalasja nr 1-13-11724 Raul Ketsi süüdistuses KarS § 3892 lg 2 järgi, AS-i Saarek süüdistuses KarS § 3892 lg 3 järgi ning Alexey Litvinenko, Anatoli Luksi, Anton Geri, Kristaps Kraminši ja Ingus Šmitsi süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 3892 lg-te 2, 3 järgi üldmenetluses.
  2. Kohtumenetluse kestel esitasid süüdistatavate kaitsjad, v.a Ingus Šmitsi kaitsja advokaat Anne Vissak, maakohtule taotluse oma kaitsealuste suhtes menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu. Kristaps Kraminši kaitsja advokaat Toomas Metsma esitas ka alternatiivse taotluse kohustada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri esitama kriminaalasjas uus süüdistusakt. Prokurör menetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu põhjendatuks ei pidanud ning esitas kohtule taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks.
  3. Tartu Maakohus 21.09.2016 määrusega: - lõpetas kriminaalmenetluse

§ 2742lg 1 alusel mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu Raul Ketsi süüdistuses Kar

S § 3892 lg 2 järgi, AS-i Saarek süüdistuses KarS § 3892 lg 3 järgi ning Alexey Litvinenko, Anatoli Luksi, Anton Geri ja Kristaps Kraminši süüdistustes KarS § 22 lg 3 § 3892 lg-te 2, 3 järgi; - määras menetluse jätkamise Ingus Šmitsi süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 3892 lg-te 2, 3 järgi; - jättis läbi vaatamata Alexey Litvinenko kaitsja advokaat Ahto Sirendi 16.09.2016 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks; - jättis muutmata Tartu Maakohtu 07.06.2016 määrusega kolmanda isiku OÜ Maktor Grupp (registrikood 11208086) arvelduskontol nr XXX AS Swedbank või OÜ Maktor Grupp nimel avatud mõnel teisel AS Swedbank pangakontol olevale rahale kohaldatud aresti summas 160 893 eurot; - jättis läbi vaatamata Kristaps Kraminši kaitsja advokaat Toomas Metsma taotluse kohustada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri esitama kriminaalasjas uus süüdistusakt; - jättis rahuldamata prokuröri taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks. Vastavaid seisukohti põhistas maakohus järgmiselt. 3.1 Kohus määras Ingus Šmitsi osas kriminaalmenetluse jätkamise ja jättis tema osas analüüsimata, kas menetlus tuleks seoses mõistliku aja möödumisega lõpetada. Seda põhjusel, et Ingus Šmits ei andnud vastavat

§ 2742lg-s 1 nõutud nõusolekut.

Teiste süüdistatavate osas põhjendas maakohus kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu järgmiselt. 3.2 Kriminaalasja menetlust alustati 10.12.2010. Mõistliku menetlusaja kulgemist tuleb hakata lugema Raul Ketsi, AS-i Saarek, Alexey Litvinenko ja Anatoli Luksi puhul 2011 aprillist, Anton Geri puhul 2011 juunist ning Kristaps Kraminši puhul 2011 septembrist, kuna siis kuulati nad kahtlustatavatena üle. Seega on menetlus süüdistatavate suhtes kestnud 5 aastat kuni 5 aastat 5 kuud. 3.3 Analüüsides, kas kriminaalmenetlus on süüdistatavate suhtes ebamõistlikult pikk, leidis kohus esmalt, et kriminaalasi materiaalõiguslikult eriti keeruline ei ole. Samuti ei ole süüdistus tõenduslikult keskmisest maksukuriteo asjast märkimisväärselt mahukam ega keerukam ning süüdistusest hõlmatud ajaperiood on väga lühike. Kriminaalmenetluse raames on küll kogutud suurel hulgal erinevat materjali, kuid maksukuriteo asjas on selline maht võrreldes teiste sarnaste kohtuasjadega üsnagi tavapärane. Samuti tuleb arvestada, et olulise osa kogutud materjalidest moodustavad erinevad arved ja majandustegevuse dokumendid, mis ei nõua menetlejalt eraldi nende koostamiseks ja vormistamiseks aega. Mõnevõrra ajamahukamaks on menetluse ilmselt muutnud asjaolu, et kasutada on tulnud rahvusvahelise koostöö läbi saadavat abi ning on esinenud vajadus ulatuslike materjalide 2 tõlkimiseks. Kuid ka nimetatud asjaolusid ei saa menetlustähtaja mõttes nii märkimisväärseks pidada, kuna selline tegevus saab ilmselt kulgeda paralleelselt menetleja muu menetlustegevusega. 3.4 Järgmiseks pööras kohus tähelepanu kohtueelse menetleja tegevusele ning sedastas, et see kestis veidi üle 3 aasta, sellest süüdistatavate jaoks ligikaudu 2 aastat 3 kuud kuni 2 aastat 8 kuud. Selle aja jooksul on üle kuulatud 13 tunnistajat (sh 3 tunnistajat rahvusvahelise õigusabitaotluse raames Läti Vabariigis), läbi on viidud mitmeid läbiotsimisi, edastatud on nõudekirju ja päringuid pankadele, Maksu- ja Tolliametile ning teistele asutustele, tehtud on hulgaliselt väljatrükke erinevatest andmebaasidest ning vaadeldud on ka mitmeid tehnilisi seadmeid ja dokumente (enam kui 6000 lehekülge). Lisaks on teostatud jälitustegevust, mille protokollimine on iseenesest ilmselt ajamahukas. Menetluslikult on väheaktiivsem periood olnud 2011 mai ja 2011 juuli. Nähtavat menetlustegevust ei ole toimunud 2012 veebruari keskpaigast kuni aprillikuu esimese pooleni ning peale seda on väheaktiivne menetlusperiood olnud taas 2012 oktoobri lõpust kuni 2013 aprillini. 2013 aprillis on koostatud kohtueelse menetluse kokkuvõte ning jätmised nähtavad menetlustoimingud on olnud 2013 septembris. Sellele on järgnenud taas väheaktiivse menetluse periood kuni süüdistusakti koostamiseni 30.12.2013, mil see esitati Tartu Maakohtusse. Ehk siis kohtueelne menetleja ei ole igal ajaperioodil teostanud menetlust piisava järjepidevusega ning kohati esineb vähest aktiivsust. 3.5 Hinnates edasi kohtumenetluses toimunut, märkis kohus, et kooskõlastatult menetlusosalistega toimus eelistung 2014 mais ja süüdistatavad anti kohtu alla. Kohtulikuks arutamiseks määrati istungiajad, arvestades nii kaitsjate, prokuröri kui kohtu hõivatust 2015 jaanuariks, veebruariks, märtsiks ja aprilliks. 2015 jaanuaris esitas ringkonnaprokurör kohtuistungil muudetud süüdistuse, kuid kuna puudus selle dokumendi tõlge eesti keelt mittevaldavatele süüdistatavatele nende emakeelde, siis oli kohus sunnitud asja arutamise kuni tõlgete valmimiseni ja muudetud süüdistusega tutvumiseni edasi lükkama. Edasi kirjeldas kohus, kuidas kriminaalasja kohtumenetluses olemise ajal, s.o ligikaudu 2 aasta 9 kuu jooksul, oli määratud hulganisti istungiaegu, mis olulisel määral jäid ära erinevate menetlustakistuste tõttu või siis ei toimunud istungitel kohtuasja sisulist arutamist seetõttu, et lahendati menetluslikke küsimusi. 3.5.1 Kohus lisas, et korduvalt on istungid edasi lükkunud Kristaps Kraminši tervislike põhjuste või temaga seotud menetluslike taotluste tõttu, mille tagajärjel ei ole saanud läbi viia istungil kriminaalasja sisulist arutamist. Samas ei ole alust järeldada, et süüdistatava käitumine oleks olnud ettekavatsetult pahatahtlik, kantud otseselt eesmärgist menetlust venitada või takistada. Kohtule on esitatud Kristaps Kraminši kogu haiguslugu kajastav dokumentatsioon, millest nähtuvad temal diagnoositud erinevad, ka püsikululised, haigused. Samuti on kohtule enamasti esitatud meditsiinidokumendid, mis tõendavad istungitele mitteilmumise põhjust seoses haigestumisega. Süüdistatava haiguslugu või haigestumisi ei ole põhjust kahtluse alla seada vaatamata nende sagedusele. Maakohus leidis, et Kristaps Kraminšile ei saa ette heita siseriikliku õigusega ettenähtud menetluslikku õigust taotluste esitamiseks, kuna ei ole alust arvata, et seejuures oleks ta käitunud ilmselgelt pahatahtlikult. Samuti ei ole alust arvata, et pahatahtlikult oleksid käitunud teised süüdistatavad ja nende kaitsjad menetluslike taotluste esitamisel või et mittemõjuvatel põhjustel oleks toimunud istungite ärajäämine teiste menetlusosaliste tervislike või perekondlike seisundite tõttu. 3.5.2 Kohus selgitas veel, et ajaline vahe süüdistusakti kohtusse saabumise ja asja kohtulikuks arutamiseks määratud istungiaegade alguse vahel tulenes kohtu töökoormusest ning prokuröri ja kaitsjate hõivatusest. Kohtule võiks ette heita, et istungid ei ole määratud piisavalt suure ajalise tihedusega, kuid käesoleval juhul oli oluline arvestada ka kaitsjate kaitsekohustuste täitmisest tulenevate piirangutega seoses teiste menetlustega. Arvestades aga kriminaalasja materjalide mahtu ja süüdistuse spetsiifikat ei oleks olnud mõistlik kohustada kaitsjaid pidevalt endale menetlusse asenduskaitsjaid määrama või määrata asenduskaitsjad kohtu initsiatiivil. Selliselt talitades oleks üheaegselt pidanud istungitel osalema mitu asenduskaitsjat, mis ei oleks ilmselgelt taganud kaitseõiguse piisavat kvaliteeti, arvestades eelkõige kriminaalasja mahtu, ja oleks suure tõenäosusega tekitanud veelgi lisaprobleeme töökorralduslikult (asenduskaitsjate kiire leidmine mahukas asjas). Samuti olid enamus kaitsealuseid valinud endale esialgselt kokkuleppel kaitsjad, kelle eelnimetatud 3 viisil asendamine oleks ebamõistlik. Ilmselgelt oleks mitmete asenduskaitsjate korduv kasutamine oluliselt mõjutanud ka kriminaalasjaga kaasnevaid menetluskulusid, suurendades neid märgatavalt. 3.6 Edasi toonitas kohus, et oluliseks riigipoolseks menetlust pikendavaks asjaoluks tuleb lugeda vajadust alustada kohtuliku arutamisega n-ö otsast peale. Nimelt on üks senini kohtulikul arutamisel osalenud rahvakohtunikest menetlusest taandatud ja seetõttu tuleb kohtulikku arutamist alustada uue kohtukoosseisuga. Seetõttu võiks äärmiselt optimistliku prognoosi kohaselt esimese kohtuastme lahendi tegemiseni kuluda minimaalselt vähemalt 6 kuud ning seoses tõenäoliste edasikaebuste esitamisega võtaks lõpliku lahendini jõudmine vähemalt 6 aastat 7 kuud kuni 7 aastat, mida ei saa käesoleva kriminaalasja asjaolusid arvestades enam kindlasti mõistlikuks menetlusajaks pidada. Seda enam, et mõistliku menetlusaja ületamist tuleb nentida juba käesolevaks ajaks. 3.7 Järgnevalt toonitas kohus, et menetluse jätkamine süvendaks mõistliku menetlusaja rikkumist märkimisväärselt veelgi ja seetõttu on vajalik kaaluda menetluse lõpetamist juba käesolevas menetlusetapis, et ära hoida rikkumise intensiivistumist ning olukorda, kus menetluse lõpetamine muutuks hilisemalt möödapääsmatuks. Sellisele seisukohale jõudis kohus, kui kaalus edasi seda, mil määral menetluse jätkamine süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul kokkuvõttes rikub ja kuivõrd on menetluse jätkamine õigustatud avalikku menetlushuvi arvestades. 3.7.1 Avaliku menetlushuvi aspektist võttis kohus esmalt arvesse, et kuriteo tulemusena riigi poolt tagastatud sisendkäibemaksu summa 444 095 eurot ületab eriti suure kahju ehk 400 000 euro piiri ja sellest väiksema maksusumma puhul oleks olnud tegemist juba teise astme kuriteoga. Teiseks arvestas kohus, et AS Saarek on kokkuleppel maksuametiga süüdistusega seotud maksudeklaratsioone parandanud ja on vabatahtlikult tasunud täiendava makse summas 240 000 eurot. Kolmandaks pidas kohus oluliseks, et ükski süüdistatavatest ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, mistõttu tuleb ka ohtu nende poolt uute kuritegude toimepanemiseks tulevikus pidada vähetõenäoliseks ning puudub oluline vajadus mõjutada neid edaspidi õigusvastasest käitumisest hoiduma. Seda enam, et karistuse mõistmist tuleb niivõrd pika aja möödumisel kuriteo toimepanemisest eripreventiivsuselt lähtuvalt, nagu see lõpliku lahendini jõudmise ajaks ilmselt oleks, üldjuhul nagunii pidada väheefektiivseks. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kõiki eeltoodud asjaolusid lugeda avalikku huvi vähendavateks käesoleva asja jätkuva menetlemise vastu. 3.7.2 Hinnates järgmiseks seda, mil määral rikub menetluse jätkamine süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, tuleb kohtu hinnangul peamise, riivet suurendava asjaoluna käsitleda süüdistatavate Anatoli Luksi, Alexey Litvinenko ja Raul Ketsi suhtes kohaldatud vabaduspiiranguid. Nimelt nähtub, et eelnimetatud süüdistatavate suhtes on kohtueelses menetluses kohaldatud 2 aasta vältel tõkendit elukohast lahkumise keeld. Lisaks on Anatoli Luks ja Alexey Litvinenko olnud vastavalt 2 ja 3 päeva ka kahtlustatavana kinni peetud. Süüdistatavatele on ilmselt negatiivset mõju avaldanud ka nende elu- ja tegevuskohas toimunud läbiotsimised ning nende kasutuses olnud esemete menetleja valdusesse võtmisega kaasnevad kasutamis- ja käsutamispiirangud. Samuti on kohtueelses menetluses pikendatud kuni aastani AS-i Saarek raamatupidamisdokumentide ja muude esemete kriminaalasja materjalide juures hoidmist, mis võis kaasa tuua ka ettevõtte majandustegevusega kaasnevate kohustuste raskendatud täitmist. Lisaks on tuleb siinkohal arvestada ka süüdistatavate kohustusega osaleda kõikidel kohtuistungitel, kohtusse pidev kohalesõitmine ning kriminaalmenetlusega kaasnevad muud kitsendused, mis on mõjutanud ilmselgelt nii nende eraelu kui ka majandustegevust. 3.8 Eeltoodut arvestades leidis kohus, et kriminaalasja menetlemisel ei kaalu avalik menetlushuvi enam üles menetluse jätkumisega kaasnevat riivet süüdistatavate õigusele asja menetlemiseks mõistliku aja jooksul. Seetõttu on põhjendatud kriminaalmenetlus

§ 2742

alusel lõpetada, et hoida edaspidi ära mõistliku menetlusaja nõude rikkumise jätkuv intensiivistumine, mis viiks suure tõenäosusega kriminaalmenetluse jätkumise korral menetluse lõpetamiseni samal alusel. See tooks kokkuvõttes riigile kaasa ka järjest suurenevad kulutused jätkuvate menetluskulude näol, mis tuleks menetluse lõpetamisel jätta riigi kanda. Lisaks leidis kohus, et mõistliku menetlusaja nõude rikkumise 4 heastamine rahalise hüvituse läbi ei oleks süüdistatavate süü tuvastamise korral kohane ning karistuse kergendamise vastu räägib menetlusaja rikkumise intensiivistumine. 3.9 Maakohus tegi vaidlustatavas määruses veel järgmised otsustused. 3.9.1 Kohus jättis läbi vaatamata Alexey Litvinenko kaitsja advokaat Ahto Sirendi 16.09.2016 esitatud täiendava kaitsetasu taotluse, kuna see oli esitatud pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Antud juhul siirdus kohus menetluse lõpetamise põhjendatust nõupidamistuppa arutama 16.09.2016 kell 11.

  1. Ahto Sirendi esitas taotluse kell 13.
  2. Menetluse lõpetamise taotluste arutamine kohtuistungil ei olnud advokaadile üllatuslik ning seega pidanuks ta teadma kaitsjatasu esitamise soovi juba enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. 3.9.2 Kohus jättis muutmata kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise tagamiseks 07.07.2016 määrusega kohaldatud aresti kolmanda isiku Maktor Grupp OÜ AS Swedbank arvelduskontol nr XXX või OÜ Maktor Grupp nimel avatud mõnel teisel AS Swedbank pangakontol olev raha osas summas 160 893 eurot. Kohus leidis, et kuivõrd menetlust tuleb Ingus Šmitsi süüdistuse osas jätkata, ei saa välistada ka arestitud vara hilisemat konfiskeerimist. 3.9.3 Kohus jättis läbi vaatamata Kristaps Kraminši kaitsja advokaat Toomas Metsma taotluse kohustada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri esitama uus süüdistusakt, kuna menetlus süüdistatava osas lõpetatakse. 3.9.4 Kohus jättis rahuldamata prokuröri taotluse menetluse kiirendamiseks, leides, et see ei ole põhjendatud. MÄÄRUSKAEBUSED
  3. Tartu Maakohtu 21.09.2016 määruse peale esitasid kaebused Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristiina Laas, süüdistatav Alexey Litvinenko kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi ja kolmanda isiku Maktor Grupp OÜ esindaja Janno Perv.
  4. Vanemprokurör enda määruskaebuses taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja Tartu Maakohtule tagasi saatmist sisuliseks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kaebuse põhjendused on järgmised. 5.1 Prokurör leiab vastupidiselt maakohtule, et tegemist on mahuka ja tõenduslikult keeruka kriminaalasjaga. Selles oli kokku 25 eeluurimistoimikut (neist 3 olid nn abitoimikud), igas toimikus ca 250 lehekülge ning mahukaks muutis asja ka teostatud menetlustoimingute sisu. 5.2 Kohtueelse menetleja tegevuse osas selgitas prokurör, et mitmekümneid lehekülgi hõlmavad uurimistoimingud kajastavad toimingu tegemise kuupäevana vaid ühte tööpäeva, s.o päeva, mil protokoll on valminud ja allkirjastatud. Samas on ilmselge, et arvutite ja dokumentide vaatlused mahus, milles need kajastuvad kriminaalasja toimikus, ei saanud toimuda ühe tööpäeva jooksul. Samuti ei ole võimalik ühe tööpäeva jooksul koostada sellise mahuga õigusabitaotlusi, läbiotsimismäärusi jne. Kohtueelsele menetlejale saaks etteheiteid teha juhul, kui menetlust ei ole toimunud mitmeid kuid, mitte kui mõnel üksikul kuul ei ole tehtud menetlustoiminguid või on tehtud üksikud menetlustoimingud. Käesolevas asjas koostatud kohtueelse menetluse kokkuvõte, mis kannab aprillikuu kuupäeva, koosnes ligi
  5. leheküljest. On selge, et sellist mahukat dokumenti, mis sisaldab ka tõendite analüüsi, ei ole võimalik koostada isegi mitte ühe kuuga. Kohtu osundatud väheaktiivne menetlusperiood
  6. aasta lõpust kuni 2013 aprillini hõlmab menetleja poolt toimikute süstematiseerimist ja kohtueelse menetluse kokkuvõtte koostamist. Perioodi osas aprillist kuni septembrini 2013 ei arvestanud kohus, et

§-dest 223 ja 224 tulenevate ülesannete täitmiseks ja kohtueelse menetluse lõpuleviimiseks või täiendavate menetlustoimingute tegemise otsustamiseks oli ka prokuratuuril vaja kriminaalasja materjal läbi töötada ja vajadusel kohustada 5 uurimisasutust läbi viima täiendavaid menetlustoiminguid või teostada täiendavad uurimistoimingud ise.

§ 223nõudeid täites ilmneski vajadus kuulata täiendavalt üle kaks kahtlustatavat.

Väheaktiivseks ei saa pidada ka perioodi, mil kaitsjad täidavad

§-dest 224 ja 225 tulenevaid ülesandeid. Kui üldjuhul on toimikuga tutvumise ja taotluste esitamise tähtaeg 10 päeva, siis käesolevas asjas arvestades toimikute mahtu, määras prokuratuur toimikutega tutvumise ja taotluste esitamise ajaks 22 päeva. Sellel perioodil tavaliselt mingit muud nähtavat menetlust ei toimugi. Pärast kaitsjate poolt esitatud taotluste esitamist koostab prokuratuur süüdistusakti, mis käesolevas asjas oli 36 lehekülge ja mida samuti ei ole võimalik koostada ühe tööpäeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et kohtueelne menetlus ei ole toimunud piisava intensiivsusega. 5.3 Küll teeb prokurör ise etteheiteid maakohtule, kuna kohus ei ole täitnud oma ülesannet tagada kriminaalasja menetluse sujuv ja katkematu toimumine. Selle funktsiooni täitmine ei tähenda pelgalt istungiaegade määramist, vaid sisulist menetluse juhtimist ja jälgimist, et menetlusosalised ei kuritarvitaks enda õigusi. Selles asjas ei ole kohus selle funktsiooniga toime tulnud. Vastupidi, kohus on võimaldanud süüdistatavatel (eriti Krsitaps Kraminšil) erinevatel põhjustel kohtuistungeid nurjata ja jätnud põhjendamatult menetlusse määramata asenduskaitsjad. 5.4 Veel leiab prokurör, et kuigi ühe rahvakohtuniku taandumise tõttu tuleb kohtulikku uurimist korrata, võimaldavad

§ 2862

lg-s 1 ja § 296 lg 3 lauses 2 nimetatud n-ö abinõud menetlemisele kuluvat aega oluliselt lühendada ning oskuslikult menetlust juhtides oleks olnud võimalik selles asjas jõuda I astme kohtulahendini juba käesoleva aasta lõpus või järgmise aasta alguses. 5.5 Prokurör leiab, et mõistlik menetlusaeg käesoleva kriminaalasja lahendamiseks ei ole möödunud ja ka kriminaalmenetluse jätkamine ei riivaks süüdistatavate õigust menetluse mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga antud asjas.

§ 2742lg 1 alusel menetluse lõpetamisel tuleb muuhulgas arvestada kuriteo raskust.

Käesoleval juhul kohus seda kriteeriumi arvestanud ei ole. Maksualaste süütegude raskust hinnatakse selle põhjal, kui suures ulatuses jäi riigil makse laekumata või kui suures summas makse tagastati või tasaarvestati. Seejuures on süüdistatavatele esitatud süüdistus veel maksukuriteo n-ö raskemas vormis ehk maksukelmuses. Seadusandja on näinud süüdistatavatele etteheidetava teo sanktsioonina ette 1–7 aasta pikkuse vangistuse, seega seadusandja arvates on tegemist raske kuriteoga. Kuigi AS Saarek tasus maksumenetluses osa riigilt alusetult saadud käibemaksust, siis ei mõjuta selline tegevus süüdistuse sisu ning olemata tasumata maksusumma suurusest, ei muutu eeldusel, et süüdistus on tõendatud, süüdistuse kvalifikatsioon ja kuriteo raskusaste. Antud juhul on süüdistuses kirjeldatud väidetavate maksuõigusrikkumiste ulatus selline, et avalik menetlushuvi kaalub süüdistatavate õiguste võimaliku rikkumise ilmselgelt üles. Sisuliselt on tegemist rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega, mille läbi Eesti Vabariik sai suure varalise kahju. 5.6 Prokurör, kuigi ta ei nõustu kohtu järeldustega, et mõistlikku menetlusaja nõuet on rikutud, peatus ka mõistliku menetlusaja rikkumise heastamismeetmetel. Ta leidis, et kohtu põhjendused muude alternatiivide kohaldamata jätmisel ei ole pädevad. Karistuse kergendamine ja SKHS § 5 lg 1 p-s 6 või lg-s 4 märgitud abinõud on käesolevas kriminaalasjas rakendatavad.

  1. Alexey Litvinenko kaitsja Ahto Sirendi oma kaebuses taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt, s.o osas, millega jäeti vaatamata tema taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, ja tühistatud osas uue otsustuse tegemist. Advokaadi põhjendused on järgmised. 6.1 Kaebaja leiab, et tema taotlus on tähtaegne vaatamata sellele, et see on esitatud pärast seda, kui kohus oli läinud nõupidamistuppa. Esiteks märgib ta, et antud asjas ei kohaldu põhimõte, mille kohaselt peab menetluskulude taotlus olema esitatud enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa. Teiseks on advokaat seisukohal, et kuivõrd maakohus lahkus 16.09.2016 nõupidamistuppa, lahendamaks lisaks kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusele veel teisigi taotlusi (nt advokaat Toomas Metsmaa taotlus kohustamaks prokuröri täiendama süüdistusakti ja prokuröri taotlus kriminaalmenetluse 6 kiirendamiseks), ei olnud temal võimalik teada, et kriminaalasi lõpetatakse. Kriminaalmenetluse lõpetamine oli üllatus, mida kinnitab ka kohtupraktika. Just kohtu vastupidine suhtumine on igapäevane ja tõenäoline oligi vastupidine variant.
  2. Kolmanda isiku OÜ Maktor Grupp esindaja Janno Perv enda määruskaebuses taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt, s.o osas, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu 07.06.2016 määrusega kolmanda isiku OÜ Maktor Grupp arvelduskontol nr XXX AS Swedbank või OÜ Maktor Grupp nimel avatud mõnel teisel AS Swedbank pangakontol olevale rahale kohaldatud arest summas 160 893 eurot, ning vabastada OÜ Maktor Grupp konto nr XXX , Swedbangas aresti alt. 7.1 Kolmas isik ei ole kohtumääruses toodud järeldusega nõus, kuna selles ei ole osundatud asjaoludele, millistele tuginedes on leitud seos süüdistatava Ingus Šmitsi kriminaalmenetluse jätkumise ja kolmanda isiku OÜ Maktor Grupp vara arestimise vahel. Ingus Šmitsi ja OÜ-l Maktor Grupp ei ole mitte mingisugust puutumust. Kohus ei ole selgitanud asjaolusid, mis annaks alust seostada Ingus Šmitsi võimaliku süüdimõistmist ja kolmanda isiku vara võimalikku konfiskeerimist. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et OÜ Maktor Grupp arvelduskontol olevat raha ei saa käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 1 mõttes, mistõttu on seadusevastane jätta kolmanda isiku kontole arest väidetavalt kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise tagamiseks. KIRJALIKUD SEISUKOHAD
  3. Määruskaebustele vastuseks esitasid oma kirjalikud seisukohad Kristaps Kraminši kaitsja advokaat Toomas Metsma, süüdistatav Anatoli Luksi kaitsja advokaat Artur Maljukov, süüdistatavate AS Saarek ja Raul Kets kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ja Anton Geri kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar. Kõikides seisukohtades leitakse, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9.

§ 2742

lg 1, mille alusel maakohus käesoleva kriminaalmenetluse süüdistatavate Raul Ketsi, AS-i Saarek, Anatoli Luksi, Alexey Litvinenko, Anton Geri ja Kristaps Kraminši suhtes lõpetas, sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul sama seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

§ 2052

nimetab kriminaalmenetluse lõpetamisel arvestatavate asjaoludena kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) väljakujunenud praktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest hindamiskriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine; 3) kaebaja käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt König vs. Saksamaa, otsus 28.06.1978, p-d 99 ja 111; Kudla vs. Poola, p 124; Valeriy Kovalenko vs. Venemaa, otsus 29.05.2012, p 58).

  1. Tartu Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eelmärgitud hindamiskriteeriume arvestanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud, kuid jõudnud sellele vaatamata ekslikule seisukohale, s.o sedastanud vajaduse kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kriminaalkolleegium leiab nimelt, et käesolevas kriminaalasjas menetluse mõistliku aja möödumist jaatada veel ei saa, ehk esimese kohtuastme poolt menetluse lõpetamine ei olnud põhjendatud. Oma sellist seisukohta põhistab apellatsioonikohus järgmiselt.
  2. Ringkonnakohus alustab sellest, et hindab õigeks maakohtu tuvastatu, mille kohaselt tuleb mõistliku menetlusaja kulgu hakata lugema Raul Ketsi, AS-i Saarek, Alexey Litvinenko ja Anatoli Luksi puhul 2011 aprillist, Anton Geri puhul 2011 juunist ning Kristaps Kraminši puhul 2011 septembrist, s.o nende kahtlustatavatena ülekuulamise ajast. Nimelt kuulati süüdistatavad 7 kahtlustatavatena esmakordselt üle järgmiselt: Raul Kets 13.04.2011, AS Saarek (esindaja juhatuse liige Raul Kets) 13.04.2011, Alexey Litvinenko 08.04.2011, Anatoli Luks 09.04.2011, Anaton Ger 28.06.2011 ja Kristaps Kraminš 15.09.
  3. Ehk siis käesolevaks, s.o määruskaebemenetluse ajaks, on kriminaalmenetlus kestnud Raul Ketsi, AS-i Saarek, Alexey Litvinenko ja Anatoli Luksi osas natuke üle 5 aasta 7 kuu, Anton Geri suhtes 5 aastat 5 kuud ja Kristaps Kraminsi puhul veidi üle 5 aasta 2 kuu. Olgu märgitud veel niipalju, et seisukohale, mille kohaselt tuleb menetluse mõistlikku aega hakata arvestama alates süüdistatavate ülekuulamisest kahtlustatavatena, ei ole vääraks pidanud ei riiklik süüdistaja ega kaitsjad oma kirjalikes seisukohtades.
  4. Järgmiseks, käsitledes

§-s 2052 sätestatud ja Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt nimetatud hindamiskriteeriume järjest, asub ringkonnakohus maakohtust erinevalt seisukohale ja leiab, et kuigi kriminaalasja ei saa materiaalõiguslikust aspektist pidada keerukaks, on see tõenduslikult keskmisest mahukam ning komplitseeritum. Nimelt selgub kohe, et kriminaalasjas on kokku koguni 23 eeluurimistoimikut pluss materjalid kahes abitoimikus, kusjuures toimikute keskmiseks lehekülgede arvuks tuleb umbes 200 ühe toimiku kohta. Teiseks nähtub prokuröri määruskaebusest, et läbiotsimised toimusid neljas erinevas äriühingus kokku viiel aadressil ning nelja isiku elu- või töökohas Eesti Vabariigis ja kahes erinevas äriühingus, samuti kolme isiku elukohas Läti Vabariigis. Enamustest kohtadest võeti ära hulgaliselt dokumentaalseid tõendeid ning elektroonilisi andmekandjaid, mille vaatlused ning erinevate äriühingute raamatupidamiste võrdlused on kahtlemata ajamahukad toimingud. Lisaks kuulati üle 16 isikut (mitte 13, nagu märkis ekslikult esimene kohtuaste), osa neist rohkem kui korra. Kriminaalasja tõenduslikku keerukust võimendas ja ühtlasi ka kogutavate tõendite mahtu suurendas aga kindlasti see, et prokuröri kinnitusel ükski kahtlustatavatest end süüdi ei tunnistanud, s.o kaks neist olid alles uurimise lõppjärgus nõus avaldama kuritegeliku skeemi toimimise ja teiste kahtlustatavate rollid kuriteo toimepanemisel. Veel ei saa kriminaalasja mahukuse juures märkimata jätta sedagi, et süüdistus esitati

  1. süüdistatavale, kusjuures kahtlustuse oli saanud ka kaheksas isik L.T. , kuid tema osas menetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kohtueelses menetluses juba lõpetati. Maakohus küll leidis, et viimati nimetatud isiku kahtlustuse, samuti praegustele süüdistatavatele algselt ka KarS § 3891 lg-te 2, 3 järgi esitatud kahtlustuste menetlemisele kulunud aeg kogu kriminaalmenetluse aega märkimisväärselt ei pikendanud, kuid tõendusliku mahu ja mõistliku menetlusaja kestuse hindamisel seda mingil määral arvestada siiski tuleb. 12.1 Ringkonnakohus märgib siinkohal veel, et kaitsjad on oma kirjalikult esitatud seisukohtades leidnud kriminaalasja olema vähemahuka, kuivõrd nad on võrrelnud seda nn maadevahetuse kaasusega (RKKKo 3-1-1-14-14). Selline võrdlus ei ole kriminaalkolleegiumi hinnangul käesoleva kriminaalasja mahukuse hindamisel aga määrav. Nimelt ei saa kriminaalasja mahukuse üle otsustamisel lähtuda võrdlusest Eesti kohtupraktikas pretsedenditult kõige suuremahulisema asjaga.
  2. Jaatanud kriminaalasja tõenduslikku mahukust ja ka keerukust, hindab ringkonnakohus järgnevalt riigivõimu käitumist. Siin selgub kõigepealt, et maakohus on mõningaid etteheiteid teinud kohtueelsele menetlejale. Nimelt on esimene kohtuaste leidnud, et mitte igal ajaperioodil ei teostatud siin menetlust piisava järjepidevusega. Prokurör oma määruskaebuses leiab seevastu, et eeluurimisperioodil ja kuni kriminaalasja kohtusse jõudmiseni tegutseti operatiivselt ning viivitusteta ja venitusi saab sedastada hoopis kohtumenetluses. 13.1 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja kõigi materjalidega, s.o nii kohtueelset kui kohtumenetlust kajastavate toimikutega, leiab, et kummaski menetluses ei ole olnud pikemaid riigivõimu otseselt tegevusetuse perioode. 13.1.1 Alustades kohtueelsest menetlusest peab märkima, et maakohus on tuvastanud siin nii vähesema uurimisaktiivsusega ajajärgud kui mingitel ajahetkedel ka menetlustegevuse puudumise sootuks (vt määruse p 3.4). Prokurör oma määruskaebuses on omakorda selgitanud, millest need tingitud olid (vt määruse p 5.2) ning toonitanud, et kuigi nähtavaid toiminguid teatud perioodidel tõepoolest läbi ei viidud, ei tähenda see, et menetlus seisis. Ringkonnakohus riiklikule süüdistajale 8 siin vastu vaielda ka ei saa. Nimelt on mõistetav, et lisaks kriminaaltoimikutest nähtuvatele konkreetsetele menetlustoimingutele eeldas kriminaalasja uurimine ka ulatuslikku analüütilist, samuti materjalide korrastamises ja süstematiseerimises seisnevat tööd, mis kriminaaltoimikus vahetult kajastuda ei saagi. Nagu käesoleva lahendi p-s 12 märgitud, on kriminaalasi nr 1-13-11724 käsitletav aga keskmisest mahukamana, s.o tõendikogumi läbitöötamist tuleb kahtlemata aeganõudvaks protsessiks ka pidada. Ehk siis kokkuvõtvalt peab märkima, et kriminaalkolleegiumi hinnangul mingit n-ö tegevusetust kohtueelsele menetlejale otseselt ette heita ei saa. 13.1.2 Minnes edasi kohtumenetluse perioodi, selgub kohe, et kriminaalasja maakohtus registreerimise ajast 31.12.2013 kuni eelistungini 12.05.2014 möödus 4,5 kuud ning esimene põhiistung määrati ja toimus alles 26.01.2015, s.o natuke rohkem kui aasta möödumisel. Maakohus on sellist viibimist põhjendanud oma töökoormuse ning prokuröri ja kaitsjate hõivatusega. Ringkonnakohus peab aga sellist põhiistungini möödunud ajavahemikku ilmselgelt liiga pikaks ning leiab pigem, et tegemist oli siiski kohtu veaga oma töö korraldamisel. Kohtutoimikud selles osas kindlale seisukohale asumiseks paraku aga täielikku teavet ei anna. 13.1.3 Kohtumenetlust edasi vaadates nähtub siin, et eelistungil on maakohus määranud kindlaks põhiistungite ajad kokku
  3. päevale pluss täiendavalt kahele päevale kohtuvaidluste jaoks. Ehk siis menetluse planeeritult kulgemisel oleks kohus istungitega lõpetanud 28.04.
  4. Vaatamata kohtuistungite eelmärgitud viisil paika panemisele oli esimene kohtuaste aga 2016 sügiseks suutnud üle kuulata prokuratuuri taotletud isikutest üksnes 3 tunnistajat, 2 süüdistatavat ning ära uurida kõik kirjalikud tõendid. Kui nüüd vaadata, miks kohtumenetlus kava kohaselt ei kulgenud, siis selgub, et lõviosa nii algselt kavva võetud istungitest kui järjest uutest ja uutest kohtu poolt määratutest lükkusid edasi süüdistatav Kristaps Kraminši korduvate haigestumiste tõttu. Nimelt nähtub kohtuistungite protokollidest, et mitmetele istungitele ei ilmunud Kristaps Kraminš kohale, esitades kohtule hiljem vastavad arstitõendid, v.a 18.-19.08.2016 kohta, ning korduvalt laekus kohtule ka eelnevalt info selle süüdistatava järjekordsest haigestumisest. Ehk siis käesoleva kriminaalmenetluse kestusele ongi olulist mõju osutanud kohtuistungite pidev edasilükkumine Kristaps Kraminši haiguse tõttu. Loomulikult on kohtumenetluse läbiviimisel olnud aga teisigi takistusi, s.o muudetud süüdistuse tõlkimise vajadus, Kristaps Kraminši taotlused (2 tk) kaitsja vahetamiseks, süüdistatavate Anton Geri, Ingus Šmitsi ja Alexey Litvinenko haigestumine, Kristaps Kraminši kaitsja haigus, Ingus Šmitsi perekondlikud põhjused. Maakohus on viidatud n-ö takistusena vaadeldavad asjaolud oma määruses üksikasjalikult välja toonud, mistõttu ringkonnakohus piirdub siinkohal eelmärgitud pelga loeteluga. 13.1.4 Nagu ringkonnakohus juba märkis, määras maakohus ärajäänute asemele üha uusi kohtuistungeid. Kohus ise on leidnud, et istungid oleks ehk võinud olla määratud suurema ajalise tihedusega, kuid lisas samas, et ei pidanud seda võimalikuks kaitsjate hõivatusest tulenevalt, s.o seoses nende kaitsekohustuste täitmisega teistes menetlustes. Prokurör määruskaebuses asub aga siiski positsioonile, et maakohus oleks kohtumenetluse kulgu saanud kiirendada asenduskaitsjate määramisega. Riikliku süüdistajaga tuleb põhimõtteliselt ka nõustuda, s.o täitmaks oma ülesannet tagada menetluse kiire ja sujuv läbiviimine, näeb

§ 442

lg 2 ette kohtu võimaluse otsustada asenduskaitsja määramine, kui valitud või määratud kaitsja ei saa ilmuda kohtuistungile üldmenetluse asjas, milles ta on võtnud endale kaitsekohustuse, ja ta ei ole nimetanud endale asenduskaitsjat. Samas selgub kohtumäärusest, et esimene kohtuaste ei pidanud sellist lähenemist põhjendatuks. Nii on kohus ära nimetanud, et arvestades kriminaalasja materjalide mahtu ja süüdistuse spetsiifikat ei oleks olnud mõistlik kohustada kaitsjaid endale pidevalt asenduskaitsjaid määrama või neid ise määrata. Selliselt talitades oleks üheaegselt pidanud istungitel osalema mitu asenduskaitsjat, mis ei oleks ilmselgelt taganud kaitseõiguse piisavat kvaliteeti. Ringkonnakohus, kohtu põhjendusi kaaludes, möönab siinkohal, et asenduskaitsja määramisel on kohtul õigus arvestada, kas istungit on võimalik planeerida selliselt, et osaleda saaks isiku esialgne kaitsja ning kas asenduskaitsja määramisel jõuaks viimane end kriminaalasja asjaoludega kurssi viia selliselt, et tema menetlusse astumine ei kahjustaks süüdistatava kaitseõigust. Ehk siis igal juhtumil ei too asenduskaitsja määramine kaasa ei ajalist võitu menetluses ega taga pooleliolevas kohtulikus arutamises süüdistatava kaitseõigust. Samas oleks 9 esimene kohtuaste olukorras, kus kohtuistungid on pika aja jooksul järjepidevalt ära jäänud, pidanud asenduskaitsjate määramist siiski rohkem kaaluma. 13.1.5 Kokkuvõtvalt määruse selle punkti juures, asub ringkonnakohus siiski aga seisukohale, et kuigi kriminaalasja kohtusse jõudmisest kuni esimese põhiistungini möödunud aeg oli kaheldamatult liiga pikk ning maakohus oleks ehk saanud menetlust mõningal määral kiirendada, on kohtumenetluse venimine valdavalt olnud tingitud siiski mitte kohtu tegevusest/tegevusetusest, vaid eelkõige Kristaps Kraminši haigestumistest ning vähesemal määral ka teiste kohtumenetluse pooltega seotud asjaoludest. Krsitaps Kraminšiga seonduvalt märgib kolleegium sedagi, et kui kohtumenetluse poole tervislik seisund ei võimalda tema osavõttu kohtuistungitest, ei saa menetluse tõkestumist käsitleda kohtupoolse viivitusena. Sarnasele seisukohale on asunud ka Euroopa Inimõiguste Kohus, leides, et süüdistatavale ei tohi ette heita menetluslikke viivitusi, mis on tingitud tema terviseseisundist, kuid samas ei saa süüdistatava terviseseisundist tingitud viivitusi omistada ka riigile, et põhjendada EIÕK art 6 lg 1 rikkumist (EIK 28.11.2002 otsus asjas Lavents vs Läti, p 100). Olukorras, kus kriminaalasjas on aga mitu süüdistatavat (s.o nagu käesoleval juhul), pikendab neist ühe haigestumine, mis takistab tal menetlusest osa võtta, ka tema kaassüüdistatavate suhtes toimuva menetluse kestust. 14. Järgmiseks, võttes arvesse ajahetke, mil kriminaalmenetlus süüdistatavaid n-ö mõjutama hakkas, hindab ringkonnakohus mõistliku menetlusaja vaagimisel edasiselt neid asjaolusid, mis on süüdistatavate jaoks konkreetses menetluses kaalul. Siinkohal peab kohe ära märkida, et kaheldamatult on menetlus olnud koormav kõigile süüdistatavatele, nagu põhjendatult märgivad kaitsjad oma seisukohtades. Samas peab aga arvestama, et süüdistatavate vabadusõigust oluliselt riivavaid tõkendeid (vahistamine) kohaldatud ei ole, v.a lühiajaliselt Anatoli Luksi (08.-10.04.2011) ja Alexey Litvinenko (08.04.-09.04.2011) suhtes. Nimetatud kahe süüdistatava ja Raul Ketsi osas on menetluse kestel rakendatud ka elukohast lahkumise keeldu, kuid need tõkendid lõppesid 2013 aprillis. Teiste süüdistatavate osas mingeid meetmeid tarvitusele võetud ei ole. Samuti ei ole arestitud süüdistatavate varasid. Vara arestimist on KarS § 83 lg 1 ja

§ 142

alusel kohaldatud vaid kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ Maktor Grupp arvelduskontol oleva raha osas. Ehk siis eelnevat arvestades leiab kriminaalkolleegium vastupidiselt maakohtule, et maksimaalselt intensiivseid põhiõiguste riiveid kriminaalmenetlus süüdistatavatele seni kaasa toonud ei ole. See ei tähenda muidugi, et menetlus ei oleks isikutele olnud koormav (s.o nt korduv kohtuistungitele kohale tulemine, erinevate menetlustoimingute n-ö talumine, maakohtu poolt mainitud AS-i Saarek raamatupidamisdokumentide ja muude esemete kriminaalasja materjalide juures hoidmine eeluurimisel, teadmatus tuleviku osas jne). Samas tuleb siin aga esiteks arvesse võtta seda, et praeguse kohtumenetluse pikkus ei ole tingitud mitte eeskätt maakohtu tegevusetusest, vaid kohtuistungitel või nende eelselt selgunud mitmesugustest kohtumenetluse pooltest tulenevatest takistustest, seejuures valdavalt, nagu juba öeldud, Kristaps Kraminšiga seotust. Teiseks peab aga märkima, et kassatsioonikohtu praktikas leitu kohaselt on kriminaalmenetluses tõe välja selgitamine oluline üldine huvi, mistõttu on isikul teatud ulatuses kohustus enda suhtes toimuvat, sealhulgas kaasnevaid põhiõiguste riiveid, taluda (vt nt RKKKo 3-2-1-69-09 p 60, 3-3-1-15-10 p 68).

  1. Järgnevalt, hindamaks süüdistatavate õigust kriminaalasja menetlemisele mõistliku aja jooksul, tuleb ringkonnakohtu hinnangul olulisena arvesse võtta ka avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sealhulgas kuriteo raskust. Olgu kohe ära märgitud, et erinevalt maakohtust peab kriminaalkolleegium avalikku menetlushuvi siin arvestatavaks. Nimelt tuleb kohe tähele panna, et Raul Ketsile, AS-le Saarek, Anatoli Luksile, Alexey Litvinenkole, Anton Gerile, Kristaps Kraminšile ja Ingus Šmitsile (viimase osas määruskaebemenetlust ei toimu) on esitatud süüdistus esimese astme kuriteos, mille eest saab neid karistada 1-7 aasta pikkuse vangistusega. Seejuures on süüdistuse kohaselt riik kuriteo tulemusel tagastanud AS-le Saarek alusetult sisendkäibemaksu summas 444 095 eurot, s.o suurele kahjule vastava summa KarS § 3892 lg 2 koosseisu mõttes. Võrdlusena võib välja tuua, et käesoleval ajal kehtiv karistusseadustiku redaktsioon nimetab viidatud kahjusumma ära juba kui eriti suure kahju (KarS § 121 p 3). Ehk siis toodud asjaolude pinnalt tuleb avalikku menetlushuvi igal juhul jaatada. Sellise huvi suurust ei muuda väiksemaks seegi, et AS Saarek on kaitsja selgituste kohaselt käesolevaks ajaks kokkuleppel Maksu- ja Tolliametiga süüdistusega seotud 10 maksudeklaratsioone parandanud ning tasunud täiendava makse summas 240 000 eurot. Maakohtu vastupidine seisukoht siin on ekslik. On ju selge, et AS-i Saarek selline toimimisviis ei muuda ei süüdistuse sisu ega kuriteo raskust. Seda on võimalik arvestada üksnes hilisema karistuse mõistmise juures.
  2. Eelmärgitud asjaolusid kogumis arvesse võttes asubki ringkonnakohus seisukohale, et mõistlik aeg kriminaalasja nr 1-13-11724 menetlemiseks ei ole praeguseks möödunud ning süüdistatavatele PS §-st 14 ja EIÕK art 6 lg-st 1 tulenevat õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ei ole veel rikutud. Pidades silmas kriminaalasja tõenduslikku mahukust ja keerukust, kuriteo raskust ja avalikku menetlushuvi, kohtumenetluse venimise põhjusi ning seda, et süüdistatavatele ei ole kriminaalmenetlusega põhjustatud intensiivseid põhiõiguste riiveid, jääb menetluse kestus nende kõigi puhul siiski proportsionaalsuse piiridesse. Seda tõdedes tuleb aga järgnevalt hinnata, millist mõju avaldab kriminaalmenetluse edasisele pikkusele see, et seoses ühe rahvakohtuniku menetlusest taandumisega 16.06.2016 tuleb kohtulikku arutamist alustada n-ö algusest peale. 16.1 Esmalt möönab ringkonnakohus, et negatiivset mõju nimetatud asjaolu maakohtu menetluse kogupikkusele kindlasti omab. Samas on esimesel kohtuastmel võimalik aega optimeerida selliselt, et kõiki toiminguid ei ole vaja täies mahus korrata. Nimelt sätestab

§ 2862

lg 1, et isiku poolt sama kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui ütlused, mis isik annaks menetletavas kriminaalasjas kohtuistungil. Ehk siis varasemalt juba üle kuulatud tunnistajate ja süüdistatavate ütlused on kriminaalasjas lubatavateks tõenditeks. Samuti on võimalik kirjalike tõendite uurimisel rakendada

§ 296

lg 3 teises lauses sätestatud põhimõtet, mille kohaselt võib tõendi jätta poolte kokkuleppel avaldamata, kui kohus leiab, et see ei ole vastuolus kohtuistungi avalikkuse põhimõttega. Eelnev tähendab seega, et kriminaalasja menetlemisele kuluvat aega on võimalik lühendada. Sellele võiks omakorda kaasa aidata seegi, kui maakohus kohustaks Kristaps Kraminšit kohtuistungilt puudumise korral esitama arstitõendeid selliselt, et need oleksid väljastatud kohtule ning koheselt arusaadavas vormis. Olukorras, kus süüdistatav jätab vastava tõendi sootuks esitamata (s.o Kristaps Kraminš 18.-19.08.2016 istungi osas), saab kohus tema distsiplineerimiseks määrata temale ka rahatrahvi (

§ 1381

). Samuti saab maakohus kaaluda menetluses juba varasemalt ülesvõetud küsimust selles, kas kriminaalasja materjalide peaks Kristaps Kraminši osas eraldama menetlemiseks eraldi. Veel peab märkima sedagi, et kuivõrd menetlusse on astunud ka juba uus rahvakohtunik, siis ei teki kohtumenetlusega edasi minemiseks takistusi siingi. Kohus saab jätkata menetlust uute istungiaegade määramisega, tehes seda seniste kogemuste põhjal veelgi suurema ajavaruga ning kaaludes vajadusel ka asenduskaitsjate määramise otstarbekust.

  1. Eelneva põhjal, s.o arvesse võttes, et kriminaalasja menetlemise mõistlik aeg ei ole ringkonnakohtu hinnangul veel möödunud ja asjas on arvestatav avalik menetlushuvi, on ringkonnakohtu hinnangul maakohtu töö operatiivsel korraldamisel lõpliku lahendini jõudmine mõistlikkuse piiresse jääva aja jooksul veel võimalik. Seda isegi olukorras, kus tuleb jaatada esmase kohtulahendi vaidlustamise tõenäosust ka kõrgemates kohtutes.
  2. Ringkonnakohus märgib veel, et isegi kui edasiselt tuleb mingis menetlusetapis möönda, et süüdistatavate õigust kriminaalasja menetlemisele mõistliku aja jooksul on rikutud, ei tähenda see automaatselt seda, et kriminaalmenetlus tuleks lõpetada.

§ 2742

lg 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus üksnes juhul, kui süüdistatavate õiguste rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik heastada muul viisil. Muude heastamisvõimalustena tuleb seejuures arvestada nii

§ 306

lg 1 p-s 61 ette nähtud alust karistuse kergendamiseks kui ka isiku õigust nõuda riigilt ebamõistlikult pika menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist. 01.05.2015 jõustunud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) konkretiseerib ja täiendab seejuures võrreldes varasemaga kriminaalmenetluse lõpetamise alternatiive mõistliku menetlusaja lühendamise korral. Nimelt näevad SKHS § 5 lg 1 p 6 ja lg 4 otsesõnu ette aluse, mis võimaldab isikul nõuda riigilt ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist nii juhul, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse, kui ka kindlatel tingimustel siis, kui isiku 11 suhtes tehakse süüdimõistev otsus. Seejuures on osutatud kahju hüvitamise alused kohaldatavad ka juhul, kui mõistliku menetlusaja nõuet rikutakse kohtumenetluses. Kahju hüvitamise nõuet on võimalik esitada juba kriminaalmenetluses (vt SKHS

  1. peatükk) (vt ka RKKKo-d nr 3-3-1-85-09, 31-1-14-14 p 686, 3-1-1-109-15 p 132). 18.1 Vaadates sellel kohal maakohtu määrust, on selles esmalt leitud, et karistuse kergendamise alternatiiv välistub, kuna arvestada tuleb rikkumise intensiivistumist edasise menetluse käigus, mistõttu tuleb vastavalt reageerida juba käesolevas menetlusetapis. Siinkohal on esimene kohtuaste ringkonnakohtu hinnangul jätnud tähelepanuta, et KarS § 3892 lg-s 2 (käesoleval hetkel kehtiva KarS § 3891 lg-s 2) ära toodud sanktsioonivahemik 1-7 aastat võimaldab vajadusel karistust oluliselt kergendada. Teiseks on maakohus välistanud mõistliku menetlusaja nõude rikkumise heastamise rahalise hüvituse määramisega, leides, et see ei ole kohane meede, kuivõrd süüdistuse kohaselt on süüdistatavad oma tegevusega juba tekitanud riigile rahalist kahju ning hüvitise väljamõistmisel suureneksid riigi kulutused veelgi. Ringkonnakohus nõustub siin aga prokuröriga, et kohtupraktika kohaselt on väljamõistetavad hüvitised kordades väiksemad kui tekitatud kahju ja jäävad pigem käesolevas asjas väljamõistetud menetluskulude tasemele. Seetõttu ei ole need asjaolud üldse võrreldavad ning kohus on hüvitise kui heastamismeetme välistanud lähtudes valedest eeldustest.
  2. Kõike eeltoodut kogumis vaadates asubki ringkonnakohus seisukohale, et kriminaalasjas nr 113-11724 tuleb kriminaalmenetlust lisaks Ingus Šmitsile jätkata ka Raul Ketsi, AS-i Saarek, Alexey Litvinenko, Anatoli Luksi, Anton Geri ja Kristaps Kraminši suhtes. Süüdistatavate õiguste rikkumist, kui edasine menetlus selle kaasa toob, saab heastada muul viisil. Selline positsioon tingib aga maakohtu määruse tühistamise kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu

§ 339

lg 2 mõttes ja kriminaalasja saatmise kohtumenetluse jätkamiseks esimese astme kohtule samas koosseisus (

§ 341lg 3).

Prokurör on määruskaebuses taotlenud, et kriminaalasi saadetaks maakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus, nagu näeb selle võimaluse alternatiivina ette

§ 341lg 3.

Kriminaalkolleegium sellist lahendust põhjendatuks aga ei pea, kuivõrd taoline toimimisviis pikendaks menetlusaega veelgi. 20. Järgmiseks lahendab ringkonnakohus süüdistatav Alexey Litvinenko kaitsja Ahto Sirendi määruskaebuse ning olgu kohe ära nimetatud, et jätab selle kui põhjendamatu rahuldamata. 20.1 Esmalt märgib kolleegium, et Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-63 p-s 12 asunud järgmisele seisukohale: „Ringkonnakohtu 09.04.2015 määruses on õigesti osutatud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt peab määratud kaitsja esitama taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Taotluse esitamine pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa ei ole lubatav, mille tõttu tuleb hilinenult esitatud taotlus jätta läbi vaatamata (vt nt RKKKo nr 3-1-1-2211, p 16). 20.2 Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et vandeadvokaat Ahto Sirendi esitas kaitsetasu taotluse pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Küll leiab kaitsja kõigepealt, et Riigikohtu lahendites väljendatud põhimõte kehtib üksnes olukorras, kus kohtulik uurimine on lõpule viidud, kohtuvaidlused peetud ning kohus lahkub lõpplahendit – kohtuotsust – tegema. Ringkonnakohus kaebaja taolise tõlgendusega aga ei nõustu. Nimelt on menetlust lõpetavaks lahendiks ilmselgelt ka

§ 2742lg 1 alusel tehtud määrus.

Ehk siis puudub mõistlik põhjendus käsitlemaks seda olukorda teistsugusena. 20.3 Teiseks peab kaitsja Ahto Sirendi maakohtu poolt tema kaitsjatasu läbivaatamata jätmist vääraks, kuna temal väidetavalt puudus võimalus aru saada sellest, et kohus võib nõupidamistoas teha ka sellise määruse, millega ta lõpetab asjas menetluse mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu. Kriminaalkolleegium ei pea põhjendatuks ka kaitsja taolist väidet. Sellele vastuseks peab kohe ära märkima, et kohtuistungi protokollidest nähtuvalt selgitas maakohus juba 18.08.2016 istungil, et järgmisel kohtuistungil on arutusel kaitsjate taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. 16.09.2016 istungil arutatigi eelkõige just nimetatud küsimust ning 12 kohus, enne nõupidamistuppa lahkumist, selgitas kohtumenetluse pooltele, et läheb kohtumäärust tegema ning avaldab selle 21.09.2016 kell 10.00 kohtuinfosüsteemi kaudu ja edastab lahendi süüdistatavatele ka e-posti teel. Asjaolude selline käik näitab ringkonnakohtu hinnangul aga üheselt, et menetlust lõpetava lahendi tegemises kaitsja Ahto Sirendi jaoks midagi üllatuslikku olla ei saanud. Asjakohane ei ole kaitsja märge selleski, et kohtupraktika pinnalt saab maakohtu poolt sellise lahendi tegemist pidada ebatavaliseks ning tõenäoline oli just variant, kus menetlust ei lõpetata. Nimelt pidi vandeadvokaatist kaitsja vähemalt arvestama sellega, et kohus võis nõupidamistoas teha ka nn lõpplahendi. Tema poolt sellise võimaluse arvesse võtmata ja kaitsjatasu taotluse õigeaegselt esitamata jätmine tingiski olukorra, kus kaitsetaotluse rahuldamine ei olnud enam võimalik. 20.4 Kriminaalkolleegium märgib aga veel, et kuivõrd käesolevaga ringkonnakohus maakohtu määruse, s.o süüdistatava Alexey Litvinenko suhtes kriminaalmenetluse lõpetava lahendi, tühistab, siis on kaitsja Ahto Sirendil võimalik esitada tasutaotlus uuesti kohtumenetluse jätkumisel esimese astme kohtus.

  1. Edasi võtab apellatsioonikohus seisukoha kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ Maktor Grupp esindaja Janno Pervi esitatud määruskaebuse osas ning märgib siin lühidalt järgmist. 21.1 Esindaja edasikaebuse keskne väide seisneb selles, et kuivõrd kriminaalmenetlus jätkub üksnes Ingus Šmitsi osas, kellega OÜ-l Maktor Grupp ei ole mingitki puutumust, siis tuleb osaühingu vara osas kohaldatud arest lõpetada. Ehk siis ringkonnakohtul ei ole käesolevalt sellele argumendile enam midagi vastata, kuivõrd praeguse määrusega menetluse lõpetamine teiste süüdistatavate osas tühistatakse. Määruskaebus sisaldab küll ka argumentatsiooni teemal, kas OÜ Maktor Grupp arvelduskontol olevat raha saab käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 1 mõttes või mitte, kuid selles osas ei pea kriminaalkolleegium maakohtu menetluse jätkumise tõttu seisukoha võtmist põhjendatuks.
  2. Ringkonnakohus märgib selguse huvides veel ära, et maakohus on oma 21.09.2016 määruses teinud otsustused selleski, et jätnud 1) läbi vaatamata advokaat Toomas Metsma taotluse kohustamaks prokuratuuri esitama uus süüdistusakt ning 2) rahuldamata prokuröri taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks. Märgitud osades kohtumäärust vaidlustatud ei ole, mistõttu apellatsioonikohus siin mingitki seisukohta ei võta ning esimese astme lahend jääb neis osades muutmata. Olgu siinkohal meelde tuletatud, et muutmata jääb maakohtu otsus ka kaitsja Ahto Sirendi kaitsjatasu läbivaatamata jätmise osas (vt määruse p-d 20-20.4) ning OÜ Maktor Grupp vara aresti alla jätmises (vt määruse pd 21 ja 21.1).
  3. Eelmärgitut kokku võtvalt ja juhindudes

§ 338

p-st 3, 341 lg-st 3 ja § 390 lg-st 1 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21.09.2016 määruse osaliselt, s.o osas millega maakohus lõpetas kriminaalmenetluse

§ 2742

lg 1 alusel mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu Raul Ketsi, AS-i Saarek, Alexey Litvinenko, Anatoli Luksi, Anton Geri ja Kristaps Kraminši süüdistustes. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Prokuröri määruskaebuse apellatsioonikohus rahuldab. Kaitsja Ahto Sirendi ja OÜ Maktor Grupp esindaja Janno Pervi kaebused jäävad rahuldamata.

  1. Viimaseks võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude osas. Nimelt on taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitanud süüdistatava Alexey Litvinenko kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi (määruskaebuse koostamise eest) ja Kristaps Kraminši kaitsja advokaat Toomas Metsma (kirjalike seisukohtade esitamise eest). Süüdistatavate AS-i Saarek ja Raul Ketsi lepinguline kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv on esitanud taotluse hüvitada Raul Ketsile ja AS-le Saarek nende poolt määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud seoses advokaadi poolt kirjalike seisukohtade esitamisega. 24.1 Kaitsja Ahto Sirendi oma taotluses märgib, et vaidlustatava kohtumääruse, kohtuistungi protokolli ja Riigikohtu lahenditega tutvumiseks kulus tal 1 tund 30 minutit ning teist samapalju võttis 13 tema ajast määruskaebuse koostamine ja esitamine. Kokku soovib ta seega tasu 144 eurot, sealhulgas käibemaks 24 eurot. 24.1.1 Kaitsja Toomas Metsma oma taotluses toob välja, et määruskaebustega tutvumise ja nende analüüsi peale kulus temal 2 tundi, Krsistaps Kraminšile määruskaebuse tutvustamisele ja temaga nõupidamisele läks 1 tund 30 minutit ja kirjaliku seisukoha koostamine võttis samuti 1 tund 30 minutit. Kokku soovib ta seega tasu 240 eurot, sealhulgas käibemaks 40 eurot. 24.1.2 Kaitsja Aivar Pilv enda taotluses märgib, et tema kaitsealused on seoses prokuröri esitatud määruskaebuse menetlemisega kandnud kulutusi summas 2195,20 eurot (koos käibemaksuga). Seejuures oli süüdistatavatele osutatud õigusteenuse tunnihind 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Selline tunnihind on kooskõlas RKKKo nr 3-2-1-115-14 p-s 14 märgituga. Taotlusele on lisatud AS Saarek arve, millest selguvalt soovib vandeadvokaat tasu
  2. tunni eest. Arve spetsifikatsioonist selgub kaitseülesannete täitmisele kulunud aeg järgmiselt: prokuröri esitatud määruskaebusega seotud küsimuste selgitamine 10 minutit, prokuröri määruskaebusega tutvumine ja kaebuse motiivide arutelu teiste kaitsealuste advokaatidega 30 minutit, seisukoha koostamine prokuröri määruskaebuse osas kokku 12 tundi 24 minutit. 24.2 Ringkonnakohus, kaitsjate taotlusi kaalunud, jõudis järgmisele seisukohale. 24.2.1 Kaitsja Ahto Sirendi taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Nimelt ei sea kriminaalkolleegium kahtluse alla, et kaebuse koostamiseks ja esitamiseks võis tal kuluda 1 tund 30 minutit, kuid kindlasti ei ole põhjendatud tema märgitud ajakulu maakohtu määruse, istungiprotokolli ja Riigikohtu lahenditega tutvumisel. Seda põhjusel, et kaitsja määruskaebus puudutas üksnes esimese astme kohtu seisukohta tema kaitsjatasu taotluse läbi vaatamata jätmise osas. Kohtumääruse vastavad põhjendused koonduvad siin aga üksnes
  3. reale ja kohtuistungi protokolliga tutvumine kaebuse eesmärki kuidagi ei teeni. Kassatsioonikohtu lahendite lugemisele ei saanud vandeadvokaadil samuti kuluda pooltteist tundi. Ehk siis ringkonnakohus loeb põhjendatuks kaitsja taotluse kokku 2 tunni ulatuses, s.o summas 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). 24.2.2 Teise määratud kaitsja, s.o Toomas Metsma taotluse rahuldab ringkonnakohus samuti osaliselt. Kolleegiumil ei ole küll vastuväiteid advokaadi poolt märgitud ajakulu osas, kuid tema küsitud summa ei ole seadusega kooskõlas. Nimelt reguleerib kaitsjatasu kindlaksmääramist ministri määrus „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (Määrus), mille § 1 lg-st 6 ja § 7 lg-st 1 tulenevalt saab määratud kaitsja maksimaalseks tasuks kriminaalasja määruskaebuse lahendamise menetluses olla 120 eurot, millele Määruse § 1 lg 10 kohaselt lisandub käesoleval juhul käibemaks. Ehk siis advokaadi taotlus tuleb rahuldada 144 euro suuruses summas (sealhulgas käibemaks 24 eurot). 24.2.3 Kriminaalkolleegium märgib määratud kaitsjate taotluse osas veel seda, et kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, tuleb nii Ahto Sirendi kui Toomas Metsma kaitsjatasud jätta

§ 187lg 1 alusel riigi kanda.

24.2.4 Valitud kaitsjana menetluses osaleva Aivar Pilve taotluse rahuldab ringkonnakohus täielikult, kuna peab põhjendatuks nii kaitseülesannete täitmiseks kulunud aega kui vandeadvokaadi poolt oma klientidelt küsitavat tunnihinda.

§ 173

lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, siis tuleb valitud kaitsjale makstud tasu 2195,20 eurot Eesti Vabariigil

§ 187lg 1 alusel Raul Ketsile ja AS-le Saarek hüvitada.

/allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 14 /allkiri/ Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.