← Eesti

2-16-7874/14

Obsah (8)§§ 334§ 363§ 423§ 426§ 371§ 173§ 162§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2016. a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-7874 Tsiviilasi M K hagi OÜ GTW vastu töövaidluses

peatükis 38 (

§§ 334

-340) ning

§ 363menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele.

Hagejal tuli muuhulgas selgelt ja loogiliselt esile tuua välistöölähetuse päevaraha nõude kujunemine ja selle aluseks olev arvutuskäik. Kohus andis hagejale nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks aega 20 päeva käesoleva määruse kättesaamisest. Kohus hoiatas töötajat (hagejat), et juhul kui tema kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu (ITVS § 24 lg 7). Hageja sai maakohtu 28.07.2016 määruse kätte 24.10.2016 ning ei ole tähtaegselt ehk hiljemalt 14.11.2016 nõuetekohast hagi esitanud. Eeltoodu alusel jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/769/16 vaidlustatud osas ei jõustu.

§ 423lg 3 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata muul seaduses nimetatud juhul.

Käesoleval juhul on viidatud seaduseks ITVS § 24 lg 7, mis sätestab, et kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita ITVS § 24 lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. 2 Üldjuhul

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetaks, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Antud juhul käesoleva määruse jõustumisel jõustub töövaidluskomisjoni lahend, mis tähendab, et poolte vahel on olemas kohtueelses menetluses tehtud lahend ning samade poolte vahel sama nõuet samal alusel kohtusse

§ 371

lg 1 p 6 alusel esitada ei saa.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 162lg 4 jätab kohus menetluskulud vastava kulu kandnud poole enda kanda.

Kohus leiab, et tekkinud õiguslikus olukorras oleks ebamõistlik ja ebaõiglane jätta kulud tulenevalt

§ 168

lg-st 2 täielikult hageja kanda, kuna hagiavalduse läbivaatamata jätmine ei ole käesoleval juhul tingitud hagejast vaid kostja algatatud kohtumenetlusest. Kui kohus leiab, et käesolevas asjas on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, saab kohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuvastada, et kostja menetluskulude täies ulatuses hagejalt väljamõistmine ei ole põhjendatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.01.2010 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-154-09, p 14). (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.