Obsah (5)

§ 121§ 66§ 70§ 65§ 82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-6489 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaid

§ 121järgi rahalise karistusega 150 miinimumpäevamääraga (150x50), s.o 7500 krooniga (479,34 eurot) riigituludesse. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati L. Kummile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o 100x50=5000 krooni (319,56 eurot) riigituludesse.

§ 66sätete alusel määrati mõistetud rahaline karistus L.

Kummi poolt tasumisele ositi täitmise tähtajaga 10 kuud, s.o 500 krooni (31,96 eurot) kuus (5000:10=500). Igakuine makse tuli tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. 1.

1. 27.10.2016 esitas Riigi Tugiteenuste Keskus sissenõudja Eesti Vabariigi nimel avalduse L. Kummile asenduskaristuse määramiseks.
2. Tartu Maakohtu 06.12.2016 määrusega rahuldati Eesti Vabariigi taotlus rahalise karistuse asendamiseks ning asendati L. Kummile mõistetud rahaline karistus 87,61 päevamäära, s.o 280,37 eurot, 29 päeva vangistusega, mille kandmist arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest kriminaalasjas nr 1-13-9241, s.o alates 16.10.
3. 2.
4. Maakohtu hinnangul esinevad alused asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna L. Kumm ei ole enam kui 5 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest üles näidanud soovi tasuda talle kohtuotsusega mõistetud rahalist karistust, näidates nii üles ükskõikset suhtumist ja vastutustundetust talle määratud karistuse täitmisesse. Kuna L. Kummil rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub vara, millele sissenõue pöörata, on põhjendatud kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks tema suhtes asenduskaristusena vangistust. L. Kumm kannab praegusel ajal vanglakaristust kriminaalasjas 1-13-9241 ning viibib seetõttu hetkel Tartu vanglas. Maakohtul ei ole võimalik määrata L. Kummile üldkasuliku töö tundide tegemist, kuna isik viibib karistuse kandmisel kinnipidamiskohas, samuti põhjusel, et süüdlase isikut arvestades ei usu kohus üldkasuliku töö reaalset täitmist tema poolt. 2.2.

§ 70

lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Seega, kuna L. Kummile mõistetud rahaline karistus on tasumata summas 280,37 eurot ning rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, on asenduskaristuse pikkuseks 29 päeva vangistust. Arvestades, et L. Kumm kannab praegu vanglakaristust teises kriminaalasjas, kujuneb olukord, kus L. Kumm peaks kandma paralleelselt kahte samaliigilist põhikaristust. Tulenevalt aga

§-s 64 sätestatud põhimõtetest tuleb samaliigilised põhikaristused liita. Maakohus on seisukohal, et L. Kummile tuleb mõista liitkaristus praegu kantava karistusega

§ 65lg 1 alusel, kuna on selgunud, et L.

Kumm on enne viimast süüdimõistavat kohtuotsust toime pannud kuriteo, mille eest tal tuleb kanda vangistust asenduskaristusena. Eelneva alusel tuleb L. Kummile mõista liitkaristuseks

§ 65

lg 1 alusel 10 aastat 9 kuud 22 päeva vangistust, suurendades talle Tartu Maakohtu 16.10.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-9241 mõistetud 10 aasta 8 kuu 23 päeva pikkust vangistust käesoleva määrusega mõistetava asenduskaristuse 29 päeva pikkuse vangistuse võrra. Karistuse kandmise aega tuleb arvestada viimase kohtuotsuse järgi, s.o alates 16.10.

2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuses tuuakse välja, et L. Kumm ei saa tasuda rahalist karistust, sest ta viibib Tartu Vanglas, mitte vabaduses. Väide, et süüdimõistetu oleks pidanud oma kohustuse täitma 2 varem, ei ole antud momendil oluline. L. Kummi juhtumit reguleerib

§ 82lg 5, mistõttu leiab kaitsja, et L.

Kumm ei saa ega pea vanglas viibimise ajal tasuma rahalist karistust. Maakohus oleks võinud lahendada asja ka nii, et oleks lugenud rahalise karistuse kaetuks varasema kohtuotsusega mõistetud vangistusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ja määruskaebus ei anna alust teistsugusele seisukohale asuda. 5.

§ 70

lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras või

§-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Maakohus on arvestanud määrust koostades kaitsja poolt taaskord määruskaebuses väljatoodud argumenti, et L. Kumm on vangistuses. Kuna maakohus on põhjalikult analüüsinud, miks on põhjendatud tasumata rahalise karistuse asendamine vangistusega ja ringkonnakohus sellega nõustub, ei pea kohus vajalikuks seda täiendavalt üle korrata. Asjaolu, et isik viibib vangistuses ei ole absoluutne asjaolu, mille tõttu saaks või peaks jätma rahalise karistuse asendamata. Väär on kaitsja seisukoht, et ei ole oluline, et L. Kumm oleks pidanud täitma oma kohustuse varem. Pärnu Maakohtu otsusega tuli L. Kummil tasuda väljamõistetud rahaline karistus summas 5000 krooni, s.o 319,56 eurot, 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 17.08.

1. Seega alates kohtuotsuse jõustumisest kuni praeguse ajani, arvestades, et täitemenetlust alustati 12.07.2011, on tasunud L. Kumm rohkem kui 6 aasta jooksul üksnes 39,19 eurot. Vastupidiselt kaitsja seisukohale näitab see ilmekalt süüdimõistetu suhtumist karistusse. Ka jäävad edutuks kaitsja väited liitkaristuse mõistmise metoodika osas, sest maakohus on seda küsimust pikalt ning põhjalikult käsitlenud ning ringkonnakohus nõustub nimetatud käsitlusega.
2. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot, mis koosneb määruskaebuse koostamisest 2 pooltunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus, arvestades määruskaebuse mahtu, ei ole põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt 1 pooltunni eest, s.o summas 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot. Kokku kuulub rahuldamisele kaitsjatasu summas 24 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb L. Kummil hüvitada A. Kello kaitsjatasu 24 eurot.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 06.12.2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau