, § 179, § 180 alusel välja mõista Martin Puusepalt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1075 eurot; - narkootilise aine ekspertiisi kulud summas 84 eurot. Jätta Martin Puusepa kaitsja Raul Ainla taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pangas, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank’is, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pangas või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank’is, maksekorraldusse märkida viitenumber 99916700066724 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-16-5150, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - psühhotroopset ainet sisaldavad tabletid blisterpakendites (asuvad EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - turvaümbrik (asub Maksu- ja Tolliametis) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa 2 kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. I SÜÜDISTUSE SISU Martin Puuseppa süüdistatakse selles, et tema tellis väljaspoolt Eesti Vabariiki ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses psühhotroopseid ravimeid. Nimelt tellis Martin Puusep www.modup.net veebilehe kaudu 03.08.2015 xxxx nimele aadressil Tallinn, xxxx 90 Modvigil tabletti, mis sisaldasid kokku 18 grammi modafiniili. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Modafiniil kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete neljandasse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Modafiniili puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe / psühhotroopse toime tekitamiseks 2-4 grammist modafiniilist. Nimetatud kuritegu jäi Martin Puusepa poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel, kuivõrd 28.09.2015 võeti nimetatud tabletid rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse käigus tolliametnike poolt ära. Süüdistusakti kohaselt pani Martin Puusep toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katse, so pani toime KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II MENETLUSE KÄIK Süüdistatav kohtuistungil möönis, et tellis süüdistuses märgitud viisil Modvigili tablette, kuid ei tunnistanud end süüdi selles, et ta oleks kuriteo toime pannud. Tema seisukohad on kajastatud kohtuotsuse alajaotuses III. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle süüdistatav Martin Puusep. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua
p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). 3 Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele: - Rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akt nr 15-12.1-5/00/8564 /tl 2; kd KI lk 28/; - Asitõendi (postipakk ja selles sisalduvad blisterlehed) vaatlusprotokoll koos fototabeliga /tl 3-5; kd KI lk 29-31/; - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 15E-AN1226 /tl 7-9; kd KI lk 33-34, 45/; - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspert vastus järelepärimisele /tl 28-29; kd KI lk 35-36/; - Asitõendi (veebilehekülje www.modup.net) vaatlusprotokoll koos fototabeliga /tl 30-33; kd KI lk 41-44/; - Martin Puusepa poolt esitatud maksekorraldus /tl 21-23; kd KI lk 37-39/; - AS Swedbank vastuskiri /tl 35; kd KI lk 40/; - Rahvastikuregistri väljatrükk /tl 38; kd KI lk 32/; Antud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. Kohus järgnevalt nimetab kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid ja materjale, mis ei tulene süüdistusaktist või mille osas esines pooltel vastuväiteid, või mille puhul taotleti eeluurimisel antud ütluste avaldamist. Kaitsja taotles lisada kriminaalasja materjalidele ja avaldada tõendina elektronposti väljatrükk, millest nähtub eksperdi ja uurija vaheline kirjavahetus selle kohta, et modafiniili osas ei ole ekspertiisi tehtud ning nimetatud aine suur kogus on 2-4g (kd K I tl 49). Prokurör vaidles nimetatud tõendi avaldamisele vastu, leides, et tegu on lihtsalt kirjavahetusega, mis ei ole dokumentaalseks tõendiks, sama ekspert on vastuse andnud ka ametliku kirjavahetuse käigus. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ning avaldas antud dokumendi, märkides ,et hinnangu antud dokumendile annab kohus oma lahendis. Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et Martin Puusepa süü KarS § 184 lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Prokurör taotles M. Puusepa süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta, mis jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga koos kontrollnõuetele allutamisega. Samuti palus prokurör süüdistatava isikust tulenevalt määrata lisakohustusteks kohustus osaleda sotsiaalprogrammides ning keeld omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Samuti palus prokurör isikult välja mõista sundraha ja narkootilise aine ekspertiisi kulud. Kaitsja leidis, et antud juhul ei ole kuriteo objektiivne koosseis tõendamist leidnud. Tema hinnangul ei ole vaidlust selles, et antud juhul käitles Martin Puusep modafiniili sisaldavaid Modvigili tablette. Samas, kaitsja hinnangul ei ole tuvastamist leidnud antud aine suur kogus. Kaitsja viitas, et ekspertiisiakti kohaselt puudub EKEI-l metoodika modafiniili kvantitatiivseks määramiseks. Samuti rõhutas kaitsja, et selgusetuks jääb eksperdi poolt 27.01.2016.a. vastuses viidatud modafiniili suurele kogusele tuginemise alus. Samuti on kaitsja märkinud, et enne ametlikku järelepärimist saadetud e-kirjas antud vastuses sisaldus viide sellele, et modafiniili osas ei ole ekspertiisi tehtud. Kaitsja oli seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole süüdistusaktile lisatud tõendit, mis kinnitaks kõnealuse aine kogust. Kaitsja taotles M. Puusep 4 talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kontrollnõuete osas märkis kaitsja, et kriminaaltoimikust ei nähtu materjale, mis viitaks sellele, et M. Puusep on narkootiliste ainete tarvitaja ja puudub igasugune vajadus kontrollnõuete kohaldamiseks. Süüdistatav kohtuistungil end talle inkrimineeritava süüteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Ta tunnistas kohtuistungil, et tellis antud ravimeid interneti teel. III KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: Kohus leiab, et süüdistatava süü antud kuriteos on kohtus tõendamist leidnud ja M. Puusepa tegevus õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtuistungil süüdistatav ei eitanud, et tema oli isik, kes tellis veebilehe kaudu endale posti teel isiklikuks tarbimiseks Modvigil tablette ning ta tellis need elukaaslase R. Rosenbergi nimele. Seega antud tablettide tellimine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud süüdistatava enda ütlustega, selles osas süü omaksvõtuga, samuti ka teiste kirjalike tõenditega, millisteks on rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akt (tl 28), millest nähtuvalt on saabunud Suurbritanniast Xxxx nimele 9 blisterpakendit tablettidega, tablettidel markeering „Modafinil tablets U.S.P Modvigil 200 mg“; asitõendi vaatlusprotokolliga ja fototabeliga (tl 29-31), millest nähtuvalt antud postisaadetist ka vaadeldi ja sellest nähtub, et see saadeti Xxxxnimele; isikuandmete päringuga, millest nähtuvalt elab süüdistatav elukohas, kuhu postisaadetis telliti (tl 32); maksekorraldusega, millest tulenevalt on antud saadetise eest tasunud süüdistatav (tl 39); Swedbanki kinnituskirjaga antud makse osas (tl 40), veebilehe vaatlusprotokolliga (tl 4144), milles on vaadeldud antud veebilehte, kust kaup telliti ja sellest nähtub, et tellida saab modafiniili. Süüdistatav selgitas, et ta ei teadnud, et ta paneb toime kuriteo, kuna pidas enda tegevust lubatuks. Kaitsja väitis, et isiku tegevuses puudub kuriteokoosseis ka põhjusel, et ta kahtleb eksperdi poolt antud arvamuse sisus. Kohus leiab, et kohtus on tõendamist leidnud süüdistatava tegevuse teadlikkus ja kavastetus. Nimelt, ristküsitlusel vastates kohtu küsimustele selgitas süüdistatav, et ta on varemgi vaevelnud üleväsimuse käes ning varasemalt on ta pöördunud psühhiaatri poole, kes kirjutas välja antidepressandid, mida isik ka manustas (tl 15-16). Seega, süüdistatav oli teadlik, kuhu ja kelle poole sellelaadsete tervisehädadega peab pöörduma, samuti ka sellest, et sellelaadsete ravimite saamine eeldab arsti konsultatsiooni, retsepti olemasolu. Tal oli olemas vastav eluline kogemus. Isegi, kui seda ei oleks olnud, on tavainimesele tavaliste teadmiste pinnalt teada see, et igasugused ergutid, antidepressandid eeldavad retsepti olemasolu. Süüdistatava ütlused teadlikkuse puudumisest ja teo keelatuse mittemõistmisest ei ole kohtu jaoks eluliselt usutavad, neid kohus tõendina ei arvesta. Lisaks elulisele mitteusutavusele andis süüdistatav ka vastuolulisi ütlusi. Prokurörile vastates märkis ta algselt, et antud tablette tellides ei uurinud ta põhjalikult midagi nende kohta (tl 14), kohtule ta väitis, et teadmise sellest ainest sai ta ühest filmist (tl 16), hilisemalt vastates rahvakohtuniku küsimusele aga selgitas, et luges internetist ka arstide kommentaare antud aine kohta ning isikute tagasisidet (tl 17). Seega eelnes antud tellimusele süüdistatava poolt põhjalik 5 veebiuuring ja isik oleks saanud vajadusel kontrollida antud ainet puudutavat õiguslikku regulatsiooni EV-s kehtivate õigusaktide põhiselt. Süüdistatav väitis kohtus , et kuna arsti poolt väljastatud antidepressandid talle ei sobinud, ehk teisisõnu enam ta ei usaldanud psühhiaatrit, jääb arusaamatuks, kuidas ta tellis ja soovis kasutada 90 tabletti ainet, mille kohta puudus tal üldse arstlik soovitus, seda põhjusel, et kohtus isik väitis, et ta pööras enda ohutusele elus erilist tähelepanu (tl 17). Seega ei ole tema ütlused teadlikkuse ja kavatsetuse puudumise kohta eluliselt usutavad ega veenvad. Isik omas eesmärki just psühhotroopse aine tellimiseks ja just selles koguses. Seda seisukohta, soovi tegevust varjata, kinnitab ka asjaolu, et ta tellis tabletid mitte enda, vaid elukaaslase nimele. Kaitsja poolt püstitatud versioon sellest, et ekspertiisi ei ole tehtud ja eksperti ei saa usaldada, jäi kohtule mõistetamatuks. Kaitsja esitas kohtule elektronkirjavahetuse, milles ekspert kirjutab vastusena uurijale, et ekspertiisi ei ole tehtud (tl 49) ja selle pinnalt seab kaitsja kahtluse alla ekspertiisi olemasolu (tl 18, 25). Kaitsja jätab tähelepanuta asjaolu, et antud kirjavahetus uurija ja eksperdi vahel leidis aset 29.09.2015.a. ning ekspert on sel ajal vastanud, et ekspertiisi ei ole teostatud, mis on ka igati põhjendatud vastus, kuna tulenevalt ekspertiisiaktist on ekspertiismäärus koostatud alles 21.10.2015.a. ja ekspertiis teostatud alles 13.11.2015.a. (tl 33-34). Kohtul puudub igasugune alus kahelda eksperdi poolt esitatud järeldustes selle kohta, et antud tablettides sisaldub kokku 18,0 g modafiniili ja ka selles, et antud aine kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja. Ekspert on oma kirjalikus vastuses (tl 35) ka kinnitanud, et modafiniili narkootiliseks joobeks / psühhotroopseks toimeks vajalik annus puhta aine puhul on 200-400 mg, seega 10 inimesele vajalik kogus on 2000-4000 mg (2-4g) modafiniili. Kohtul puudub alus kahelda selles, et tegemist oli suure kogusega antud koosseisu tähenduses. Riigikohus oma otsuses 3-1-1-97-12, 3-1-1-96-11 on märkinud, et narkootilise aine suure koguse tuvastamisel võib asjassepuutuvaks tõendiks pidada eeskätt samas või teises kriminaalasjas koostatud narkootilise aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi ütlust, samuti dokumentaalset tõendit. Käesolevas asjas on nii ekspertiisiakt kui ka eksperdi vastus (dokumentaalne tõend) suure koguse kohta olemas ning kohtul puudub alus kahelda eksperdi eriteadmistes. Ka peab kohus vajalikuks lisada, et kuna M. Puusep ise tellis veebilehelt antud ainet 90 tabletti ning sel veebilehel (tl 43) on tellimisel näha ka modafiniili sisaldus tabletis, omas süüdistatav kavatsetust just antud ainet antud koguses tellida. Kohus nõustub prokuröriga tahtluse vormi küsimuses, süüdistatav pani antud kuriteo toime kavatsetult. Lisaks eelpool loetletud tõenditele kinnitavad süüdistatava süüd ka eelkäsitletud ekspertiisiakt ja eksperdi vastus suure koguse osas. Kuritegu jäi katse staadiumisse M. Puusepast sõltumatutel põhjusel, modafiniili sisaldava saadetise postiasutuses avastamise tõttu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. IV KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, 6 raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja
lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Prokuröri poolt süüdistatavatele nõutud karistusmäärasid on kohtuotsuses varasemalt käsitletud, alajaotuses Poolte seisukohad, samuti ka kaitsja poolt taotletavat. Kohus selgitab edaspidiselt antud kohtuotsuse alajaotuses, millised on kohtu põhjendused karistuse mõistmisel. Oluline on esmalt loomulikult arvestada igas kuriteos süüdistatava puhul tema süüd, selle ulatust, tema poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu, siis toimepanemise asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ja antud juhul kahtlematult ka õiguskorra huve. M. Puusepa poolt toimepandu on kvalifitseeritav KarS § 184 lg 1 – § 25 lg 2 järgi. Kohus selgitab, et seadusandja on antud kuriteo eest, mis on esimese astme kuritegu, märkinud ainsa karistusliigina vangistuse, seejuures on karistuse määraks 1 kuni 10 aastat vangistust. Seega on seadusandja selgitanud, milline on riigi suhtumine antud kuritegudesse. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka nii eri- kui ka üldpreventiivset eesmärki. Süüdistatav on varem kohtulikult karistamata kriminaalkorras, milline asjaolu on teda iseloomustav, teda on karistatud ühel korral väärteo toimepanemise eest, mis oli liiklusalane ja rahatrahv tasuti (tl 47). Kohtus isik avaldas küll kahetsust juhtunu osas, kuid süüd ei tunnistanud, mistõttu M. Puusep oma teole vajalikku hinnangut käesoleva hetkeni siiski andnud ei ole. Kohus nõustub prokuröriga, et kuna isik psühhotroopse aine tellimist ei eita, tal on juhtunu pärast kahju, mida ta ka viimses sõnas rõhutas, on võimalik seda käsitleda puhtsüdamliku kahetsuse kui karistust kergendava asjaoluna. Antud juhul on karistuse mõistmisel oluline ka õiguskorra huvide arvestamine, kuna on vajalik anda signaal riigi suhtumisest selliste kuritegude toimepanemisse. Kohus ei ole tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS §-st 56 juhindudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RKKKo 3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RKKKo 31-1-99-06 p 14). Vangistuse kohaldamine karistusena on põhjendatud ning kohus on eelnevalt selgitanud, et ka riik on väljendanud enda suhtumist sellelaadsetesse kuritegudesse, määratledes KarS § 184 lg 1 järgi vangistuse ainsa karistusliigina. 7 Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja KarS § 56 mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RK 3-1-1-99-06). Kohus arvestab asjaolu, et kuritegu jäi katse staadiumisse, samuti seda, et see pandi toime kavatsetult. Kohus nõustub prokuröriga karistuse määra osas, arvestades kuriteo tehiolusid ja seda, et süüdistatav soovis tellida psühhotroopset enda tarbeks, seonduvalt isiklike tervislike vajadustega, asjaolu, et ta vabatahtlikult esitas polisteile antud aine tellimise kohta dokumendid, seda, et kuritegu jäi katse staadiumisse. Kui õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RK 3-1-1-77-11), siis antud juhul nõustub kohus prokuröriga, et hetkel on põhjendatud mõista karistus miinimummääras. Isik on varem kriminaalkorras karistamata, töötab, kahetseb toimunut. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RK 3-1-1-99-06 p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikast korduvalt (RK 3-11-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK 31-1-40-04). Antud juhul nõustub kohus prokuröriga, et puudub vajadus isiku ühiskonnast isoleerimiseks ja kohus peab kuriteo tehiolusid ja isikut arvestades võimalikuks jätta karistus täitmisele pööramata ja kohaldada seda tingimuslikult, kuid kohus nõustub prokuröriga kontrollnõuete vajalikkuses ning seega tuleb isik vabasta karistuse kandmiselt KarS § 74 sätet alusel. Katseajana peab kohus põhjendatuks 1 aasta 6 kuu pikkust katseaega. Seda põhjusel, et isik ise kohtus selgitas, et ta on varemgi kasutanud antidepressante, ka nüüd tellis ta 90 tabletti psühhotroopset ainet, seega on alust arvata, et tal esineb sellekohane sõltuvus. Samadel põhjustel peab kohus vajalikuks kohaldada ka KarS § 75 lg 2 p-des 21 ja 8 sätestatud lisakohustusi ning kohustada M. Puuseppa katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osalema sotsiaalprogrammis. V MENETLUSKULUD 8 Vastavalt KarS § 180 lg 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.
, § 179, § 180 lg 1 alusel kuuluvad Martin Puusepalt väljamõistmisele riigituludesse sundraha ja menetluskulud.
lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5-kordne palga alammäär, s.o 1075 eurot. Samuti on asjas koostatud narkootilise aine ekspertiis kogukuluga 84 eurot. Kohus asub seisukohale, et antud ekspertiisikulu väljamõistmine süüdistatavalt on põhjendatud, ekspertiisi ajendas isiku süüline tegevus, s.o tema poolt psühhotroopse aine suures koguses tellimine välisriigist. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. M. Puusep on töövõimeline isik, kes ka enese sõnul töötab. Kuivõrd kohus tunnistab M. Puusepa süüdi, ei kuulu rahuldamisele tema valitud kaitsja Raul Ainla taotlus kaitsjatasude hüvitamiseks (summas 3600 eurot) ning see kulu jääb M. Puusepa kanda. VI ASITÕENDID Kriminaalasjas on asitõenditeks: psühhotroopset ainet modafiniili sisaldavad tabletid blisterpakendites (asuvad EKEI keemiaosakonnas) ning turvaümbrik (asub Maksu- ja Tolliametis). Antud tabletid tuleb KarS § 83 lg 1, 4 alusel konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Turvaümbrik tuleb
Kohus juhindub
, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 310 lg 1, § 311-313, § 315, § 318-319. Merle Parts kohtunik Krista Tammsaar rahvakohtunik Leili Jõgeva rahvakohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.